Ühendkuningriigi parlament: koostis, ajalugu ja ülesanded

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament on Ühendkuningriigi ja Briti ülemereterritooriumide kõrgeim seadusandlik organ. Ainult tal on parlamentaarne suveräänsus kõigi teiste poliitiliste organite üle. Selle eesotsas on suverään, kuninganna Elizabeth II.

Pange tähele: kuigi algtekst viitab kuninganna Elizabeth II-le, muutus Suurbritannia suverään 2022. aasta septembris — troonile tõusis kuningas Charles III. Monarhia roll parlamendis on peamiselt tseremoniaalne, ent vormiliselt moodustab monarh parlamendi kolmanda osa.

Parlamendil on ülemkoda, lordide koda, ja alamkoda, alamkoda. Kuninganna on parlamendi kolmas osa.

Koostis ja peamised ametikohad

• Alamkoda (House of Commons) — valitud 650 (praegu 650) rahvaesindajat ehk parlamendiliiget (MP). Alamkoda on poliitiliselt võimsam: algatab eelarve- ja maksualased seadused ning valitseva partei või koalitsiooni juhtimine tuleneb alamkojast. Alamkoja juht on Speaker (esimees), kes juhib istungeid ja tagab protseduuri järgimise.
• Ülemkoda (House of Lords) — koosneb eluaegsetest parunitest (life peers), piiratud arvust pärandpeeridest (hereditary peers), ja kirikulistest liikmetest (Lords Spiritual, nt anglikaani piiskopid). Ülemkoda kontrollib, uurib ja muudab seaduseelnõusid, kuid tema seadusandlikud volitused on piiratud Parliament Acts-iga.
• Monarh — andes ametlikult heakskiidu seadusandlusele (Royal Assent) ja täites rituaalseid ja konstitutsioonilisi rolle, näiteks parlamendi avamine ja valitsuse ametisse nimetamine vastavalt alamkoja poliitilisele koosseisule.

Ajalooline taust

Parlament arenes välja varauusaegsetest piiskoppide ja krahvide nõukogudest, mis nõustasid Inglismaa valitsejaid. Tähtsaks kujunesid mitu etappi:

• 13. sajandi lõpul kutsuti kokku nn Model Parliament (1295), mis oli aluseks esindusliku parlamendi kujunemisele.
• 17. sajandi Inglise kodusõda ja sellele järgnenud kroonistiku institutsioonide taastumine muutis parlamenti oluliselt — eriti pärast 1688. aasta Glorious Revolutionit ja 1689. aasta Bill of Rightsʼi, mis tugevdas parlamendi õigusi kuningavõimu suhtes.
• 1707. ja 1801. aasta Uniooniaktidega laienes Ühendkuningriigi parlamenti kuulumine kogu Suurbritanniale ja hiljem Ühendkuningriigile ning Iirimaale (enne Iiri vabariigi eraldumist).
• 20. sajandil on oluliseks saanud seadusemuudatused, mis vähendasid ülemkoja piiravat mõju (Parliament Acts 1911 ja 1949) ning laiendasid valimisõigust.
• 1998. aasta devolution-õigusaktid lõid Šotimaa parlamendi, Walesi assamblee (hiljem Senedd) ja Põhja-Iiri assamblee, andes neile paljudes valdkondades iseseisva seadusandliku võimu.

Peamised ülesanded ja funktsioonid

• Seadusandlus: parlamendisse esitatakse eelnõud (bills), mis läbivad mitu lugemist, komisjonide arutelusid ja kahe koja kooskõlastuse, enne kui monarhi ametlik heakskiit (Royal Assent) muudab need seaduseks.
• Valitsuse kontroll: parlamendi ülesanne on kontrollida täidesaatvat võimu — küsimused (Prime Minister's Questions), arutelud, hoolsuskontrolli komisjonid ja uurimised hoiavad valitsuse vastutust avalikkuse ees.
• Eelarve ja maksud: kõik maksude ja rahastamisega seotud algatused algavad alamkojast; parlamendil on õigus heaks kiita või tagasi lükata valitsuse eelarved.
• Esindamine: parlamendiliikmed esindavad oma valijate huve, tõstavad kohalikke probleeme ja vahendavad poliitilist osalust.
• Kohuslik ja konstitutsiooniline roll: parlament kujundab põhiseaduslikke reegleid (Suurbritannias puudub kirjutatud üks, ent parlamentaarne tava ja seadused määravad konstitutsiooni raamid).

Seaduseelnõu läbimine — peamised etapid

• Sissejuhatus (First Reading) — formaalne teade eelnõu esitlemisest.
• Teine lugemine (Second Reading) — põhimõtteline arutelu eelnõu sisust.
• Komisjonistaadium — põhjalik punkt-punkt kontroll ja muutmised (võib toimuda alamkojas või spetsiaalses komisjonis).
• Report Stage ja Third Reading — edasised muudatused ja lõplik hääletus koda.
• Teine koda vaatab üle ja võib tagasi saata muudatusettepanekud (nn ping-pong), kuni jõutakse kokkuleppele või kohaldatakse Parliament Acts.
• Royal Assent — monarhi vormiline heakskiit, pärast mida eelnõu saab seaduseks.

Kaasaegsed piirid ja väljakutsed

Kuigi doctrine of parliamentary sovereignty jääb õiguslikuks aluseks, on selle praktika piiratud mitmel moel:

• Devolutsioon: Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa omavad seadusandlikku pädevust mitmetes valdkondades, mis vähendab Westminsteri otsest mõju nende teemadele.
• Euroopa Liidust lahkumine (Brexit) on muutnud suhteid rahvusvaheliste lepingutega; alates 2020. aastast ei ole EL-õigus Suurbritannia õigussüsteemi automaatne allikas, kuid rahvusvahelised lepingud mõjutavad endiselt seadustikku.
• Õiguskindlus ja kohtute roll: Ühendkuningriigi kohtud tõlgendavad seadusi ja saavad hinnata seaduste kooskõla inimõigustega — eriti pärast 1998. aasta Inimõiguste seaduse (Human Rights Act) jõustumist (kuid lõplik sõna jääb parlamendile).
• Ülemkoja reform ja demokraatlikud küsimused: ülemkoja koosseis ning pärandpeerkond on jätkuvalt avaliku arutelu teema.

Asukoht ja praktiline töö

Parlamentistantkoha sümboliks on Westminsteri palee (Palace of Westminster) Londonis. Parlamendi igapäevane töö hõlmab istungeid, komisjonide uurimusi, hääletusi ning kontaktid valijatega. Parlamendi aruanded, protokollid (Hansard) ja komisjonide raportid on avalikud ja aitavad tagada läbipaistvuse.

Kokkuvõte: Ühendkuningriigi parlament on vana ja paindlik institutsioon, millel on keskne roll seadusandluses, valitsuse kontrollis ja poliitilises esindamises. Kuigi õiguslikult kehtib parlamendi suveräänsus, piiravad ja kujundavad seda kaasaegsed poliitilised institutsioonid, devolution ja rahvusvahelised suhted.

 Kuidas Briti parlament töötab

Ühendkuningriigi parlament on jagatud kolmeks eraldi osaks: alamkoda (alamkoda), lordid (ülemkoda) ja monarh. Enamik seadusandlikust võimust on koondunud alamkojale. See koosneb 650 parlamendiliikmest (MP). Need inimesed valitakse Ühendkuningriigi rahva poolt, et esindada neid alamkojas. Parlamendiliikmete enamuse saanud erakonna juht saab tavaliselt peaministriks, kuid mitte riigipeaks - see ametikoht on reserveeritud suveräänile. Alamkoda algatab enamiku seaduseelnõusid, ülejäänud eelnõud pärinevad ülemkojast, ja otsustab maksumäärad, mis tulenevad teiste pärilike eakaaslaste ja kahe teise päriliku eakaaslase valimisest, kellel on ülemkojas tseremoniaalne ametikoht. Need on krahvimarssal, kes on alati Norfolki hertsog, ja Lord Great Chamberlain, Cholmondeley markii. Lordide kojal on õigus lükata tagasi seaduseelnõusid, välja arvatud rahanõudeid (maksunõudeid), ja panna alamkoda neid uuesti läbi vaatama. Kui ülemkoda paneb kaks korda veto seaduseelnõu vastu või viivitab avaliku seaduseelnõu esitamist rohkem kui ühe aasta, siis võib alamkoda seaduseelnõu parlamendi seaduste alusel jõustada, välja arvatud juhul, kui see on pärit ülemkojast.

Monarh (praegu kuninganna Elizabeth II) on konstitutsioonilise monarhia suverään ja teoreetiliselt kogu võimu allikas Ühendkuningriigis. Seaduseelnõud peavad saama kuningliku nõusoleku, enne kui need saavad parlamendi seadusteks, ning monarh vastutab parlamendi kokkukutsumise, eelkoosoleku ja laialisaatmise eest, tavaliselt ametisoleva peaministri soovitusel. Nüüdseks on väga haruldane, et monarh esitab vastuväiteid, kuid valitseja säilitab siiski selle eelisõiguse, mida ta võib vajaduse korral kasutada.

Kuidas seaduseelnõu muutub parlamendi aktiks

Seaduseelnõud võivad alustada oma menetlust kas alamkojas või ülemkojas.

Seadusandlikule kontrollile eelnev kontroll: Mõlema koja ühiskomisjon vaatab seaduseelnõu läbi ja hääletab muudatusettepanekute üle, mille valitsus võib heaks kiita või tagasi lükata. Hilisemates etappides on raportid mõjukad, kuna tagasi lükatud komisjoni soovitused võetakse uuesti hääletusele.

Esimene lugemine: Hääletust ei toimu. Eelnõu esitatakse, trükitakse ja eraisikute seaduseelnõude puhul määratakse teise lugemise kuupäev.

Teine lugemine: Arutelu seaduseelnõu üldpõhimõtete üle, millele järgneb hääletus.

Komitee etapp: Komisjon vaatab läbi seaduseelnõu iga punkti ja võib teha muudatusettepanekuid.

Aruande etapp: Võimalus seaduseelnõu muutmiseks. Parlament kaalub klausleid, mille kohta on esitatud muudatusettepanekud.

Kolmas lugemine: Arutelu lõpliku teksti üle muudetud kujul. Lordid võivad selles etapis esitada täiendavaid muudatusettepanekuid.

Läbiviimine: Seejärel saadetakse eelnõu teisele kojale, kes võib seda muuta.

 Esimene lugemine: Samad menetlused

 Teine lugemine: Sama menetlus

Komitee etapp: Samad menetlused

Aruande etapp: Samad menetlused

 Kolmas lugemine: Samad menetlused

Läbiviimine: Seejärel saadetakse eelnõu tagasi algsesse täiskogusse.

Seadusandlikule kontrollile eelnev kontroll: Kõigi muudatusettepanekute läbivaatamine.

Seejärel esitatakse seaduseelnõu kuningliku nõusoleku saamiseks, kui see võetakse vastu, saab sellest seadus.

Uute seaduste vastuvõtmine Seaduseelnõu liikide menetlus Esimene lugemine Teine lugemine Commons'i komiteede etapp Lords'i komiteede etapp Aruandlusetapp Kolmas lugemine Läbiviimine teises parlamendis Kuninglik nõusolek Delegeeritud õigusaktid

Õigusloomemenetluse kujutamine.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Milline on Ühendkuningriigi kõrgeim seadusandlik organ?

K: Kes on parlamendi eesotsas?

K: Kuidas valitakse parlamendiliikmed?

K: Millal algas parlamendi areng?

K: Millal loodi Ühendkuningriigi esimene parlament?

K: Mis nime kasutati Briti seadusandliku kogu kohta aastatel 1801-1927?

Otsing