Suursaadik: kes on, ülesanded, saatkond ja diplomaatiline puutumatus

Suursaadik: kes on, millised on ülesanded, saatkonna roll ja diplomaatiline puutumatus — põhjalik ja selge ülevaade suursaadiku tööst, õigustest ja kohustustest.

Suursaadik on riigi valitsuse poolt teise riiki ametlikult akrediteeritud isik. Suursaadik toimib oma riigi esindajana ja esindab riigi huve välisriigis. Ta suhtleb vastuvõtva riigi juhtide ja ametnikega, kaitseb oma riigi kodanike huve, edendab majanduslikke ja kultuurisidemeid ning lahendab kahe riigi vahel tekkivaid poliitilisi küsimusi. Esindaja roll tähendab nii formaalset suhtlust kui ka igapäevast diplomaatilist tööd.

Ajaloost ja miks suursaadik on tänapäevalgi vajalik

Varem võis kaua aega minna, enne kui üks riik sai teisega ühendust või vahetas teavet. Nii pidid riigid hoida oma esindajaid igas tähtsas välisriigi pealinnas, et pidada kohtumisi ja läbirääkimisi. Kuigi tänapäeval on suhtlus tehniliselt kiirem ja valitsused saavad sageli otse suhelda, on paljudel juhtudel isiklikud kohtumised, usalduslikud vestlused ja kohapealsed teadmised asendamatud. Seepärast on suursaadikutel endiselt oluline roll.

Saatkond ja töökoht

Saatkond on institutsioon, kus suursaadik töötab ja sageli ka elab. Saatkonnad paiknevad enamasti vastuvõtva riigi pealinnas, kuid mõnel juhul on suursaadik mitmele riigile samaaegselt akrediteeritud (non-resident ambassador). Saatkonda kuuluvad erinevad teenistujad ja osakonnad, nagu poliitiline osakond, majandusosakond, konsulaarteenistus, kultuuriosakond ja haldusosakond. Saatkonnas võivad töötada nii karjäärdiplomaadid kui ka poliitilised määratud töötajad ning ka erinevad nõunikud ja teenindav personali.

Suursaadiku peamised ülesanded

• Poliitiline esindamine: pidada suhteid vastuvõtva riigi juhtkonnaga, juhtida ametlikke läbirääkimisi ning vahendada oma riigi seisukohti.
• Teavitamine ja analüüs: koguda ja edastada oma riigile teavet vastuvõtva riigi poliitika, majanduse ja ühiskondlike arengute kohta.
• Kodanike kaitse: aidata oma riigi kodanikke välismaal, vajadusel sekkuda juriidilistes ja administratiivsetes küsimustes ning korraldada hädaolukordades abi.
• Majanduse ja kaubanduse edendamine: toetada ettevõtlussuhteid, meelitada investeeringuid ja edendada kaubandust.
• Kultuuri- ja haridusülesanded: korraldada kultuuri- ja haridusprojekte, tugevdada inimestevahelisi sidemeid ning tutvustada oma riigi kultuuri.
• Administratiivsed ja personaliga seotud ülesanded: juhtida saatkonna tegevust, koordineerida tööd erinevate osakondade vahel ja tagada saatkonna turvalisus.

Diplomaatiline puutumatus ja privileegid

Nii traditsiooni kui ka rahvusvahelise õiguse (näiteks 1961. aasta Viini konventsioon diplomaatiliste suhete kohta) kohaselt on suursaadikul ning paljudel saatkonna ametnikel diplomaatiline puutumatus. See tähendab mitut põhimõtet:

• Isiklik puutumatus: diplomaatilisi esindajaid ei tohi vastuvõtva riigi võimuesindajad vahistada ega arreteerida ega neid juriidiliselt ilma saatva riigi loata vastutada võtta.
• Saatkonna ruumide puutumatus: saatkonna hooneid ei tohi vastuvõtva riigi ametivõimud siseneda ilma saatkonna juhataja loata; saatkonna ruumid on inviolable ehk puutumatud.
• Diplomaatiline post: diplomaatiline kiri ja diplomaatiline pakk (diplomatic bag) on kaitstud ning neid ei tohi avada.

Kuid puutumatus ei tähenda absoluutset õigust tegutseda ebaseaduslikult. Saatva riigi valitsus võib anda loa vastuvõtva riigi poolt algatatud kriminaaluurimiseks või jätta diplomaatilise isiku tagasi kutsumata — tava on, et kui diplomaat rikub olulisel määral seaduseid, kuulutatakse ta persona non grata ja tema riigile antakse aega ta tagasi kutsuda. Lisaks on konsulaarametnike privileegid piiratumad ja neid reguleerib eraldi rahvusvaheline õigus (Viini konventsioon konsulaarsuhete kohta).

Ametisse nimetamine, akrediteerimine ja töö kestus

Suursaadiku ametisse nimetab tavaliselt saatva riigi riigipea või valitsus. Enne ametisse astumist peab suursaadik esitama akrediteerimisdokumendi ehk volikirja vastuvõtva riigi riigipeale või muule kõrgemale ametikohale. See tseremoonia on vormiline akt, mis kinnitab suursaadiku õigust esindada oma riiki. Suursaadiku ametiaeg on erinev — sageli on see 3–5 aastat, kuid see võib olenevalt riigist ja poliitilistest otsustest erineda. Suursaadik võib olla kas elukutseline diplomaadi (karjäärdiplomaat) või poliitiliselt määratud isik.

Erinevus suursaadiku ja konsuli vahel

On oluline mitte segi ajada suursaadikut ja konsulit. Suursaadik on saatkonna juht ja riigi kõrgeim ametnik vastuvõtvas riigis ning tegeleb peamiselt poliitilise ja esindusliku tööga. Konsulid keskenduvad pigem kodanike teenindamisele, viisade ja dokumentide väljastamisele ning kaubanduslike suhete toetamisele; nende privileegid ja vastutusala on kitsam ja neid reguleerib eraldi konsulaarsuheteva konventsioon.

Lõpetus ja diplomaatiline suhtlus

Suursaadiku missioon lõpeb kas tema tagasi kutsumise, ametiaja möödumise, valitsuse vahetuse või muude poliitiliste otsuste tõttu. Kui diplomaat satub vastuolulisse olukorda, võib vastuvõttev riik tema isiku vastu võtta diplomaatilisi samme (nt kuulutada ta persona non grata) või saatva riigi valitsus võib ta tagasi kutsuda. Hoolimata kaasaegsetest kommunikatsioonivõimalustest jääb suursaadiku kohalolek kohapeal ja isiklik suhtlus sageli lahutamatuks osaks rahvusvahelisest koostööst.

Küsimused ja vastused

K: Mis on suursaadik?

K: Milline on suursaadiku roll?

K: Kuidas toimis varem riikide vaheline suhtlus?

K: Kas riikide vaheline suhtlus on ikka veel aeglane?

K: Kas suursaadikute roll on endiselt vajalik?

K: Kus elab suursaadik välisriigis?

K: Mis on diplomaatiline puutumatus?

Otsing