Iirimaal on olnud monarhia erinevates vormides alates muistsetest gaeli kuningriikidest kuni 20. sajandi keskpaigani, mil suurem osa saarest loobus kuningavõimust ja kujunes iseseisvaks riigiks (Iiri Vabariigi puhul see protsess lõppes lõplikult 20. sajandi esimesel poolel–keskel). Põhja-Iirimaa, mis on osa Ühendkuningriigist, jääb tänaseni monarhia osaks .
Gaelide kuningriigid Iirimaal hakkasid kaotama oma sõltumatust pärast 12. sajandi normannide sissetungi: normannid ja Inglismaa vasaallid rajasid kontrolli mitmete maakondade üle ning lõpuks seadis Inglismaa kuningas end 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi alguses saarel olulisele võimupositsioonile, millele aitas kaasa ka Püha Tooli (paavsti) tunnustus. Inglise mõju ja võimu kujunes edasi sajandeid: selle käigus muutusid poliitilised ja kohaliku õiguse suhted, kuni 16. sajandil toimunud Inglise reformatsioonini, mil Henry VIII 1542. aastal kuulutas end Iirimaa kuningaks (Crown of Ireland Act) ning Iirimaa sidus end tihedamalt Inglismaa krooniga. 19. sajandi lõpus ja 1801. aastal viisid poliitilised ühinemised Iirimaa seaduslikku liitumiseni Suurbritanniaga (United Kingdom of Great Britain and Ireland). Detsembris 1922 lahkus suurem osa Iirimaast Ühendkuningriigist ja sai iseseisvunud riigiks osana Iiri Vaba Riigist, mis algselt oli Briti impeeriumi koosseisu kuuluv dominioon; ülejäänud osa, Põhja-Iirimaa, jäi Ühendkuningriigi koosseisu. 1937. aastal võeti vastu uus Iiri põhiseadus (Bunreacht na hÉireann), mis asetas riigis presidendi kui sisepeamise riigipea ja vähendas kuninga rolli sisepoliitikas; kuningliku staatuse lõplikku lõhkumist viis lõpule 1949. aasta Republic of Ireland Act, millega Iirimaa väljendas end riigina, mis ei ole enam monarhia ning lahkus Rahvaste Ühendusest. Sellest ajast alates on ainus Iiri saare osa, kus monarhia jääb ametlikuks riigipea formaalseks osaks, Põhja-Iirimaa (sest see on osa Ühendkuningriigist).
Tänapäeval on Iiri Vabariik sekulaarne demokraatlik riik, mille ametlikku riigipead esindab president; samal ajal on Põhja-Iirimaa poliitiline staatus seotud Ühendkuningriigiga ning seega ka Briti monarhia rolliga. Ajalooliselt ja kultuuriliselt on gaeli kuningriikide pärand (näiteks mõiste Ard Rí ehk kõrge kuningas ja muistendilised võimukeskused nagu Tara) jätkuvalt osa Iiri identiteedist, kuigi poliitiline võim läks läbi sajandite mitmesuguste seaduslike ja sõjaliste üleminekute teel Inglismaa ja Suurbritannia võimule.
