NKVD — Nõukogude Liidu sisekomissariaat ja salapolitsei (GUGB)

NKVD (GUGB) — Nõukogude Liidu salapolitsei ja sisekomissariaat, vastutav riigi julgeoleku, massirepressioonide ja salajaste operatsioonide eest Stalini perioodil.

NKVD (sisekomissariaat) oli Nõukogude Liidu valitsusasutus. See oli õiguskaitseorgan, mis täitis kogu Liidu Kommunistliku Partei tahet. NKVD tegi läbi mitmeid organisatsioonilisi muudatusi; ainuüksi aastatel 1938–1939 muutus NKVD struktuur kolm korda.

Ajalooline taust ja struktuuri muutused

NKVD tekkis nõukogude julgeoleku- ja siseasjade keskse asutusena, kuhu koondusid nii tavalise politsei kui ka erinevad sisekaitseüksused. Selle eelkäijaks oli mitu varasemat julgeolekuorganit (näiteks OGPU), mis reorganiseeriti ja ühendati erinevatel perioodidel. Organisatsiooni ülesehitus ja nimetused muutusid korduvalt vastavalt partei poliitilistele otsustele ja repressiivse poliitika vajadustele. 1930.‑ndate lõpul ja 1940. aastatel toimusid eriti sagedased ümberkorraldused: osasid ülesandeid anti üle teistest ministeeriumidest, mõni osa eraldati iseseisvaks moodustiseks ning pärast Teist maailmasõda muudeti nimetusi (näiteks 1946. aastal paljud julgeolekuga seotud funktsioonid reorganiseeriti).

Tegevusvaldkonnad

Avalik pool NKVD-st näis sageli tavalise politseina, kuid selle haldusalasse kuulus mitmeid valdkondi, mis tänapäeva mõistes jaguneksid mitme eri institutsiooni vahel. NKVD käitus nii sisejulgeoleku- kui ka tsiviilülesannete täitjana. Peamised tegevusvaldkonnad olid:

• avalik kord ja kriminaalpoliitika (tavaline politsei töö);
• piirivalve ja rindeteenistus (NKVD piirivalveüksused);
• tuletõrje- ja päästeteenistus;
• transpordi ja infrastruktuuri turvalisus;
• vangistussüsteemi (GULAG) ja sunnitöölaagrite haldamine;
• salajane tegevus ja sisejulgeolek läbi Riigi Julgeoleku Peadirektoraadi (GUGB).

Mõned ülesanded, mis mujal riikides kuuluksid eri ministeeriumitele, koondusid NKVD alla ja jäid sellele vastutuseks vastavalt partei otsustele.

GUGB — salateenistus ja repressioonid

Silmapaistvalt hirmutav ja salastatud osa NKVD-st oli Riigi Julgeoleku Peadirektoraat ehk GUGB (vene keeles Государственное управление государственной безопасности). GUGB oli Nõukogude salapolitsei organ, mis tegeles luure-, vastuluure- ja siseturvalisuse küsimustega ning rakendas massilisi poliitilisi repressioone. Selle kaudu korraldati:

• poliitilisi arreteerimisi ja laialdasi repressioone, eriti 1930.‑ndate keskpaigast lõppu (suure repressioonilaine ehk Suur Puhastus);
• välis- ja sisevaenlaste jahtimist, jälitamist ning informantide võrgustike ülesehitamist;
• sunniviisilisi ümberasustamisi ja etnilisi deportatsioone;
• sangarite ja vastaseid tõrjuvaid operatsioone, sealhulgas salasektsioone ja tapmisi, mis said sanktsiooni kõrgemalt poliitiliselt tasandilt (eriti Jossif Stalini ajal).

GUGB-l olid eriosakonnad, mis koostasid nimekirju, viisid läbi „troikade” (lihtsustatud kohtumõistmiste) tööd ja rakendasid määruseid, mis sageli tähendasid kohtutut vangistamist, piinamist ja hukkamisi. GULAG‑laagrite süsteemi hallates vastutas NKVD ka miljonite inimeste sunnitöö ja vangistamise eest.

Organisatsiooniline mõju ja pärand

NKVD mõju ulatus laiadesse ühiskonna valdkondadesse: terrori ja hirmu kaudu kontrolliti poliitilist vastuhakku ja tagati parteijuhatuse diktatuur. Selle tegevus jättis sügava jälje Nõukogude ühiskonna mällu — tuhanded pered kaotasid lähedasi, miljonid saadeti sunnitööle või pagendati. Pärast Stalini surma ja hilisemaid reorganiseerimisi muutus riigi julgeolekuaparaadi ülesehitus mitu korda, kuid repressiivsete meetodite pärand jäi kaua aega kätte märgata ning kujundas nõukogude sisejulgeoleku põhimõtteid aastakümneteks.

Hinnang ja uurimine

Kaasaegsed ajaloolased ja uurijad käsitlevad NKVD ja selle GUGB‑üksuste tegevust laialdaselt kui riiklikke repressioone, mis olid suunatud nii tegelikele kui ka oletatavatele vaenlastele. Arhiivid, tunnistused ja uurimused on valgustanud nii konkreetseid juhtumeid kui ka süsteemset režiimi iseloomu, mille keskne osa oli salajane politsei ja selle võimu kuritarvitused.

Märkused: Sõna NKVD tähistas konkreetset administratiivset struktuuri, mis aja jooksul muutus; sellest tulenevalt täpsemad nimetused, üksuste ülesanded ja halduslik jaotus sõltuvad käsitletavast ajaperioodist.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli NKVD?

K: Kes olid NKVD juhid?

Küsimus: Mida tegi NKVD avalik nägu?

K: Mida tegi GUGB?

K: Millised muud tegevused olid NKVD asemel määratud MVD-le?

K: Millal oli Genrikh Jagoda ülemaks?

K: Millal kõrvaldati Lavrenti Beria võimult?

Otsing