Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda oli sõda Prantsusmaa ja Preisimaa vahel. Ka mõned Preisimaa Saksa liitlased liitusid sellega. Selle sõja provotseeris Preisi kantsler Otto von Bismarck. Ta tahtis ühendada sakslasi, sundides neid koos ühise vaenlase vastu võitlema. Bismarck tegi seda Prantsusmaa keisri Louis-Napoléon Bonaparte'i (Napoleon III) ärritamisega. Sõda algas, kui Prantsusmaa kuulutas sõja välja 19. juulil 1870. See lõppes 10. mail 1871. Preisimaa võitis.
Põhjustab
Prantsuse-Preisi sõja põhjused tulenevad peamiselt sellest, et Prantsusmaa kartis protestantlikku riiki oma piiril. Prantsusmaa oli aidanud Preisimaal võita Austro-Preisi sõjas (1866) Austriat, kuid ei lubanud Põhja-Saksa Konföderatsioonil ja Lõuna-Saksa riikidel ühineda. 1869. aastal pakuti Hispaania trooni Preisimaa Hohenzollernide kuningliku perekonna katoliku haru printsile.
Prantsusmaa sai pakkumisest teada ja nõudis, et Preisimaa lükkaks selle tagasi, sest Prantsusmaa ei tahtnud end Hohenzollerite poolt ümbritseda. Vürst ütles ei, kuid prantslased tahtsid, et ka Preisimaa ütleks ei. Preisi kuningas Wilhelm I saatis Emsi telegrammi, milles kinnitas Prantsuse keisrile Napoleon III-le, et vürst ei saa Hispaania kuningaks. Preisi kantsler Otto von Bismarck avaldas avalikult versiooni, mida ta redigeeris või muutis, et jätta mulje, et tema kuningas oli keisri saadikut solvanud. See oli osa tema plaanist ühendada Saksa riigid. Mõlemad pooled vahetasid vihaseid sõnu, Prantsusmaa kuulutas sõja ja 19. juulil 1870 algas sõda. Preisimaad toetasid täielikult Lõuna-Saksa riigid.
Tulemused
Tänu oma Saksa liitlastele ja üldisele ajateenistusele suutis Preisimaa koondada suurema armee kui prantslased. Samuti olid Preisi armee relvad, väljaõpe ja juhtimine paremad. Näiteks oli Preisi kindralstaap väga hästi organiseeritud. Armeel oli küll vanamoodne varustus, nagu Dreyse nõelapüss, kuid nende Kruppi liikuv suurtükivägi (raskekuulipildujad) oli palju parem kui vanad prantsuse kuulipildujad. Märkimisväärsete võitude hulka kuuluvad Sedan, Mars-la-Tour, Gravellote ja Metz. Nad võtsid Napoleoni Metzis vangi. Prantsuse vabariiklased kukutasid Teise Prantsuse impeeriumi ja jätkasid sõda mõne kuu jooksul. Pärast seda, kui sakslased olid vallutanud Pariisi, sõlmisid nad rahu.
Pärast seda sõda pidi Prantsusmaa andma Preisimaale mõned varem Prantsusmaa kontrolli all olnud peamiselt saksakeelsed piirkonnad. Need olid Elsassi ja Lorraine'i provintsid. Preisimaa astus samme, et ühendada iseseisvad Saksa riigid üheks riigiks, Saksa keisririigiks. Ajalooline nimetus selle kohta on Saksamaa ühendamine.
Sakslased ehitasid selle kuju 1883. aastal, et hoiatada prantslasi
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Prantsuse-Preisi sõda?
V: Prantsuse-Preisi sõda oli konflikt, mis toimus Prantsusmaa ja Preisimaa vahel (Preisimaa Saksa liitlaste abiga) aastatel 1870-1871.
K: Mis oli sõja põhjus?
V: Sõja kutsus esile Preisimaa peaminister Otto von Bismarck, kes tahtis ühendada sakslasi Preisi võimu all, sundides neid ühiselt võitlema ühise vaenlase vastu.
K: Millal sõda algas?
V: Sõda algas 19. juulil 1870, kui Prantsuse keiser Napoleon III kuulutas Preisimaale sõja.
K: Kuidas Bismarck provotseeris Napoleon III?
V: Bismarck ärritas Napoleon III sõja väljakuulutamiseks, manipuleerides diplomaatilise olukorraga ja tekitades kahe riigi vahel vaenulikkuse tunde.
Küsimus: Kes võitis sõja?
V: Sõda lõppes Preisi võiduga 10. mail 1871. aastal.
Küsimus: Kas sõjal olid püsivad tagajärjed?
V: Jah, sõjal olid märkimisväärsed püsivad tagajärjed, sealhulgas Saksamaa ühendamine Preisimaa juhtimisel, teise Prantsuse impeeriumi kokkuvarisemine ja kolmanda Prantsuse Vabariigi moodustamine.
K: Mis oli Bismarcki lõppeesmärk sõja provotseerimisel?
V: Bismarcki eesmärk oli ühendada erinevad Saksa riigid Preisi juhtimisel, et luua võimas Saksa riik. See saavutati võidu saavutamisega Prantsusmaa üle ja sellele järgneva Saksa keisririigi moodustamisega.
