Jaakob VI ja I — Šotimaa, Inglismaa ja Iirimaa kuningas (1566–1625)

Jaakob VI ja I (19. juuni 1566 - 27. märts 1625) oli Šotimaa kuningas Jaakob VI ning Inglismaa kuningas ja Iirimaa kuningas Jaakob I. Ta oli esimene monarh, keda nimetati Suurbritannia kuningaks. Ta valitses Šotimaal Jaakobus VI nime all 24. juulist 1567 kuni oma surmani ning valitses Inglismaal ja Iirimaal 24. märtsist 1603 kuni oma surmani.

Tema valitsemisaeg oli oluline, sest see oli esimene kord, kui Inglismaal ja Šotimaal oli sama monarh. Ta oli Inglismaa esimene Stuartide suguvõsast pärit monarh. Eelmine inglise monarh oli olnud Elizabeth I. Ta oli surnud ilma lasteta, seega nõustusid inglased Šoti monarhiga, sest James oli Šoti kuninganna Mary poeg, seega Elizabethi lähim sugulane. Olles mõlema kuningas, lõi ta isikliku liidu.

Jaakobus võitles sageli Inglismaa parlamendiga. Lisaks ei kasutanud ta kuningriigi raha hästi. Kui Jaakobus valitses, olid Šotimaa ja Inglismaa valitsused üsna stabiilsed. Pärast Jaakobuse surma püüdis tema poeg Karl valitseda samamoodi nagu Jaakobus, kuid põhjustas Inglise kodusõja. Sõja lõpus 1649. aastal hukati Charles.

James oli väga haritud ja hea õppimisoskus. Ta aitas inimestel Inglismaal ja Šotimaal õppida selliseid asju nagu teadus, kirjandus ja kunst. James kirjutas 1597. aastal Daemonologie, 1598. aastal The True Law of Free Monarchies, 1599. aastal Basilikon Doron ja 1604. aastal A Counterblaste to Tobacco. Ta toetas autoriseeritud King Jamesi piibliversiooni.

James oli püssirohu vandenõu sihtmärk. Rühm katoliiklasi kavatses 5. novembril 1605. aastal parlamendihoone õhku lasta, kui Jaakabus viibis hoones. Vandenõu peatati, kui rühma liige Guy Fawkes leiti keldrist koos püssirohutünnidega. Seda sündmust meenutatakse igal aastal 5. novembril, mida tuntakse ka kui tulede ööd,kus paljud inimesed otsustavad seda tähistada ning süütavad jaanituled ja ilutulestiku.

Jaakobus uskus nõidusesse. Kui ta luges raamatut "Discoverie of Witchcraft", käskis ta kõik raamatu eksemplarid põletada. Kuningal oli tähtsad esimesed inglise asunikud.

Esimene alaline ingliskeelne asula Põhja-Ameerikas rajati Jakobi poolt 1606. aastal Sir Thomas Gatesile ja teistele antud harta alusel.

Tõus võimule ja perekond

Jaakob sündis Šotimaal ja oli kuninganna Mary poeg. Pärast Mary troonilt loobumist 1567. aastal sai väike Jaakob Šotimaa valitsejaks ja teda esindasid alguses regendid, kuni ta kasvas piisavalt vanaks, et ise valitseda. Ta abiellus 1589. aastal Taani troonipärija Anne of Denmark'iga. Nende liidust sündis mitu last, sealhulgas pärija Henry, kes suri noorelt, ning Charles, kes hiljem sai tuntuks kui Charles I. Mitmed lapsed surid varases eas, mis oli tol ajal kahjuks tavaline.

Valitsemispoliitika ja suhe parlamentiga

Jaakob oli veendunud monarhia jumalikus päritolus ja kirjutas selle põhimõtte kaitseks The True Law of Free Monarchies. Tema seisukohad tekitasid korduvalt pingeid parlamendiga, eriti rahanduse ja õigusega seoses. Kuigi tema valitsemise ajal jäid rahvas ja riiklikud instrumendid suuresti stabiilseks, tekitas kuninga kulutusharjumus ja soositud lemmikute positsioon palju pahameelt. Tema kuulsamad lemmikud olid Robert Carr ja hiljem George Villiers, kes sai hertsogiks (Buckingham) ja kelle mõjuvaldsus tekitas palju kriitikat.

Jaakob püüdis ajapikku tugevdada anglikaani kiriku positsiooni ja kehtestada teatud ühtsust ka Šotimaal, kuid tema katsed kompromissideks usuküsimustes jäid mõnikord vastuoluliseks ning tõid esile saastepunkte, mis hiljem aitasid kaasa konfliktidele tema järeltulijate ajal.

Kultuur, kirjandus ja usuline elu

Jaakob oli haritud valitseja ja meeldis esile kutsuda mõtteid teadusest ja kirjandusest. Ta ise kirjutas mitmeid traktaate, näiteks Daemonologie, milles ta kaitses usku nõidusest ja nõiaprobleemidest, ning Basilikon Doron, mis sisaldas nõuandeid pojale kuningaks valmistumiseks. Tema huvi religiooni ja maagia vastu mõjutas poliitikat ja avalikku arvamust – ta kiitis nõiaproovimiseid, kuid oli kriitiline teatud skeptikute suhtes (näiteks raamatuga Discoverie of Witchcraft).

Üks tema olulisemaid kultuuripärandeid Inglismaal on King Jamesi piibel, mille tõlge ja väljaandmist toetas Jaakob. See piiblitõlge (1611) on suur mõjuga nii kultuuriliselt kui keeleliselt.

Välispoliitika ja koloniseerimine

Rahupoliitikalt püüdis Jaakob vältida suuri sõjalisi konflikte ja 1604. aastal sõlmiti rahu Hispaaniaga (Treaty of London), mis lõpetas pikema vaenutegevuse. Samas oli ta ka englaste varajase mereruumi ja koloniseerimise toetaja. Tema aegadel anti 1606. aastal harta Virginiasse ja 1607. aastal asutati Jamestown, mis sai nime kuninga auks (Jamestown = Jaakobi linn) ning see kujunes esimeseks alaliseks ingliskeelseks asulaks Põhja-Ameerikas.

Püssirohu vandenõu ja pärand

1605. aasta püssirohu vandenõu jäi üheks Jaakobu valitsemise kuulsaimaks sündmuseks: katse tappa kuningas ja õhku lasta parlament lõppes vandenõu paljastumisega ning Guy Fawkes'i vahistamisega. Sündmust meenutatakse Suurbritannias iga-aastaselt 5. novembril.

Jaakobu pärand on mitmetahuline: tema ajal tekkis isiklik liit Inglismaa ja Šotimaa troonide vahel (Union of the Crowns), ta mõjutas tugevalt usupoliitikat, kirikukorraldust ja kultuuri ning jättis püsiva jälje inglise keele ja kirjanduse ajalukku läbi King Jamesi piibli. Tema järglane Charles I püüdis jätkata autoritaarsemat valitsemist, mis viis lõpuks laiemate konfliktideni ja kodusõjani.

Surm ja mälestus

Jaakob suri 27. märtsil 1625. Tema valitsemisaeg tähistab olulist sammast Briti saarte poliitilises ja kultuurilises ajaloos: kuigi 1603. aasta liit ei sündinud kahes riigis ühtse poliitilise ühendusena, lõi see aluse hilisemale rahvuslikule kujunemisele ning mõjutas tugevalt nii sise- kui välispoliitikat aastakümneteks.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli James VI ja mina?

K: Kuidas sai temast Šotimaa kuningas?

K: Mis tegi tema valitsemise tähtsaks?

K: Mida ta oma valitsemise ajal tegi?

K: Kas ta oli haritud?

Küsimus: Kas tema valitsemise ajal toimus mõni sündmus, mida tänapäeval mäletatakse?

K: Mida ta uskus nõiduse kohta?

Otsing