Prantsuse Rahvusassamblee (prantsuse keeles Assemblée nationale) on üks Prantsusmaa parlamendi kahest kojast V vabariigi ajal. Teine on senat (prantsuse keeles Sénat).

Koosseis ja valimine

Rahvusassamblee koosneb 577 liikmest, keda prantsuse keeles nimetatakse députés ehk rahvasaadikuteks. Iga liige valitakse ühe valimisringkonna poolt. Valimised toimuvad tavaliselt viieaastase ametiaja järel, kui president ei otsusta assambleed varem laiali saata.

Valimised toimuvad kahevoorulise süsteemina: kui kandidaadil ei ole esimeses voorus absoluutselt enamust, pääsevad teise vooru kaks või enam kandidaati ning suurima häältearvuga kandidaat võidab ringkonna. Selline süsteem soosib otseseid, territoriaalseid esindajaid ja võimaldab liidutada või eristada erakondlikke blokke teise vooru käigus.

Valimissüsteemi eripärad

  • Kahevooruline valimissüsteem: eesmärk tagada esindajatele absoluutne või suhteline toetus ringkonnas.
  • Ringkondlik süsteem: iga valimisringkond valib ühe saadiku; ülemaailmset proportsionaalsust ei tagata.
  • Prantsuse poliitiline maastik mõjutab tugevalt teise vooru tulemusi, kus koalitsioonid ja hääleülekanded on olulised.

Põhiülesanded ja volitused

Rahvusassamblee peamised ülesanded on järgmised:

  • Seadusandlus: arutab ja võtab vastu seadusi; seaduseelnõusid võivad algatada nii valitsus kui ka parlamendiliikmed, kuid rahaliste määruste algatajad on valdavalt valitsus.
  • Eelarve ja rahandus: kontrollib riigi eelarvet, arutab kulutusi ja tulusid ning võib seadusandlike muudatuste kaudu mõjutada majanduspoliitikat.
  • Valitsuse kontroll: esitab küsimusi valitsusele, korraldab arupärimisi, koostab uurimisrühmi ja võib algatada usaldushääletusi või umbusaldusavaldusi.
  • Rahvusvaheline roll: ratifitseerib rahvusvahelisi leppeid ja osaleb välispoliitiliste küsimuste arutelus.

Assamblee ja valitsuse vaheline suhe

Rahvusassambleel on valitsuse suhtes olulisem kontroll kui senatil. Kui assamblee võtab vastu umbusaldusavalduse (motion de censure), peab valitsus tagasi astuma. Valitsusel on samas õigus seada teatuid õigusakte ja kasutada konstitutsioonilisi erimeetmeid, kuid lõplikult määravad poliitilised tasakaalud ja assamblee toetus valitsusele.

Parlamendi sisekord ja juhtimine

Parlament täidab tööd plenaaristungitel ja komisjonides. Parlamenti juhatab tavaliselt suurima fraktsiooni esindaja ehk assamblee president (président de l'Assemblée nationale), keda abistavad asepresidendid ja juhtivad sekretärid, kaasates esindajaid kogu poliitilisest spektrist. Assamblee tööjaotuses on olulisel kohal püsivad komisjonid (näiteks rahandus-, õigus-, sotsiaalkomisjonid), mis valmistavad seadusandlust ette ja teevad ekspertiisi.

Ametiaeg, laialisaatmine ja erakorralised valimised

Rahvusassamblee ametiaeg on tavaliselt viis aastat. Prantsusmaa president võib konstitutsiooni alusel assamblee laiali saata ja välja kuulutada enneaegsed valimised, kuid seda viiakse ellu ettevaatusega, sest laialisaatmine on poliitiliselt riskantne samm. President ei tohi assambleed laiali saata kaks korda järjest lühikese aja jooksul ilma põhjuseta (konstitutsioon sätestab piiravamad tingimused).

Asukoht ja avalikkuse ligipääs

Rahvusassamblee asub ametlikult Palais Bourbon, mis paikneb Seine'i vasakul kaldal Pariisis. Palais Bourbonis toimuvad plenaaristungid ja komisjonide koosolekud; istungid on osaliselt avalikud ja reeglina edastatakse parema läbipaistvuse huvides tele- või videovahendusel.

Õigused, immuniteet ja kodanikuosalus

Rahvasaadikutel on seadusega tagatud immuniteet, mis kaitseb neid teatud poliitiliste ametite tõttu esitatud kohtumenetluste eest; see immuniteet ei ole absoluutne ja seda saab piirata kohtumenetluse või parlamentaarse protseduuri kaudu. Rahvasaadikud osalevad aktiivselt kohalike huvide kaitsmises, teevad parandusettepanekuid seaduste sätetele ja suhtlevad oma valimisringkondade kodanikega.

Koosseisu mõju poliitikale

Rahvusassamblee koosseis määrab sageli Prantsusmaa sisepoliitika kursi: valitseva enamuse olemasolu võimaldab valitsusel läbi viia oma programm, vastupidisel juhul tekib poliitiline olukord, kus valitsus võib olla rohkem sõltuv koalitsioonidest või riskida usaldushääletusega. Assamblee roll on keskne demokraatlikus kontrollis, seadusandluse kujundamises ja avaliku poliitika suunamisel.

Kokkuvõttes on Prantsuse Rahvusassamblee — läbi oma liikmete, komisjonide ja plenaaristujate — peamine seadusandlik ja kontrolliv institutsioon, mille toimimine mõjutab otseselt riigi poliitilist ja majanduslikku elu.