National War Labor Board (NWLB, USA): ajalugu ja roll
National War Labor Board (NWLB): ajalugu ja roll Ameerika sõjaaegses töökorralduses — asutused 1918 ja 1942, mõju streikidele ja töösuhetele.
National War Labor Board (NWLB) oli Ameerika Ühendriikide valitsuse asutus, mille president Woodrow Wilson lõi 1918. aasta alguses eesmärgiga vältida tööliste streikide ja teiste töövõitluste mõju sõjategevusele ning hoida stabiilset tööstustootmist. Esialgne nõukogu koosnes kaheteistkümnest liikmest, kes esindasid nii äriettevõtteid kui ka tööjõudu; kaasesimeesteks olid endine president William Howard Taft ja advokaat Frank Walsh. See esimene NWLB lõi eeskirju ja vahendas vaidlusi, et lahendada töökonflikte ilma tootmise katkestamiseta; juhatus lõpetas oma tegevuse 1919. aasta mais.
Põhieesmärgid ja ülesanded
- Tagada, et tööliste streigid ei kahjustaks sõjategevust ja kriitilist tootmist.
- Vahendada tööandjate ja ametiühingute vahelist koostööd ning lahendada kollektiivseid töövaidlusi.
- Hoiduda hinnatõusu ja majandusliku ebastabiilsuse eest, kontrollides palkade ja töötingimuste muutusi sõjaajastul.
- Tõhustada tööjõu tootlikkust ja mobilisatsiooni läbi lepituse ning töötingimuste parandamise, et säilitada töörahulolu.
Koosseis ja töömeetodid
NWLB töötas neutraalse lepitaja ning otsustajana: nõukogu lahendas vaidlusi läbi uurimise, kohapealsete istungite ja arbitratsiooni. Selle liikmete hulka kuulusid nii tööandjate kui ka töötajate esindajad ning sõltumatud eksperdid. Nõukogu kasutas lepitust, sitkemaid otsuseid ja soovitusi; paljud selle otsused said siduvaks tingimuseks tööstusharudes. NWLB rõhutas kollektiivläbirääkimiste tähtsust ja püüdis ergutada tööandjate ja ametiühingute posti‑süüdistuste asemel lahendusi otsima.
NWLB II (1942) ja Teine maailmasõda
Riiklik sõjatööliste nõukogu loodi uuesti 12. jaanuaril 1942 president Franklin D. Roosevelti poolt, kuna Teise maailmasõja tingimustes oli taas suur vajadus vältida tööseisakuid suurtes tööstusharudes. Selle esimeheks sai William Hammatt Davis. Uus nõukogu laiendas oma rolli: lisaks vaidluste lahendamisele koordineeris see palgapoliitika rakendamist, toetades sõjaajaliseks stabiilsuseks nõudmisi nagu «no‑strike» (streigikeeld tingimuslikult) ja töötajate arvestus süsteemide kaudu. NWLB määras sageli tingimusi, mis hõlmasid palkade tasakaalustamist, töötingimuste parandamist ja mõnikord ametiühingu esindatuse tunnustamist teatud töökohtades.
Mõju ja pärand
- NWLB aitas ära hoida suuri tootmisseisakeid sõjaajal, mis oli oluline USA sõjapüüdluste edukuseks.
- Nõukogu tegevus tugevdas kollektiivläbirääkimiste ja ametliku arbitratsiooni rolli Ameerika tööõiguses ning mõjutas hilisemaid töövaidluste lahendamise institutsioone.
- Kuigi NWLBi otsused ei olnud alati populaarsetes ringkondades — nii tööandjate kui ka ametiühingute hulgas leidus kriitikat — kujundasid need sõjaajaseid töötingimusi ja olid tugialuseks paljudele tööõiguse reformidele vahetult sõdadejärgsel perioodil.
Lõpetamine ja järeltulek
Esialgne NWLB lõpetas tegevuse 1919. aasta mais, kui I maailmasõja erakorraline staatus lõppes. Teine nõukogu tegutses Teise maailmasõja ajal ja lõpetas oma peamise tegevuse pärast sõja lõppu 1945. aastal. Mõlemal juhul oli nõukogude roll ajutine ja sõjajärgne normaliseerumine ning tsiviilmajanduse ümberkorraldamine tähendas, et erakorralised sõjatöö töövahendid likvideeriti või integreeriti püsivamatesse töövaidluste lahendamise süsteemidesse.
Kokkuvõtlikult oli NWLB oluline ajutine institutsioon, mille kaudu USA valitsus püüdis säilitada tööstustootmise stabiilsust ja tagada sõjaajalne rahuldav sotsiaalmajanduslik kord. Selle otsuste mõju ulatus ka sõdadejärgsesse perioodi ja aitas kujundada Ameerika töösuhete poliitikat.
National War Labor Board WW I
Ameerika Ühendriigid astusid Esimesse maailmasõtta 1917. aasta aprillis. Peagi hakkas valitsus muretsema, et tööliste streigid võivad peatada sõjavarustuse ja -varustuse tootmise. Vastuseks sellele lõi president Woodrow Wilson riikliku sõjatööameti (National War Labor Board). Nõukogu tunnustas tööliste õigust ametiühingute loomisele ja kollektiivsetele läbirääkimistele. Endine president Taft ja tööõiguse advokaat Frank Walsh olid kaasesimehed. Juhatusel oli vähe tegelikku võimu, kuid see sõltus nende võimest pidada läbirääkimisi kahe poole vaheliste kompromisside üle. Neil õnnestus ära hoida mitmeid streike. Pärast Saksamaa lüüasaamist juhatus saadeti laiali. 1919. aastal puhkesid söe- ja terasetööstuses mitmed streigid. Juhatus toetas tööliste kaheksatunnist tööpäeva ja võrdset palka võrdse töö eest sõltumata soost.
National War Labor Board WW II
Riikliku sõjatööameti käivitas uuesti president Franklin D. Roosevelt 12. jaanuaril 1942. aastal. Esimeheks sai William Hammatt Davis. Nõukogu ülesanne oli ennetada sõjaaegseid töövaidlusi. Samuti tagada, et kõrgemad palgakokkulepped ei põhjustaks inflatsiooni. Nõukogu oli üldiselt ametiühingutele soodne. Nõukogu julgustas inflatsiooni põhjustavate kõrgemate palkade asemel lisahüvitiste kasutamist. 1942. aastal alustas juhatus liikmelisuse säilitamise poliitikat, mis meelitas uusi liikmeid ametiühingutesse. Ametiühingud mõistsid, et nad peavad minimeerima oma liikmete aktiivsust, et saada NWLB-lt soodsaid otsuseid. Vaatamata ametiühingute jõupingutustele toimusid sõjaaegsed streigid. Enamik neist olid loata (ametiühingute poolt) või metsikud streigid (ametiühinguvälised). CIO (Tööstusorganisatsioonide Kongress), mis hiljem kuulus AFL-CIOsse, tegi nõukoguga suuresti koostööd. Kui streikide arv saavutas 1944. aastal haripunkti, säilitasid CIO liikmed oma streigikeelu lubaduse. Sõja lõpu ajaks oli CIO liikmete arv ligi 5 miljonit. NWLB pakkus vahekohtunikke aupaklikult, st ilma tasu maksmata. Kuid nad julgustasid tasulisi vahekohtunikke ja sõja lõpuks maksti enamikele vaidlusi lahendavatele vahekohtunikele tasu 25-100 dollarit päevas. 1945. aastal juhatus likvideeriti. Puhkes streikide laine, täpselt nagu siis, kui NWLB 1918. aastal lõppes.
Küsimused ja vastused
K: Mis on riiklik sõjatööliste nõukogu?
V: National War Labor Board oli Ameerika Ühendriikide valitsuse asutus, mille lõi 1918. aasta alguses president Woodrow Wilson.
K: Kes olid National War Labor Boardi kaasesimehed?
V: Riikliku sõjatööameti kaasesimehed olid endine president William Howard Taft ja advokaat Frank Walsh.
K: Mis oli riikliku sõjatööameti eesmärk?
V: Riikliku sõjatööameti eesmärk oli tagada, et tööliste streigid ei kahjustaks sõjategevust.
K: Millal lõppes National War Labor Board pärast sõda?
V: National War Labor Board lõppes pärast sõda 1919. aasta mais.
K: Millal loodi uuesti National War Labor Board?
V: National War Labor Board loodi uuesti 12. jaanuaril 1942. aastal president Franklin D. Roosevelti poolt.
K: Kes oli riikliku sõjatööameti esimees, kui see taasasutati?
V: Riikliku sõjatööameti esimees oli William Hammatt Davis.
K: Millal lõpetas uuesti asutatud National War Labor Board oma tegevuse?
V: Riiklik sõjatööliste nõukogu, mis taasasutati, lõpetas oma tegevuse.
Otsige