Austraalia Rahvusarhiiv — riiklik arhiiv valitsuse dokumentidele
Austraalia Rahvusarhiiv – riiklik arhiiv Canberras, säilitab valitsuse dokumendid, juurdepääs lugemissaalidele, avalikud kollektsioonid (sh sõjaväe- ja immigratsiooniregistrid).
Austraalia Rahvusarhiiv on Austraalia valitsuse asutatud asutus. See on arhiiv, mis kogub ja säilitab valitsuse dokumente. Riiklik büroo asub Canberras. Tal on väiksemad bürood igas osariigi pealinnas ja Darwinis.
Rahvusarhiiv loodi 1961. aastal. Enne seda oli valitsuse dokumentide kogumise eest alates I maailmasõjast vastutanud föderaalne parlamentaarne raamatukogu (praegu Austraalia Rahvusraamatukogu). 1983. aasta arhiiviseadus oli seadus, mis võeti vastu Rahvaste Ühenduse arhiivide kaitsmiseks. Selle seaduse kohaselt vastutab Rahvusarhiiv valitsuse dokumentide säilitamise eest.
Rahvusarhiivi kollektsioon koosneb föderatsiooni, kindralkubernerite, peaministrite, kabineti ja ministeeriumide ning enamiku valitsuse tegevuste kohta koostatud dokumentidest. Kollektsioon ei ole üldsusele sirvimiseks avatud. Kirjeid võib taotleda vaatamiseks lugemissaalides ja neist võib teha koopiaid. Enamik üle 30 aasta vanuseid dokumente on üldsusele kättesaadavad. Mõned on avaldatud koos teatavate andmete kustutamisega. Sellise teabe hulka kuuluvad kaitse- ja julgeolekuga seotud dokumendid, erateave ja rahvaloenduse algandmed. Juurdepääs teabele, mis on Austraalia põliselanike jaoks kultuuriliselt tundlik, võib samuti olla piiratud.
Internetis on tehtud kättesaadavaks mitu kollektsiooni. Need hõlmavad kõiki Austraalia sõjaväeandmeid (sõjaväes teeninud isikute andmed) alates teisest buuri sõjast kuni Vietnami sõjani. Üle 30 aasta vanused immigratsiooni- ja naturalisatsioonidokumendid tehti kättesaadavaks 2005. aastal.
Kogud ja kättesaadavus
Austraalia Rahvusarhiivi kogud sisaldavad nii paber-, foto-, heli- kui ka digitaalseid materjale. Kogud dokumenteerivad valitsuse otsuseid, administratiivset tegevust, sõjalist teenistust, immigratsiooni, naturalisatsiooni ning palju muid riiklikke toiminguid. Kuigi suur osa materjalist on säilikute kujul hoiul, saavad huvilised taotleda kirjeid lugemissaalides vaatamiseks või tellida koopiad.
Juurdepääsu piirangud: kuigi paljud dokumendid vananevad ja muutuvad avalikuks (näiteks üle 30 aasta vanused materjalid), rakendatakse arhiivis kohaldatavaid seadusi ja eeskirju, mis kaitsevad isikuandmeid, riiklikku julgeolekut ja kultuuriliselt tundlikku teavet. Rahvaloenduse algandmed ja muud tundlikud isikunimed võivad olla suletud pikaks ajaks (näiteks mitme aastakümne või kuni 99 aastat), samuti võib teatud teave olla redigeeritud või osaliselt kättesaadavaks tehtud.
Veebiteenused ja digitaliseerimine
Viimastel aastakümnetel on Rahvusarhiiv suurendanud digitaliseerimise mahtu ja teinud palju materjale kättesaadavaks internetis. Otsinguteenused ja andmebaasid võimaldavad leida säilikuid, tellida digikoopiaid ning uurida sõjaväe- ja immigratsioonirekordeid. Rahvusarhiiv toetab ka erinevaid avalike ja koostööprojekte, mille kaudu on digiteeritud olulisi sõjalisi ja kodanikuajaloolisi kogusid.
Digitiseerimine muudab uurimise mugavamaks: paljud vanemad dokumendid on nüüd leitavad ja laetavad alla internetist, kuid mitte kõik säilikud ei ole skannitud ja mõnedele on endiselt vajalik kohapealne juurdepääs või eritaotlus.
Teenused, lugemissaalid ja uurimistugi
Rahvusarhiiv pakub uurijatele mitmeid teenuseid: lugemissaalide kasutamine, taotlus- ja koopiateenused, ekspertide konsultatsioonid ning juhendmaterjalid arhiivitöö ja pärimuse uurimiseks. Kirjete leidmiseks ja tellimiseks on kasulik teada säilituse viitenumbreid või teatud dokumentide metaandmeid; vajaduse korral aitab arhiivi personali otsingutes ja taotluste vormistamisel.
Külastamine: lugemissaalid asuvad riiklikus peabüroos ning regionaalsetes kontorites igas osariigi pealinnas ja territooriumil. Enne külastust on soovitatav kontrollida lahtiolekuaegu, broneerimis- ja fotokoopia tingimusi ning kehtivaid identifitseerimisnõudeid. Mõned teenused võivad olla tasulised — koopia- ja digiteerimistasud, saatmiskulud jms — ning tasustamine toimub vastavalt arhiivi kehtivatele hinnakirjadele.
Pärandkaitse ja säilitustehnika
Rahvusarhiivi ülesanne on dokumentide pikaajaline säilitamine: see hõlmab spetsiaalset konserveerimist, kliimakontrolli hoidlatele, säilituseauditit ja digitaalse säilituse meetmeid. Arhiiv töötab välja säilituspoliitikaid, mis tagavad, et nii paber- kui ka digimaterjalid jäävad tulevastele põlvedele loetavaks ja kasutatavaks.
Kogukond, näitused ja haridus
Austraalia Rahvusarhiiv korraldab näitusi, avalikke loenguid ja haridusprogramme, et tutvustada arhiivikogu väärtust ja aidata inimestel paremini mõista riigi ajalugu läbi ametlike dokumentide. Arhiiv teeb koostööd kogukondade, teadlaste ja teiste kultuuriasutustega, et edendada juurdepääsu ning toetada ajaloo- ja genealoogiauuringuid.
Kuidas alustada uurimist
- Otsi esmalt elektroonilistest kataloogidest ja andmebaasidest, et leida kirje viitenumbrid ja metainfo.
- Kui vajad abi, võta ühendust arhiivi uurimisteenusega — personal aitab leida ja tellida vajalikud säilikud.
- Tutvu juurdepääsupiirangute ja privaatsusreeglitega ning vajaduse korral esita vabastamistaotlus või avaliku teabe taotlus (FOI), kui dokument on suletud.
Rahvusarhiivi töö on olulise rolliga riigi ajaloo talletamisel ja uurimisel. Kui otsid valitsuse dokumente, sõjaväe- või immigratsioonirekordeid, või soovid rohkem teada arhiivi teenustest ja digitaliseerimisprojektidest, on soovitatav alustada ametliku arhiivi veebilehe ja kataloogiga ning võtta vajadusel otse ühendust arhiivi konsultantidega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Austraalia Rahvusarhiiv?
V: Austraalia Rahvusarhiiv on Austraalia valitsuse asutatud asutus. See kogub ja säilitab valitsuse dokumente.
K: Millal asutati Rahvusarhiiv?
V: Rahvusarhiiv loodi 1961. aastal.
K: Milline seadus võeti vastu Rahvaste Ühenduse arhiivide kaitsmiseks?
V: 1983. aasta arhiiviseadus oli seadus, mis võeti vastu Rahvaste Ühenduse arhiivide kaitsmiseks.
K: Milliseid dokumente sisaldab arhiiv?
V: Kogu sisaldab dokumente, mis on kirjutatud föderatsiooni, kindralkubernerite, peaministrite, kabineti ja ministeeriumide kohta ning enamiku tegevuste kohta, millega valitsus on olnud seotud.
K: Kuidas saab avalikkus juurdepääsu teabele kollektsioonist?
V: Kirjeid võib taotleda vaatamiseks lugemissaalides ja neist võib teha koopiaid. Enamik üle 30 aasta vanuseid dokumente on üldsusele kättesaadavad. Mõned on avaldatud koos teatavate kustutatud andmetega.
K: Millist liiki teabele võib avalikkuse juurdepääs olla piiratud?
V: Teave, millele võib olla avalikkuse juurdepääs piiratud, hõlmab kaitse- ja julgeolekuga seotud dokumente, eraõiguslikku teavet, loenduse algandmeid ja Austraalia põliselanikega seotud kultuuriliselt tundlikku teavet.
K: Kas mis tahes kogud on kättesaadavad internetis?
V: Jah, mitmed kogud on tehtud internetis kättesaadavaks, sealhulgas kõik Austraalia sõjaväeandmed (andmed sõjaväes teeninud isikute kohta) alates teisest buuri sõjast kuni Vietnami sõjani, samuti üle 30 aasta vanused sisserände- ja naturalisatsioonidokumendid, mis tehti kättesaadavaks 2005. aastal.
Otsige