Põhja-Saksa Liit

Põhja-Saksa Konföderatsioon (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli algul 22 Põhja-Saksamaa liidumaa sõjaline liit, hiljem föderaalriik. Sellele eelnes Zollverein, tolliliit, mis võimaldas enamiku Saksa riikide vahelist vabakaubandust. Konföderatsioon algas augustis 1866 ja liidririigiks oli Preisi Kuningriik. 1. juulil 1867 muutis Põhja-Saksa põhiseadus liidu föderaalriigiks.

Austria-Preisi rivaalitsemine, mis algas 1700. aastatel, viis Austria-Preisi sõjani 1866. aasta juulis/augustis. Sõja vahetuteks põhjusteks olid Slesvig-Holsteini (mille Preisimaa kavatses annekteerida) ja Saksa Konföderatsiooni reformi lahendamata küsimus. Pärast 1866. aasta suvel saavutatud võitu võimaldasid kokkulepped Austria ja Prantsusmaaga Preisimaal ümber kujundada Põhja-Saksamaa (Maini jõest põhja pool) poliitilist maastikku. Preisimaa juhtivaks poliitikuks oli kuningas Wilhelm I alluvuses teeniv ministerpresident Otto von Bismarck.

18. augustil 1866 kirjutasid Preisimaa ja enamik Põhja-Saksa riike alla augustilepingule. Nad leppisid kokku sõjalises liidus ja teatasid oma kavatsusest luua föderaalriik. (Peagi liitusid sellega ka mõned teised riigid.) Liiduriik erineb liiduvabariigist, sest tal on föderaalvalitsus ja seadusandlus, ja ta erineb unitaarsest riigist, sest föderaalsest tasandist allpool on endiselt üsna võimsad liidumaad. Saksamaa föderaalriigi plaanid olid olemas juba alates 1848. aastast.

Union

Bismarcki juhitud liitlasvalitsused tegid ettepaneku Põhja-Saksa põhiseaduse kohta. Põhja-Saksamaa rahva esindamiseks valiti organ, konstituierender Reichstag. Valimised toimusid veebruaris 1867. Pärast ettepaneku mõningaid muudatusi võtsid liidumaade valitsused ja parlamendid lõpliku eelnõu vastu. 1. juulil jõustus põhiseadus.

Põhiseaduse kohaselt oli seadusandlus kahe organi asi. Reichstag oli parlament, mille valisid kõik üle 25-aastased mehed. Liidunõukogu oli liidumaade valitsusi esindav organ. Bundespräsidiumi omanik oli Preisimaa kuningas ("vabariiklikku" terminit "president" oli meelega välditud). Bundespräsidiumi omanik seadis ametisse föderaalkantsleri. Mitte nimeliselt, kuid faktiliselt oli see (ainus) föderaalminister, täitevvõimu juht.

1870. aastal, Prantsuse-Preisi sõja ajal, liitusid Lõuna-Saksa liidumaad Põhja-Saksa Konföderatsiooniga. Uue põhiseadusega 1. jaanuarist 1871 nimetati riik ümber "Põhja-Saksa Konföderatsioonist" "Saksa Keisririigiks". Bundespräsidiumi omanik sai täiendavalt keisri tiitli. Põhiseaduses kirjeldatud poliitiline süsteem ja lipp jäid samaks. (Lõplik keisririigi põhiseadus pärineb 1871. aasta aprillist/maist; selle tulemusena muudeti peaaegu kõik terminid, mis sisaldasid sõna "föderaalne", sõnaks "keiserlik").

Tänapäevane Saksamaa rahvusriik on rahvusvahelise subjektina ja juriidilise isikuna identne Põhja-Saksa Konföderatsiooniga. Ajavahemiku 1867-1870 õigus ja rahvusvahelised lepingud on põhimõtteliselt endiselt kehtivad. Aastatel 1867-1878 kestnud konservatiiv-liberaalses koostöös toimus Saksamaal märkimisväärne moderniseerimine ja ühendamine. Põhja-Saksa Konföderatsioon võttis kasutusele meetermõõdustiku, kaasaegse karistusseadustiku (Strafgesetzbuch), samad õigused kõigile konfessioonidele, postiliidu jne.

Postmargid

Pärast 1. jaanuari 1868 tegeles föderatsioon postiga ja andis välja postmarke. Kuid föderatsioon ei emiteerinud oma raha, seega tuli välja anda erinevaid postmarke. Põhjaosas kasutati groschenites hinnatud postmarke, lõunapiirkonnas kreuzerites hinnatud postmarke. Kõik need margid olid tähistatud NORDDEUTSCHER POSTBEZIRK (Põhja-Saksa Postipiirkond).

Hamburgi jaoks trükiti kolmas postmarkide komplekt. Need olid samuti tähistatud STADTPOSTBRIEF HAMBURG.

Liikmesriikide nimekiri

Riik		Capital
Kuningriigid (Königreiche)
	Preisimaa (Preußen) (sealhulgas Lauenburg)	Berliin
	Saksimaa (Sachsen)	Dresden
Suurhertsogiriigid (Großherzogtümer)
	Hessen (Hessen) (Ainult Ülem-Hessen, Maini jõest põhja pool asuv liidumaa)	Giessen
	Mecklenburg-Schwerin	Schwerin
	Mecklenburg-Strelitz	Neustrelitz
	Oldenburg	Oldenburg
	Saxe-Weimar-Eisenach (Sachsen-Weimar-Eisenach)	Weimar
Hertsogkonnad (Herzogtümer)
	Anhalt	Dessau
	Braunschweig (Braunschweig)	Braunschweig
	Saxe-Altenburg (Sachsen-Altenburg)	Altenburg
	Saksimaa-Coburg ja Gotha (Sachsen-Coburg und Gotha)	Coburg
	Saxe-Meiningen (Sachsen-Meiningen)	Meiningen
Vürstkonnad (Fürstentümer)
	Lippe	Detmold
	Reuss, noorem liin	Gera
	Reuss, vanemliini	Greiz
	Schaumburg-Lippe	Bückeburg
	Schwarzburg-Rudolstadt	Rudolstadt
	Schwarzburg-Sondershausen	Sondershausen
	Waldeck-Pyrmont	Arolsen
Vabad hansalinnad (Freie Hansestädte)
	Bremen
	Hamburg
	Lübeck

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Põhja-Saksa Konföderatsioon?

V: Põhja-Saksa Konföderatsioon oli 22 Põhja-Saksamaa riigi sõjaline liit, millest hiljem sai föderaalriik.

K: Mis eelnes Põhja-Saksa konföderatsioonile?

V: Põhja-Saksa Konföderatsioonile eelnes Zollverein, mis oli tolliliit, mis võimaldas enamiku Saksa riikide vahelist vabakaubandust.

K: Millal jõustus Põhja-Saksa konstitutsioon?

V: Põhja-Saksamaa põhiseadus jõustus 1. juulil 1867. aastal.

Küsimus: Mis viis 1866. aasta Austria-Preisi sõjani?

V: Austria-Preisi rivaalitsemine, mis oli kestnud alates 1700. aastatest, viis 1866. aasta juuli-augustis Austria-Preisi sõjani. Selle sõja otsesed põhjused olid seotud Slesvig-Holsteini (mille Preisimaa kavatses annekteerida) ja Saksa Konföderatsiooni reformiga.

Küsimus: Kes juhtis Preisimaad sel ajavahemikul?

V: Preisimaad juhtis sel ajavahemikul kuningas Wilhelm I alluvuses ministerpresident Otto von Bismarck.

K: Millal sõlmisid Preisimaa ja enamik Põhja-Saksa riike lepingu?

V: 18. augustil 1866 sõlmisid Preisimaa ja enamik Põhja-Saksa riike lepingu, mida tuntakse augusti lepingu nime all. Selle lepinguga loodi sõjaline liit ja deklareeriti nende kavatsus luua föderaalriik.

K: Mille poolest erineb föderaalriik teistest valitsemisvormidest?

V: Liiduriik erineb liitriigist, sest tal on oma föderaalvalitsus ja seadusandlus, kuid ta erineb ka unitaarsest riigist, sest föderaalsest tasandist allpool on ikka veel võimsad liidumaad.