Põhja-Saksa Konföderatsioon (Norddeutscher Bund) – määratlus ja ajalugu

Põhja-Saksa Konföderatsioon: ajalugu, põhiseadus, Preisi juhtimine Bismarcki all, 1866 sõjad ja riikide liitumine — põhjalik ülevaade föderaalriigi tekkest ja mõjust Saksamaale.

Põhja-Saksa Konföderatsioon (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 eksisteerinud poliitiline ühendus, mis kujunes algselt Põhja-Saksamaa riikide sõjaliseks liiduks ja mille põhiseaduslikust alusest sai hiljem terve ühtse Saksamaa (Saksa keisririigi) riiklik alus. Sellele eelnes Zollverein, tolliliit, mis oli oluline samm eri Saksa riikide majandusliku ühtsuse suunas, võimaldades enamiku Saksa riikide vahelist vabakaubandust ja ühise tollipoliitika kehtestamist.

Asutamine ja taust

Konföderatsiooni tekkimise otsene taust oli Austria ja Preisimaa (Preisi Kuningriik) pikaajaline rivaalitsemine, mis teravnes 19. sajandi teisel poolel. Põhjuslikult mängisid rolli Slesvig-Holsteini küsimus ja võitlus selle üle, milline suurvõim määrab Saksa ruumi tuleviku. Austria–Preisi sõda 1866 (tuntud ka kui seitsenädalane sõda) lõppes Preisimaa võiduga. Pärast seda sõda sõlmis Preisimaa 18. augustil 1866 mitme Põhja-Saksa riigiga (esialgu umbes 22 osalejaga) kokkuleppe, mille alusel loodi sõjaline liit ja väljendasid soovi luua föderaalne riik. Peamise aja- ja suunamäärajana tegutses tollal Preisi kuninga Wilhelm I alluvuses olnud ministerpresident Otto von Bismarck.

Põhiseadus ja institutsioonid

1. juulil 1867 jõustus Põhja-Saksamaa põhiseadus, mis vormistas liidu föderaalriigiks. Uus riik ei olnud aga unitaarriks — liidumaadel (meerikeelsetes: Bundesstaaten) jäi märkimisväärne autonoomia paljudes sisepoliitilistes küsimustes, samas kui föderaalne võim koondas välis- ja kaitsepoliitika ning teatud ühiste institutsioonide halduse.

Peamised institutsioonid olid:

Bundespräsidium ehk liidu presidendipositsioon, mida de jure täitis Preisi kuningas — see tähendas praktiliselt Preisi juhtpositsiooni liidus;
Bundesrat ehk föderaalnõukogu, kus osalesid liidumaade esindajad ja mis esindas osariikide huve föderaalsel tasandil ning millel oli oluline roll seadusandluses;
Reichstag ehk alamkoda, mille liikmed valiti rahva poolt. Reichstagi valimissüsteem oli tähelepanuväärne selle poolest, et rakendati üldist meessoost valimisõigust (Allgemeines Männerwahlrecht), mis tähendas, et laiale meeste valijaskonnale anti otsene osalus föderaalsete seaduste kujundamises.

Funktsioonid ja administratiivsed sammud

Põhja-Saksa Konföderatsioon lõi ühiseid institutsioone, mis hõlmasid:

ühise armeejuhatuse ja sõjalise koordineerimise (Prussia säilitas kontrolli sõjaväe üle);
ühise välispoliitika ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimise võimaluse;
ühiste postiteenuste ja transpordivõrgu regulatsiooni ning mõningaid õigussüsteemi ja majanduse ühtlustamise samme;
juriidilise aluse, mis võimaldas hiljem laieneda kogu Saksa ruumile.

Liikmesriigid ja suhted Lõuna-Saksamaaga

Konföderatsiooni kuulusid paljud Põhja-Saksamaa kuningriigid, hertsogiriigid ja vabad linnad. Mõned lõunaosa Saksa riigid jäid algselt väljapoole, kuid sõjalis-poliitiliste lepingute kaudu loodi nende ja Preisi vahel koostöö — see võimaldas Preisimaal juhtida kogu Saksamaa ühendamist hilisemas etapis. Lõunariikidega (näiteks Baieri ja Württembergiga) sõlmiti kaitse- ja liitluspaktid, mis mängisid olulist rolli 1870–1871 Prantsusmaa vastu suunatud sõjategevuses.

Tähtsus ja lõppfaas — teekond Saksa keisririigini

Põhja-Saksa Konföderatsioon oli oluline samm Saksa riikide ühinemise suunas, sest ta tõi esmakordselt suure osa Saksamaast institutsionaalsele föderaalsele alusele. Konföderatsiooni põhiseadusest ja institutsioonidest sai peamine mall, mille põhjal loodi 1871. aastal ühe Katuse alla koondunud Saksa keisririik (Deutsches Reich). 18. jaanuaril 1871 kuulutati Versailles'is Saksamaa keisririik; 1871. aasta uue ulatuslikuma riigiõigusliku kokkuleppega sai Põhja-Saksa Konföderatsioonist praktiliselt ühinenud Saksamaa tuum ning tema põhiseaduslik alus kohandati ja laiendati kogu riigi jaoks.

Mõju ja pärand

Põhja-Saksa Konföderatsioon jättis püsiva pärandi:

ta lõi institutsionaalse raamistiku ja haldussüsteemi, mis suures osas kandus üle Saksa keisririiki;
ta kiirendas majandusliku ja sõjalise ühtsuse teket (Zollverein oli selle eelkäija ning konföderatsioon süvendas majanduslikku integreeritust);
ta esindas poliitilist pöördumist Preisimaa juhtimisel Austria asemel ning muutis Euroopa võimutasakaalu 19. sajandi lõpus;
ja lõpuks oli selle valimis- ja seadusandlussüsteem (nt üldine meessoost valimisõigus Reichstagi valimistel) märkimisväärne samm kaasaegsema rahvusliku poliitika suunas Saksamaal.

Kokkuvõttes oli Põhja-Saksa Konföderatsioon ajutine, kuid otsustava tähtsusega etapp Saksamaa ühtsuse saavutamisel: see ühendas Põhja-Saksamaa riigid tihedamasse poliitilisse ja sõjalisse koostöövormi ning valmistas aluse 1871. aasta Saksa riigi moodustamiseks.

Union

Bismarcki juhitud liitlasvalitsused tegid ettepaneku Põhja-Saksa põhiseaduse kohta. Põhja-Saksamaa rahva esindamiseks valiti organ, konstituierender Reichstag. Valimised toimusid veebruaris 1867. Pärast ettepaneku mõningaid muudatusi võtsid liidumaade valitsused ja parlamendid lõpliku eelnõu vastu. 1. juulil jõustus põhiseadus.

Põhiseaduse kohaselt oli seadusandlus kahe organi asi. Reichstag oli parlament, mille valisid kõik üle 25-aastased mehed. Liidunõukogu oli liidumaade valitsusi esindav organ. Bundespräsidiumi omanik oli Preisimaa kuningas ("vabariiklikku" terminit "president" oli meelega välditud). Bundespräsidiumi omanik seadis ametisse föderaalkantsleri. Mitte nimeliselt, kuid faktiliselt oli see (ainus) föderaalminister, täitevvõimu juht.

1870. aastal, Prantsuse-Preisi sõja ajal, liitusid Lõuna-Saksa liidumaad Põhja-Saksa Konföderatsiooniga. Uue põhiseadusega 1. jaanuarist 1871 nimetati riik ümber "Põhja-Saksa Konföderatsioonist" "Saksa Keisririigiks". Bundespräsidiumi omanik sai täiendavalt keisri tiitli. Põhiseaduses kirjeldatud poliitiline süsteem ja lipp jäid samaks. (Lõplik keisririigi põhiseadus pärineb 1871. aasta aprillist/maist; selle tulemusena muudeti peaaegu kõik terminid, mis sisaldasid sõna "föderaalne", sõnaks "keiserlik").

Tänapäevane Saksamaa rahvusriik on rahvusvahelise subjektina ja juriidilise isikuna identne Põhja-Saksa Konföderatsiooniga. Ajavahemiku 1867-1870 õigus ja rahvusvahelised lepingud on põhimõtteliselt endiselt kehtivad. Aastatel 1867-1878 kestnud konservatiiv-liberaalses koostöös toimus Saksamaal märkimisväärne moderniseerimine ja ühendamine. Põhja-Saksa Konföderatsioon võttis kasutusele meetermõõdustiku, kaasaegse karistusseadustiku (Strafgesetzbuch), samad õigused kõigile konfessioonidele, postiliidu jne.

Postmargid

Pärast 1. jaanuari 1868 tegeles föderatsioon postiga ja andis välja postmarke. Kuid föderatsioon ei emiteerinud oma raha, seega tuli välja anda erinevaid postmarke. Põhjaosas kasutati groschenites hinnatud postmarke, lõunapiirkonnas kreuzerites hinnatud postmarke. Kõik need margid olid tähistatud NORDDEUTSCHER POSTBEZIRK (Põhja-Saksa Postipiirkond).

Hamburgi jaoks trükiti kolmas postmarkide komplekt. Need olid samuti tähistatud STADTPOSTBRIEF HAMBURG.

Liikmesriikide nimekiri

Riik		Capital
Kuningriigid (Königreiche)
	Preisimaa (Preußen) (sealhulgas Lauenburg)	Berliin
	Saksimaa (Sachsen)	Dresden
Suurhertsogiriigid (Großherzogtümer)
	Hessen (Hessen) (Ainult Ülem-Hessen, Maini jõest põhja pool asuv liidumaa)	Giessen
	Mecklenburg-Schwerin	Schwerin
	Mecklenburg-Strelitz	Neustrelitz
	Oldenburg	Oldenburg
	Saxe-Weimar-Eisenach (Sachsen-Weimar-Eisenach)	Weimar
Hertsogkonnad (Herzogtümer)
	Anhalt	Dessau
	Braunschweig (Braunschweig)	Braunschweig
	Saxe-Altenburg (Sachsen-Altenburg)	Altenburg
	Saksimaa-Coburg ja Gotha (Sachsen-Coburg und Gotha)	Coburg
	Saxe-Meiningen (Sachsen-Meiningen)	Meiningen
Vürstkonnad (Fürstentümer)
	Lippe	Detmold
	Reuss, noorem liin	Gera
	Reuss, vanemliini	Greiz
	Schaumburg-Lippe	Bückeburg
	Schwarzburg-Rudolstadt	Rudolstadt
	Schwarzburg-Sondershausen	Sondershausen
	Waldeck-Pyrmont	Arolsen
Vabad hansalinnad (Freie Hansestädte)
	Bremen
	Hamburg
	Lübeck

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Põhja-Saksa Konföderatsioon?

V: Põhja-Saksa Konföderatsioon oli 22 Põhja-Saksamaa riigi sõjaline liit, millest hiljem sai föderaalriik.

K: Mis eelnes Põhja-Saksa konföderatsioonile?

V: Põhja-Saksa Konföderatsioonile eelnes Zollverein, mis oli tolliliit, mis võimaldas enamiku Saksa riikide vahelist vabakaubandust.

K: Millal jõustus Põhja-Saksa konstitutsioon?

V: Põhja-Saksamaa põhiseadus jõustus 1. juulil 1867. aastal.

Küsimus: Mis viis 1866. aasta Austria-Preisi sõjani?

V: Austria-Preisi rivaalitsemine, mis oli kestnud alates 1700. aastatest, viis 1866. aasta juuli-augustis Austria-Preisi sõjani. Selle sõja otsesed põhjused olid seotud Slesvig-Holsteini (mille Preisimaa kavatses annekteerida) ja Saksa Konföderatsiooni reformiga.

Küsimus: Kes juhtis Preisimaad sel ajavahemikul?

V: Preisimaad juhtis sel ajavahemikul kuningas Wilhelm I alluvuses ministerpresident Otto von Bismarck.

K: Millal sõlmisid Preisimaa ja enamik Põhja-Saksa riike lepingu?

V: 18. augustil 1866 sõlmisid Preisimaa ja enamik Põhja-Saksa riike lepingu, mida tuntakse augusti lepingu nime all. Selle lepinguga loodi sõjaline liit ja deklareeriti nende kavatsus luua föderaalriik.

K: Mille poolest erineb föderaalriik teistest valitsemisvormidest?

V: Liiduriik erineb liitriigist, sest tal on oma föderaalvalitsus ja seadusandlus, kuid ta erineb ka unitaarsest riigist, sest föderaalsest tasandist allpool on ikka veel võimsad liidumaad.