Prantsuse–Preisi sõda (1870–1871): põhjused ja tagajärjed
Ülevaade Prantsuse–Preisi sõjast 1870–1871: Bismarcki roll, sõja põhjused, kulg ja tagajärjed Euroopa poliitikas ning Saksamaa ühtsuse kujunemine.
Prantsuse-Preisi sõda oli sõda Prantsusmaa ja Preisimaa vahel. Ka mõned Preisimaa Saksa liitlased liitusid sellega. Selle sõja provotseeris Preisi kantsler Otto von Bismarck. Ta tahtis ühendada sakslasi, sundides neid koos ühise vaenlase vastu võitlema. Bismarck tegi seda Prantsusmaa keisri Louis-Napoléon Bonaparte'i (Napoleon III) ärritamisega. Sõda algas, kui Prantsusmaa kuulutas sõja välja 19. juulil 1870. See lõppes 10. mail 1871. Preisimaa võitis.
Põhjused
Sõja taustas olid nii isiklikud kui ka poliitilised põhjused. Põhiasteena toimis Preisimaa eesmärk sakslaste poliitilise ühtsuse saavutamiseks juhtiva ja liidrirolli all. Prantsusmaa kartis kasvavat Preisimaa mõju Euroopas ja pidas oma positsiooni ohustatud. Otsene eelkäik oli Hispaania troonipärija küsimus: Hohenzollerni kandidatuuri ümber puhkenud kriis ja sellele järgnenud diplomaatilised pinged avasid tee konflikti ässitamiseks. Veel ühte olulist rolli mängis Bismarcki teadlik provokatsioon — nii-öelda Emsi telegramm, mida Bismarck redigeeris ja avaldas nii, et see näis solvavana Prantsusmaa avalikkusele; see süvendas vaenulikkust ja viis sõjaavalduse juurde.
Olulised sündmused ja kulg
- Sõja algus: Prantsusmaa kuulutas sõja 19. juulil 1870.
- Bataille ja lahingud: Varases faasis toimusid mitmed olulised lahingud, millest enim mõjutasid olukorda lahingud nagu Wörth (august 1870) ja Gravelotte–St. Privat (18. august 1870). Preislased näitasid paremat mobilisatsiooni ja raudteede kasutamist, mis andis neile taktikalise eelise.
- Sedan ja Napoleoni kukutamine: 1.–2. septembril 1870 kaotas Prantsusmaa suure kaotuse lahingus Sedanis — Napoleon III koos suurt osa oma vägedest langes vangi. See tähistas Teise keisririigi lõppu ja 4. septembril 1870 kuulutati Pariisis välja Prantsuse kolmas vabariik.
- Metzi ja Pariisi piiramised: Mitmed prantsuse väed jäid lõksu, näiteks Metz alistus 27. oktoobril 1870. Pariisi piiramine kestis 19. septembrist 1870 kuni 28. jaanuarini 1871; linna kannatused ja nälg olid suured.
- Saksa keisririigi väljakuulutamine: Preisimaa ja teiste Saksa riikide liitlased saavutasid sõjalise edu, mis lõppes 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisririigi väljakuulutamisega Versailles' palees, kus Preisi kuningast sai saksa keiser Wilhelm I.
- Rahuleping: Relvarahu ja läbirääkimised viisid 10. mail 1871 sõja ametliku lõpetamiseni Frankfurdi rahulepinguga (Treaty of Frankfurt). Selle tulemusena kanti rasked tingimused Prantsusmaale.
Tagajärjed
Prantsuse–Preisi sõjal oli kaugeleulatuvad poliitilised, territoriaalsed ja ühiskondlikud tagajärjed:
- Territoriaalsed muutused: Prantsmaa pidi loovutama Saksamaale Alsace'i (v.a Belforti ümbrus) ja osa Lorraine'i (Moselle'i piirkond). See territoriaalne kaotus oli Prantsusmaal sügav rahvuslik tagasilöök.
- Sõjaline ja rahaline koormus: Prantsmaad sunniti maksma suurt sõjavõlga (5 miljardit franki) ning Saksa väed okupeerisid osa Prantsusmaa territooriumist kuni võla tasumiseni. See nõudis majanduslikku pingutust ja mõjutas poliitilist stabiilsust.
- Poliitilised muutused: Sõda lõpetas Prantsusmaal Napoleoni autoritaarsuse ja tõi kaasa Kolmanda Vabariigi. Samuti tekitas see radikaalseid sisepingeid — Pariisi kommuuni ülestõus (märts–mai 1871) oli osaliselt sõja ja lõhestatuse tagajärg ning see mahasurumine lõppes veriste repressioonidega.
- Saksa ühtsus ja võimu tõus: Preisimaa juhtimisel sündis Saksamaa riik — Saksa keisririik sai Euroopa tugevamaks jõuks, muutes võimutasakaalu mandril.
- Pikaajalised mõjud Euroopas: Prantsusmaa kaotus tekitas tugeva revanchismiillusioni — soov taastada kaotatud territooriumid ja au — mis mõjutas 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Euroopa diplomaatilist õhkkonda. Saksa ülemvõim ja Prantsusmaa tagasilükkamine olid üheks teguriks, mis aitasid kujuneda keerukaks liitudesüsteemiks, mis hiljem aitas kaasa Esimese maailmasõja puhkemisele.
Sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud
Sõda mõjutas ka ühiskonda laiemalt: suur hulk sõjapõgenikke, sotsiaalsed pinged ja veteranide tagasitulek muutsid kodumaist elu. Prantsusmaal suurenes rahvuslik mälestus ja sõja tähistamine sai osaks avalikust diskursusest. Saksamaal aitas võit kujundada ühtset rahvuslikku identiteeti ja kindlustada Preisi juhtrolli uues impeeriumis.
Kokkuvõte
Prantsuse–Preisi sõda (1870–1871) oli kiire, kuid pöördelise tähendusega konflikt, mille tulemuseks oli Saksamaa ühtsus Preisimaa juhtimisel, Prantsusmaa poliitiline ümberkujundamine, territoriaalsed kaotused ja tugevate emotsionaalsete ning geopoliitiliste tagajärgedega lõpp. Sõja pärand mõjutas Euroopa julgeolekupoliitikat veel aastakümneid.
Põhjustab
Prantsuse-Preisi sõja põhjused tulenevad peamiselt sellest, et Prantsusmaa kartis protestantlikku riiki oma piiril. Prantsusmaa oli aidanud Preisimaal võita Austro-Preisi sõjas (1866) Austriat, kuid ei lubanud Põhja-Saksa Konföderatsioonil ja Lõuna-Saksa riikidel ühineda. 1869. aastal pakuti Hispaania trooni Preisimaa Hohenzollernide kuningliku perekonna katoliku haru printsile.
Prantsusmaa sai pakkumisest teada ja nõudis, et Preisimaa lükkaks selle tagasi, sest Prantsusmaa ei tahtnud end Hohenzollerite poolt ümbritseda. Vürst ütles ei, kuid prantslased tahtsid, et ka Preisimaa ütleks ei. Preisi kuningas Wilhelm I saatis Emsi telegrammi, milles kinnitas Prantsuse keisrile Napoleon III-le, et vürst ei saa Hispaania kuningaks. Preisi kantsler Otto von Bismarck avaldas avalikult versiooni, mida ta redigeeris või muutis, et jätta mulje, et tema kuningas oli keisri saadikut solvanud. See oli osa tema plaanist ühendada Saksa riigid. Mõlemad pooled vahetasid vihaseid sõnu, Prantsusmaa kuulutas sõja ja 19. juulil 1870 algas sõda. Preisimaad toetasid täielikult Lõuna-Saksa riigid.
Tulemused
Tänu oma Saksa liitlastele ja üldisele ajateenistusele suutis Preisimaa koondada suurema armee kui prantslased. Samuti olid Preisi armee relvad, väljaõpe ja juhtimine paremad. Näiteks oli Preisi kindralstaap väga hästi organiseeritud. Armeel oli küll vanamoodne varustus, nagu Dreyse nõelapüss, kuid nende Kruppi liikuv suurtükivägi (raskekuulipildujad) oli palju parem kui vanad prantsuse kuulipildujad. Märkimisväärsete võitude hulka kuuluvad Sedan, Mars-la-Tour, Gravellote ja Metz. Nad võtsid Napoleoni Metzis vangi. Prantsuse vabariiklased kukutasid Teise Prantsuse impeeriumi ja jätkasid sõda mõne kuu jooksul. Pärast seda, kui sakslased olid vallutanud Pariisi, sõlmisid nad rahu.
Pärast seda sõda pidi Prantsusmaa andma Preisimaale mõned varem Prantsusmaa kontrolli all olnud peamiselt saksakeelsed piirkonnad. Need olid Elsassi ja Lorraine'i provintsid. Preisimaa astus samme, et ühendada iseseisvad Saksa riigid üheks riigiks, Saksa keisririigiks. Ajalooline nimetus selle kohta on Saksamaa ühendamine.
Sakslased ehitasid selle kuju 1883. aastal, et hoiatada prantslasi
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Prantsuse-Preisi sõda?
V: Prantsuse-Preisi sõda oli konflikt, mis toimus Prantsusmaa ja Preisimaa vahel (Preisimaa Saksa liitlaste abiga) aastatel 1870-1871.
K: Mis oli sõja põhjus?
V: Sõja kutsus esile Preisimaa peaminister Otto von Bismarck, kes tahtis ühendada sakslasi Preisi võimu all, sundides neid ühiselt võitlema ühise vaenlase vastu.
K: Millal sõda algas?
V: Sõda algas 19. juulil 1870, kui Prantsuse keiser Napoleon III kuulutas Preisimaale sõja.
K: Kuidas Bismarck provotseeris Napoleon III?
V: Bismarck ärritas Napoleon III sõja väljakuulutamiseks, manipuleerides diplomaatilise olukorraga ja tekitades kahe riigi vahel vaenulikkuse tunde.
Küsimus: Kes võitis sõja?
V: Sõda lõppes Preisi võiduga 10. mail 1871. aastal.
Küsimus: Kas sõjal olid püsivad tagajärjed?
V: Jah, sõjal olid märkimisväärsed püsivad tagajärjed, sealhulgas Saksamaa ühendamine Preisimaa juhtimisel, teise Prantsuse impeeriumi kokkuvarisemine ja kolmanda Prantsuse Vabariigi moodustamine.
K: Mis oli Bismarcki lõppeesmärk sõja provotseerimisel?
V: Bismarcki eesmärk oli ühendada erinevad Saksa riigid Preisi juhtimisel, et luua võimas Saksa riik. See saavutati võidu saavutamisega Prantsusmaa üle ja sellele järgneva Saksa keisririigi moodustamisega.
Otsige