Suurbritannia parlament

 Kuidas Briti parlament töötab

Ühendkuningriigi parlament on jagatud kolmeks eraldi osaks: alamkoda (alamkoda), lordid (ülemkoda) ja monarh. Enamik seadusandlikust võimust on koondunud alamkojale. See koosneb 650 parlamendiliikmest (MP). Need inimesed valitakse Ühendkuningriigi rahva poolt, et esindada neid alamkojas. Parlamendiliikmete enamuse saanud erakonna juht saab tavaliselt peaministriks, kuid mitte riigipeaks - see ametikoht on reserveeritud suveräänile. Alamkoda algatab enamiku seaduseelnõusid, ülejäänud eelnõud pärinevad ülemkojast, ja otsustab maksumäärad, mis tulenevad teiste pärilike eakaaslaste ja kahe teise päriliku eakaaslase valimisest, kellel on ülemkojas tseremoniaalne ametikoht. Need on krahvimarssal, kes on alati Norfolki hertsog, ja Lord Great Chamberlain, Cholmondeley markii. Lordide kojal on õigus lükata tagasi seaduseelnõusid, välja arvatud rahanõudeid (maksunõudeid), ja panna alamkoda neid uuesti läbi vaatama. Kui ülemkoda paneb kaks korda veto seaduseelnõu vastu või viivitab avaliku seaduseelnõu esitamist rohkem kui ühe aasta, siis võib alamkoda seaduseelnõu parlamendi seaduste alusel jõustada, välja arvatud juhul, kui see on pärit ülemkojast.

Monarh (praegu kuninganna Elizabeth II) on konstitutsioonilise monarhia suverään ja teoreetiliselt kogu võimu allikas Ühendkuningriigis. Seaduseelnõud peavad saama kuningliku nõusoleku, enne kui need saavad parlamendi seadusteks, ning monarh vastutab parlamendi kokkukutsumise, eelkoosoleku ja laialisaatmise eest, tavaliselt ametisoleva peaministri soovitusel. Nüüdseks on väga haruldane, et monarh esitab vastuväiteid, kuid valitseja säilitab siiski selle eelisõiguse, mida ta võib vajaduse korral kasutada.

Kuidas seaduseelnõu muutub parlamendi aktiks

Seaduseelnõud võivad alustada oma menetlust kas alamkojas või ülemkojas.

Seadusandlikule kontrollile eelnev kontroll: Mõlema koja ühiskomisjon vaatab seaduseelnõu läbi ja hääletab muudatusettepanekute üle, mille valitsus võib heaks kiita või tagasi lükata. Hilisemates etappides on raportid mõjukad, kuna tagasi lükatud komisjoni soovitused võetakse uuesti hääletusele.

Esimene lugemine: Hääletust ei toimu. Eelnõu esitatakse, trükitakse ja eraisikute seaduseelnõude puhul määratakse teise lugemise kuupäev.

Teine lugemine: Arutelu seaduseelnõu üldpõhimõtete üle, millele järgneb hääletus.

Komitee etapp: Komisjon vaatab läbi seaduseelnõu iga punkti ja võib teha muudatusettepanekuid.

Aruande etapp: Võimalus seaduseelnõu muutmiseks. Parlament kaalub klausleid, mille kohta on esitatud muudatusettepanekud.

Kolmas lugemine: Arutelu lõpliku teksti üle muudetud kujul. Lordid võivad selles etapis esitada täiendavaid muudatusettepanekuid.

Läbiviimine: Seejärel saadetakse eelnõu teisele kojale, kes võib seda muuta.

 Esimene lugemine: Samad menetlused

 Teine lugemine: Sama menetlus

Komitee etapp: Samad menetlused

Aruande etapp: Samad menetlused

 Kolmas lugemine: Samad menetlused

Läbiviimine: Seejärel saadetakse eelnõu tagasi algsesse täiskogusse.

Seadusandlikule kontrollile eelnev kontroll: Kõigi muudatusettepanekute läbivaatamine.

Seejärel esitatakse seaduseelnõu kuningliku nõusoleku saamiseks, kui see võetakse vastu, saab sellest seadus.

Uute seaduste vastuvõtmine Seaduseelnõu liikide menetlus Esimene lugemine Teine lugemine Commons'i komiteede etapp Lords'i komiteede etapp Aruandlusetapp Kolmas lugemine Läbiviimine teises parlamendis Kuninglik nõusolek Delegeeritud õigusaktid

Õigusloomemenetluse kujutamine.

Ajalugu

Keskajal ja varauusaegsel perioodil oli Briti saartel kolm kuningriiki - Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa - ning neil olid eraldi parlamendid. 1707. aasta ühinemisaktid ühendasid Inglismaa ja Šotimaa Suurbritannia parlamendi alla ning 1800. aasta ühinemisaktiga liideti Iirimaa Ühendkuningriigi parlamendi alla. Londonis Westminsteris asuvat parlamenti nimetatakse mõnikord "kõigi parlamentide emaks".

Inglismaa parlament

Inglismaa parlament on pärit anglosaksi Witenagemotist. Veebilehel . 1066, tõi William Normandia feodaalsüsteemi, kus ta küsis enne seaduste vastuvõtmist nõu nõukogult. See nõukogu sai 1215. aastal kuningas Johannest Magna Carta, mis sätestas, et kuningas ei tohi kehtestada ega koguda mingeid makse (välja arvatud feodaalseid makse, millega nad olid seni harjunud), välja arvatud tema kuningliku nõukogu nõusolekul, mis arenes aeglaselt parlamendiks.

1265. aastal kutsus Simon de Montfort, Leicesteri kuues krahv, kokku esimese valitud parlamendi. Walesi seadused 1535-42 liideti Wales Inglismaa osaks ja Walesi esindajad tulid parlamenti.

Kui Elizabeth I-le järgnes 1603. aastal Šotimaa kuningas James VI (James I Inglismaa), läksid mõlemad riigid tema võimu alla, kuid kumbki säilitas oma parlamendi.

Šotimaa parlament

Kõrgema keskaja Šotimaal oli 1235. aasta parlamendi alguseks kuninga piiskoppide ja krahvide nõukogu.

Iirimaa parlament

Iiri parlament asutati selleks, et esindada Inglise kogukonda Iirimaa lordkonnas, kuid iirlased, kes olid gaelikeelsed, ei tohtinud hääletada ega kandideerida; esimene teadaolev koosolek toimus 1264. aastal. 1541. aastal kuulutas Henry VIII Iirimaa kuningriigiks. Gaelikeelsetel iirlastel oli nüüd õigus osaleda Iiri parlamendis inglise päritolu enamusega võrdsetena.

Seotud leheküljed

• Ühendkuningriigi üldvalimistel 2005. aastal valitud parlamendiliikmed
• Inglismaa parlament
• Parlamendi valimisringkondade loetelu Ühendkuningriigis
• Parlamentaarne menetlus