Streik: mis see on, miks töötajad protestivad ja millised on õigused

Streik: selge ülevaade — mis on streik, miks töötajad protestivad, kuidas ametiühingud tegutsevad ja millised on töötajate õigused Eestis ja rahvusvaheliselt.

Streik (või lihtsalt streik) on kollektiivne tööpeatamine, mille kaudu töötajad avaldavad survet tööandjale või valitsusele, et saavutada paremad töötingimused, kõrgem palk või poliitilised nõudmised. Tavaliselt korraldavad streike ametiühingud või töörühmad osana pikematest läbirääkimistest kollektiivlepingute, tööaja, tööohutuse või muu töösuhtega seotud küsimuse üle. Streigid said eriti tähendusrikkaks tööstusrevolutsiooni ajal, kui suured tööstusettevõtted ja tehased tingisid töötajate rühmaaktiivsuse kasvu. Mõnes riigis on streikimine rangelt reguleeritud või mõnel juhul keelatud; teistes on streikijad teatud tingimustel seaduslikult kaitstud.

Miks töötajad streigivad

• Palga nõudmised ja inflatsiooni kompenseerimine — töötajad võivad streikida, et saada kõrgemat palka.
• Tööaja ja vahetussüsteemide parandamine — liiga pikad tööpäevad, öised vahetused või ebaregulaarne tööaeg võivad viia streigideni.
• Töötingimused ja ohutus — ohtlikud tingimused, puudulik isikukaitse või halb töökeskkond.
• Vastulöök vallandamistele või koondamistele — streik võib olla vastus plaanitavale töökohtade kärpimisele.
• Kollektiivläbirääkimiste surve — streik võib olla viimaseks jõuks, kui läbirääkimised ei liigu edasi.
• Poliitilised või ühiskondlikud nõudmised — näiteks vajadus valitsuse sekkumise järele, rahastuse tõstmine avalikes teenustes vms.

Streigi vormid ja tavad

• Traditsiooniline tööseisak ja väljakäimine töökoha juurde (piketeerimine), kus osalejad skandeerivad ja hoiavad meeleolukalt plakateid — nagu tekstis kirjeldatud, skandeerivad ja hoiavad käes särke.
• Toetustreik ja kaastreik — teiste töötajate toetuseks korraldatavad streigid.
• Hooldusstreik või hoiatustreik — lühemad või piiratud aktsioonid, et avaldada survet ilma täieliku tööseisakuta.
• Töömahuki langetamine (go-slow) — inimesed teevad tööd aeglasemalt, et vähendada tootlikkust ilma ametlikult töölt lahkumata.
• Boikott ja tarbijate solidaarsus — inimesed väldivad streigiva ettevõtte teenuseid või tooteid, et toetada streikijaid.

Õigused ja piirangud

Õigus streikida ja sellega seotud tingimused sõltuvad riigi seadusandlusest. Üldjoontes kehtivad järgmised põhimõtted:

• Streigi korraldamine ametiühingu kaudu on paljudes riikides tavapärane ja aitab tagada õiguslikku kaitset. Sageli on nõutav häälteenamus või muu ametlik otsus enne streigi algust.
• Paljudes riikides on piirangud “hädaolukorra” või elutähtsate teenuste osutamisel (näiteks teatud meditsiinitöötajad, politsei, päästeteenistus, elektri- või veevõrk), kus streik võib olla täielikult keelatud või nõuda tagavarasüsteemide loomist.
• Seaduslikult korraldatud streik annab osalejatele tavaliselt teatud kaitse tööandja distsiplinaarmenetluse ja vallandamise eest; ebaseaduslik streik võib kaasa tuua töölepingu lõpetamise või kahjunõudeid.
• Töötajad, kes osalevad seaduslikus streigis, võivad kaotada streigi ajal palgaõiguse; kuid tööandjal ei pruugi olla õigus neid ilma põhjuseta vallandada ning pärast streiki kehtivad tagasiastumise või töölevõtmise reeglid.
• Töötajate ja ametiühingute peab järgima streigi käigus avaliku korra ja turvalisuse reegleid — näiteks ei tohi streikijad blokeerida sissepääse ega kasutada vägivalda. Samuti ei ole tavaliselt lubatud takistada teisi inimesi jõuda töökohtadesse.

Kuidas streik algab ja mis on protseduur

Praktiline streigi ettevalmistus hõlmab tavaliselt järgmist:

• Kaebuste ja nõudmiste formuleerimine ning katse lahendada need läbirääkimistega.
• Ametiühingu või töötajate rühma otsus streigiks, sageli hääletuse teel.
• Tööandjale ja asjakohastele ametiasutustele teavituse esitamine vastavalt kehtivatele reeglitele (teateajad ja formaalsused võivad riigiti erineda).
• Streigikorralduse logistiline planeerimine: picket’i kohad, osalejate informeerimine, turvameetmed ja hädaolukordade käitlemine.

Praktilised nõuanded töötajatele ja tööandjatele

• Töötajatele: liituge või küsige nõu oma ametiühingust, dokumenteerige oma nõudmised, järgige streigi reegleid ja hoidke julgeolekut. Ära takista teisi inimesi streigijoonest üle minemast — see võib tekitada seaduslikke probleeme.
• Tööandjatele: püüdke säilitada avatust läbirääkimisteks, koostage kriisiplaan (asenduse korraldamine, klienditeavitus) ning austage töötajate õigust rahumeelseks meeleavalduseks, vältides eskalatsiooni.
• Mõlemale poolele: streik on sageli viimane abinõu — ennetavad läbirääkimised ja konfliktide ennetamine on kestlikumad lahendused.

Alternatiivid streigile

• Mediatsioon ja vahendus neutraalse kolmanda osapoole kaudu.
• Kollektiivläbirääkimiste edendamine ja poolte kompromisslahendused.
• Teadlikkuse tõstmine ja avalikud kampaaniad ilma tööseisakuta (sotsiaalmeedia, meediakajastus, allkirjakogumised).

Kirjeldatud näide, kus Teamsters liikmed ei tarninud kaupu streikivale ettevõttele, illustreerib, kuidas ametiühingute solidaarsus ja tarneahelate peatamine võivad tugevdada streigi mõju. Samas on oluline tegutseda vastutustundlikult ja seaduse piires, et vältida liigset kahju ja võimalikke õiguslikke tagajärgi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on löögitegevus?

K: Miks tavaliselt streik toimub?

K: Millal muutusid streigid oluliseks?

K: Kas streikimine on kõigis riikides ebaseaduslik?

K: Mis on streik?

K: Kas streikivad töötajad takistavad tavaliselt inimestel streigijoonest üle astuda?

K: Miks mõned inimesed otsustavad mitte ületada streigijooni?

Otsing