Elizabeth I (7. september 1533 - 24. märts 1603) oli Inglismaa ja Iirimaa kuninganna. Ta oli kuninganna 17. novembrist 1558 kuni oma surmani märtsis 1603. Teda kutsuti ka heaks kuninganna Bessiks või Neitsi kuningannaks või Gloriana.
Ta oli Inglismaa kuninga Henry VIII ja tema teise abikaasa Anne Boleyni tütar ning Tudorite dünastia viimane liige. Kui Boleyn häbistati õukonnas ja hukati, muutus Elizabethi elu rahutuks, sealhulgas oli ta lukustatud Londoni Towerisse, vanasse vanglasse.
Sellele vaatamata valitses Elizabeth intelligentsuse ja töökusega. Tema valitsemisajal saavutas ta suuri saavutusi kunstis, kaubanduses ja uurimistegevuses. Ta kaitses oma riiki osavalt Hispaania armada ajal. Ta ei abiellunud kunagi, kuid tal oli mitu lemmikut, sealhulgas Leicesteri krahv. Tema surma korral 1603. aastal nimetati tema järglaseks Šotimaa kuningas James VI.
Varane elu ja haridus
Elizabeth sündis 7. septembril 1533. Ta sai hea hariduse: õppis ladina, prantsuse, itaalia ning oli haritud klassikalistes ainetes, kirjanduses ja teoloogias. Pärast ema Anne Boleyni hukkamist 1536 peeti Elizabethi mõnda aega ebaseaduslikuks, kuid ta jäi kuningliku perekonna liikmeks. Tema lapsepõlve ja noorukiea kujundasid poliitilised pinged õukonnas ning perioodiline tõrjutus ja kahtlustused, mis lõppesid ajutise arestiga Towerisse 1554. Need kogemused mõjutasid tema poliitilist ettevaatlikkust ja diplomaatilist lähenemist.
Valitsejana — poliitika ja usureform
Elizabeth troonile tõusmisel 1558 valitses ta osavalt, püüdes tagada sisemist stabiilsust pärast usukonflikte. 1559. aastal kehtestas ta usupoliitika, mida nimetatakse sageli Elizabethi ususeaduseks (Religious Settlement). See tähistas anglikaani kiriku tugevdamist: kuninganna võttis end usupeaks ja kehtestas kirikukorralduse, mis püüdis leida keskteed katoliikluse ja radikaalse protestantluse vahel. Kuigi see rahuldas mitte kõiki, aitas see vältida uut suuri usuõlisid Inglismaal.
Välispoliitika ja sõjalised saavutused
Välispoliitiliselt suutis Elizabeth säilitada Inglismaa iseseisvust Euroopa suurriikide surve all. Kõige tuntum episood oli 1588. aasta konflikt Hispaaniaga, kui Inglismaa edukalt vastu seisis Hispaania armada rünnakule. Samuti toetas tema valitsus uurijaid ja meresõitjaid nagu Sir Francis Drake ja Sir Walter Raleigh, kelle retked laastasid Hispaania laevu ja avardasid inglaste huve meres.
Kultuur, majandus ja uurimistegevus
Elizabethi aeg ehk Elizabethi ajastu on tuntud kui inglise kirjanduse ja teatri õitsengu periood: William Shakespeare'i, Christopher Marlowe'i ja teiste looming kasvas ning muutus püsiva tähendusega. Majanduslikult arenes kaubandus, tekitasid esimesed aktsiaseltsid ja laienesid meresõiduettevõtmised; 1600. aastal asutati Inglise Ida-India Kompanii, mis pidi hiljem oluliselt mõjutama Briti majanduslikku mõju välismaal.
Eraelu ja kuvand
Elizabeth jäi elu lõpuni vallaliseks, mistõttu sai temast tuntud kui Neitsi kuninganna. Tema otsus mitte abielluda oli nii isiklik kui poliitiline — sellega vältis ta võõramaalaste või siseoligarhia liigset mõju. Samas kasutati tema võimalikke abieluettepanekuid diplomaatilise vahendina liitude kindlustamiseks. Kuningannale meeldis olla publiku ja õukonna ees, ta hoidiski tähelepanu ja laadis avalikku kuvandit, pannes rõhku oma trooni ja riigi autoriteedile.
Surm ja järeltulemine
Elizabeth suri 24. märtsil 1603 Richmondis. Ta oli troonil umbes 44 aastat, jättes maha stabiilsema ja kultuuriliselt viljakaema Inglismaa kui ta oli pärinud. Pärast tema surma tõusis Inglismaa troonile Šotimaa kuningas James VI, kes sai Inglismaal tuntuks kui James I — see ühendas Tudorite järel Inglise ja Šotimaa kroonid halduses ühe katuse alla ning algatas Stuartide dünastia valitsemisaja.
Pärand
- Poliitiline stabiilsus: Elizabethi valitsusaeg andis Inglismaale suhtelise sisepoliitilise stabiilsuse pärast usust põhjustatud lõhesid.
- Kultuuriline mõju: Elizabethi ajastu jättis püsiva jälje inglise kirjandusse, teatrisse ja kunstidesse.
- Mere- ja kaubandusvõimekus: tema toetatud mereretked ja äriettevõtmised avardasid Inglismaa rahvusvahelisi suhteid ja majandusvõimu.
- Kujutluspildid: Neitsi kuninganna ja Gloriana kuvandid aitavad sel säilitada ikonilise positsiooni Inglismaa ajaloo ja populaarse mälu kujunemises.
Elizabeth I oli keeruline ja eriomane valitseja: kombines intelligentsust, poliitilist taiplikkust ja tugevat isiklikku kuvandit. Tema valitsemine kujundas olulisel määral Inglismaa suunda 17. sajandiks ning tema pärand on jäänud rahvuslikku eneseteadvusse ja kultuurilukku.
