Ajateenistus
Ajateenistus, mida nimetatakse ka ajateenistuseks, on see, kui valitsus sunnib inimesi astuma relvajõududesse. Tavaliselt kutsutakse ajateenistusse ainult mehed, kuid Iisraelis ka naised. Sõdurit, keda on sunnitud sõjaväes teenima, nimetatakse ajateenijaks. Ajateenistus on väga vana viis armee loomiseks, kuid tavaliselt ka väga ebapopulaarne, sest väga vähesed mehed naudivad sõdimist ja teiste inimeste tapmist. Ajalooliselt nimetati ajateenistust ka sissemaksuks, kuid see oli nii ebapopulaarne, et seda kasutati ainult siis, kui riik oli tõesti suures ohus.
18. sajandi Preisimaal oli ajateenistusarmee, kuid esimene suur, kaasaegne ajateenistusarmee oli Prantsuse revolutsiooni ajal Prantsuse suurarmee. Juhid värbasid kõik prantsuse mehed armeesse. Tulemuseks oli see, et Prantsuse armee oli viis korda suurem kui naaberriikide armee ja pelgalt arvukuse tõttu võideti sageli lahinguid. Kuigi Prantsuse sõdurid olid vähem koolitatud ja varustatud kui naaberarmeede sõdurid, oli neid nii palju, et nad võisid võita. Pärast Prantsuse revolutsiooni sai sõjaväe komplekteerimise üldiseks viisiks ajateenistus. Peaaegu kõik maailma võimsad armeed, välja arvatud Ühendkuningriik, olid ajateenistusarmeed. Ilma ajateenistuseta oleks Esimese ja Teise maailmasõja suuri armeesid olnud võimatu moodustada.
Loteriirattad ajateenijate valimiseks
Probleemid
Värbamisarmeed on suured, kuid sageli halvasti varustatud ja koolitatud ning nende moraal on kehv. Lahingutegevuses kannatavad nad tavaliselt palju kaotusi. Tavaliselt teenivad ajateenijad väikese palgaga ja paljusid neist koheldakse vähe paremini kui orje. Sõjaväkkepöördumist võib pidada sunniviisiliseks tööks. Paljudes riikides mõistetakse noored mehed, kes keelduvad armeesse astumast, vangi. Paljud inimesed "taganesid" või vältisid ebaseaduslikult ajateenistust Vietnami sõja ajal Ameerika Ühendriikides.
On argumente ajateenistuse poolt. Mõned peavad seda õiglaseks, kuna kõik jagavad teenistuskoormust. Väike riik, kus on vähe inimesi, saab ajateenistuse abil moodustada piisavalt suure armee. Kui riik on vaenulike naabrite keskel ja sõda võib igal ajal puhkeda või kui riik on puhverriik (= asub kahe sõjalise bloki vahel), võib olla hea mõte koolitada kõik olemasolevad noored sõduriteks.
Alternatiivideks ajateenistusele on miilitsasüsteem, nagu Šveitsis, või vabatahtlikest koosnev professionaalne armee. Ameerika Ühendriigid loobusid ajateenistusest külma sõja ajal. Vietnami sõda osutus nii ebapopulaarseks, et armee ei soovinud enam ajateenijat, vaid vabatahtlikke, kellel on parem motivatsioon teenida. Enamik teisi läänemaailma riike järgis Ameerika eeskuju ja loobus ajateenistusest. Mõnes Ameerika riigis on nüüdseks täielikult vabatahtlik armee ja Euroopas on üldine ajateenistus jäänud alles vaid mõnedes riikides, nagu Soome, Venemaa ja Türgi.
Saksamaal kaotati 2011. aasta juulis pärast pikka arutelu Saksamaa Bundestagis Bundeswehri ajateenistus.
Inimesi, kes on ajateenistuse vastu patsifistliku mõtte tõttu, nimetatakse ajateenistusest keeldujateks (conscientious objectors). Mõned riigid kutsuvad ikka veel ajateenistusest keeldujaid, kuid annavad neile töökohti, kus nad ei pea sõdima.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ajateenistus?
V: Sõjaväkkepöördumine, mida nimetatakse ka ajateenistuseks, on see, kui valitsus sunnib inimesi astuma sõduritena sõjaväe teenistusse.
K: Kas ajateenistusse võetakse ainult mehi?
V: Tavaliselt värvatakse ainult mehed, kuid mõnes riigis, näiteks Iisraelis, Norras ja Rootsis, värvatakse ka naisi.
K: Mis on ajateenistusse astuja?
V: Sõjaväekohustuslane on sõdur, kes on kutsutud sõjaväeteenistusse.
K: Kas ajateenistus on alati kohustuslik?
V: Ei, ajateenistus võib olla kohustuslik või mitte, kuid kui see on kohustuslik, võib sellele vastu seista.
K: Kas ajateenistusse võtmisel on lubatud erandid?
V: Jah, tavaliselt on erandid lubatud. Kuna põhieesmärgiks on teismelised ja kahekümnendates aastates mehed, satub ajateenistus kokku kõrgharidusega, siis võib lubada erandeid.
K: Milline oli esimene suur, kaasaegne ajateenistusarmee?
V: Prantsuse revolutsiooni järgne Prantsuse suurarmee oli esimene suur, kaasaegne ajateenistusarmee.
K: Kas Briti armee oli I ja II maailmasõja ajal ajateenistusarmee?
V: Ei, peaaegu kõik maailma võimsad armeed peale Ühendkuningriigi olid ajateenijate armeed, kuid maailmasõdade ajal kasutas isegi Briti armee peamiselt ajateenijad.
