Riiklik sõjatööamet}}}
National War Labor Board (NWLB) oli Ameerika Ühendriikide valitsuse asutus, mille president Woodrow Wilson lõi 1918. aasta alguses ja mis koosnes kaheteistkümnest liikmest äriettevõtete ja tööjõu esindajatest. Kaasesimeesteks olid endine president William Howard Taft ja advokaat Frank Walsh. Selle eesmärk oli tagada, et tööliste streigid ei kahjustaks sõjategevust. Juhatus lõpetas tegevuse pärast sõda 1919. aasta mais. Riiklik sõjatööliste nõukogu loodi uuesti 12. jaanuaril 1942 president Franklin D. Roosevelti poolt. Esimeheks sai William Hammatt Davis. See nõukogu lõpetas oma tegevuse.
National War Labor Board WW I
Ameerika Ühendriigid astusid Esimesse maailmasõtta 1917. aasta aprillis. Peagi hakkas valitsus muretsema, et tööliste streigid võivad peatada sõjavarustuse ja -varustuse tootmise. Vastuseks sellele lõi president Woodrow Wilson riikliku sõjatööameti (National War Labor Board). Nõukogu tunnustas tööliste õigust ametiühingute loomisele ja kollektiivsetele läbirääkimistele. Endine president Taft ja tööõiguse advokaat Frank Walsh olid kaasesimehed. Juhatusel oli vähe tegelikku võimu, kuid see sõltus nende võimest pidada läbirääkimisi kahe poole vaheliste kompromisside üle. Neil õnnestus ära hoida mitmeid streike. Pärast Saksamaa lüüasaamist juhatus saadeti laiali. 1919. aastal puhkesid söe- ja terasetööstuses mitmed streigid. Juhatus toetas tööliste kaheksatunnist tööpäeva ja võrdset palka võrdse töö eest sõltumata soost.
National War Labor Board WW II
Riikliku sõjatööameti käivitas uuesti president Franklin D. Roosevelt 12. jaanuaril 1942. aastal. Esimeheks sai William Hammatt Davis. Nõukogu ülesanne oli ennetada sõjaaegseid töövaidlusi. Samuti tagada, et kõrgemad palgakokkulepped ei põhjustaks inflatsiooni. Nõukogu oli üldiselt ametiühingutele soodne. Nõukogu julgustas inflatsiooni põhjustavate kõrgemate palkade asemel lisahüvitiste kasutamist. 1942. aastal alustas juhatus liikmelisuse säilitamise poliitikat, mis meelitas uusi liikmeid ametiühingutesse. Ametiühingud mõistsid, et nad peavad minimeerima oma liikmete aktiivsust, et saada NWLB-lt soodsaid otsuseid. Vaatamata ametiühingute jõupingutustele toimusid sõjaaegsed streigid. Enamik neist olid loata (ametiühingute poolt) või metsikud streigid (ametiühinguvälised). CIO (Tööstusorganisatsioonide Kongress), mis hiljem kuulus AFL-CIOsse, tegi nõukoguga suuresti koostööd. Kui streikide arv saavutas 1944. aastal haripunkti, säilitasid CIO liikmed oma streigikeelu lubaduse. Sõja lõpu ajaks oli CIO liikmete arv ligi 5 miljonit. NWLB pakkus vahekohtunikke aupaklikult, st ilma tasu maksmata. Kuid nad julgustasid tasulisi vahekohtunikke ja sõja lõpuks maksti enamikele vaidlusi lahendavatele vahekohtunikele tasu 25-100 dollarit päevas. 1945. aastal juhatus likvideeriti. Puhkes streikide laine, täpselt nagu siis, kui NWLB 1918. aastal lõppes.
Küsimused ja vastused
K: Mis on riiklik sõjatööliste nõukogu?
V: National War Labor Board oli Ameerika Ühendriikide valitsuse asutus, mille lõi 1918. aasta alguses president Woodrow Wilson.
K: Kes olid National War Labor Boardi kaasesimehed?
V: Riikliku sõjatööameti kaasesimehed olid endine president William Howard Taft ja advokaat Frank Walsh.
K: Mis oli riikliku sõjatööameti eesmärk?
V: Riikliku sõjatööameti eesmärk oli tagada, et tööliste streigid ei kahjustaks sõjategevust.
K: Millal lõppes National War Labor Board pärast sõda?
V: National War Labor Board lõppes pärast sõda 1919. aasta mais.
K: Millal loodi uuesti National War Labor Board?
V: National War Labor Board loodi uuesti 12. jaanuaril 1942. aastal president Franklin D. Roosevelti poolt.
K: Kes oli riikliku sõjatööameti esimees, kui see taasasutati?
V: Riikliku sõjatööameti esimees oli William Hammatt Davis.
K: Millal lõpetas uuesti asutatud National War Labor Board oma tegevuse?
V: Riiklik sõjatööliste nõukogu, mis taasasutati, lõpetas oma tegevuse.
