Saksimaa kuningriik
Saksimaa Kuningriik (saksa keeles Königreich Sachsen) eksisteeris 1806. aastast kuni 1918. aastani.
Alates 1871. aastast oli see osa Saksa keisririigist ja pärast Esimest maailmasõda sai sellest Weimari Vabariigi osa. Selle pealinn oli Dresden ja selle tänapäevane õigusjärglane on Saksimaa vabariik.
Enne 1806. aastat oli Saksimaa Püha Rooma keisririigi Saksi kuurvürstiriik. See tähendas, et Saksimaa valitsejad olid vürstivalitsejad ja võisid aidata valida uut Püha-Rooma keisrit.
Kui keiser Franz II sai Napoleonilt Austerlitzi lahingus lüüa ja keisririik likvideeriti, muutus kuurvürstiriik iseseisvaks kuningriigiks. Viimasest Saksimaa kuurvürstist sai kuningas Friedrich Augustus I.
Pärast Jena lahingut 1806. aastal liitus Saksimaa Reinimaa Konföderatsiooniga ja jäi selle koosseisu kuni selle lagunemiseni 1813. aastal, kui Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa.
Saksimaa katoliiklik valitseja oli üks väheseid Saksa liidreid, kes toetas prantslasi. Saksimaa pandi Vene okupatsiooni alla ja 40% kuningriigist, sealhulgas ajalooliselt oluline Wittenberg, protestantliku reformatsiooni kodumaa, võeti Preisimaa poolt, kuid Friedrich Augustus sai tagasi valitseda oma ülejäänud kuningriiki, kuhu kuulusid endiselt tähtsamad linnad Dresden ja Leipzig. Kuningriik ühines ka Saksa Konföderatsiooniga, mis oli Saksa riikide uus organisatsioon, mis pidi asendama Püha Rooma keisririiki.
Austria-Preisi sõda ja Saksa keisririik
1866. aasta Austria-Preisi sõja ajal asus Saksimaa Austria poolele. Saksi armee oli ainus suur armee, mis aitas Austriat. Rahukõnelustel ütles Austria, et Saksimaad ei tohiks karistada. Teised riigid Põhja-Saksamaal, sealhulgas suur Hannoveri kuningriik, annekteeris (võttis üle) Preisimaa pärast sõda. Need riigid olid lubanud Austriale abi, kuid tegid vähe, mistõttu Austria ei püüdnud neid rahukõnelustel aidata.
Saksimaa liitus järgmisel aastal, 1867. aastal Preisi juhitud Põhja-Saksa Konföderatsiooniga. Kui Preisimaa võitis Prantsusmaa 1871. aasta Prantsuse-Preisisõjas, muutis Otto von Bismarck konföderatsiooni Saksa keisririigiks, mille keisriks sai Wilhelm I.
Johannes I oli Saksimaa kuningana keisrist madalamal positsioonil, kuigi tal, nagu teistelgi Saksa vürstidel, olid mõned suveräänse valitseja õigused, sealhulgas saadeti saadikuid teistesse riikidesse.
Saksi Kuningriik 1895. aastal
Kuningriigi lõpp
Wilhelm I pojapoeg keiser Wilhelm II loobus 1918. aastal pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas. Saksimaa kuningas Friedrich August III järgnes talle ja Saksimaa kuningriigist sai vabariik Saksimaa vastloodud Weimari vabariigi sees. Saksimaa Kuningriik oli kestnud vaid 112 aastat.
Seotud leheküljed
- Saksimaa
| · v · t · e
| ||
| Kuningriigid | Preisimaa | Baierimaa | Saksimaa | Württemberg |
|
| Suurhertsogiriigid | Baden | Hessen | Mecklenburg: Schwerin, Strelitz | Oldenburg | Saxe-Weimar-Eisenach | |
| Hertsogkonnad | Anhalt | Braunschweig | Saksimaa: Altenburg, Coburg ja Gotha, Meiningen: Altenburg, Coburg ja Gotha, Meiningen | |
| Vürstiriigid | Schaumburg-Lippe | Schwarzburg: Rudolstadt, Sondershausen | Lippe | Reuss: Elder, Junior | Waldeck-Pyrmont | |
| Linnriigid | Bremen | Hamburg | Lübeck | |
| Muud | Elsass-Lotria | Koloniaalvaldused | |
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetati kuningriiki, mis eksisteeris aastatel 1806-1918?
V: Saksimaa Kuningriik.
K: Millest sai Saksimaa osa pärast I maailmasõda?
V: Pärast I maailmasõda sai Saksimaa Weimari Vabariigi osaks.
K: Milline oli Saksimaa pealinn?
V: Saksimaa pealinn oli Dresden.
K: Milline riik oli enne 1806. aastat Saksiiriik Püha-Rooma impeeriumi koosseisus?
V: Enne 1806. aastat oli Saksimaa Püha-Rooma impeeriumi kuurvürstiriik.
K: Kes sai kuningaks, kui keiser Franz II sai Napoleonilt Austerlitzis lüüa ja keisririik lagunes?
V: Kui keiser Franciscus II sai Napoleonilt Austerlitzis lüüa ja impeerium lagunes, sai kuningaks Friedrich Augustus I.
K: Milline organisatsioon asendas Püha Rooma keisririigi pärast selle lagunemist 1813. aastal?
V: Pärast selle lagunemist 1813. aastal asendas Saksa Konföderatsioon Püha Rooma keisririigi kui uue Saksamaa riikide organisatsiooni.
K: Kui palju territooriumi võttis Preisimaa Saksimaalt pärast seda, kui nad pärast kaotust Jenas Vene okupatsiooni alla sattusid?
V: Pärast lüüasaamist Jenas võttis Preisimaa Saksimaa territooriumist 40%, sealhulgas Wittenbergi, mis on oluline protestantliku reformatsiooni koduks.
