Sõdur, kes keeldub sõjaväeteenistusest
Vastupanu on isik, kes otsustab mitte osaleda sõjaväes.
Selle otsuse põhjuseks on palju põhjusi, näiteks vägivallatus või religioossed veendumused, eetilised ja moraalsed veendumused mitte tappa inimesi või patsifism.
Riigid kohtlevad süsinikdioksiidi eri viisil. Neid on ka ajaloo jooksul erinevalt koheldud. Kohalikke valvureid on vahistatud või neile on määratud trahv. Mõnes riigis on neid karistatud tapmisega. Pärast Teist maailmasõda lõid paljud lääneriigid alternatiivse mittesõjalise teenistuse (tsiviilteenistus) alternatiivse vormina patsifistidele. Sageli olid komisjonid, mis pidid otsustama, kas keegi tõesti ei taha relvastatud teenistust teha oma veendumuste või sõjahirmu tõttu.
Euroopa Inimõiguste Kohus on 2013. aastal otsustanud, et sõjaväelaste keeldumine on usu- ja mõttevabaduse rikkumine, samuti on Euroopa Liit tunnustanud sõjaväelaste sõjaväelase õigust kui üht põhiõigust.
"Mul ei ole mingit tüli nende Vietkongidega ... Nad ei ole mind kunagi neegriks kutsunud." - Muhammad Ali, 1966
Küsimused ja vastused
K: Mis on sõjaväelase kohusetäitja?
V: Sõjaväljendaja on isik, kes otsustab mitte olla sõjaväkke astuda ajateenistuses, kuna ta on vägivallatseja või usuliste veendumuste, eetiliste ja moraalsete veendumuste tõttu inimeste tapmise vastu või on patsifist.
K: Miks mõned inimesed hakkavad sõjaväeteenistusest keelduma?
V: Mõned inimesed saavad sõjaväeteenistusest keeldujateks oma vägivallast loobumise või usuliste veendumuste, eetiliste ja moraalsete veendumuste tõttu, mis on vastu inimeste tapmisele, või patsifismi tõttu.
K: Kuidas on riigid läbi ajaloo kohelnud sõjaväljapandud sõjaväljapidajaid?
V: Riigid on ajaloo jooksul kohelnud sõdurivastaseid erinevalt, mõnda on arreteeritud või trahvitud, teisi on karistatud surmaga.
K: Milliseid alternatiivseid mittesõjalisi teenistusi loodi pärast Teist maailmasõda patsifistidele?
V: Pärast Teist maailmasõda lõid paljud lääneriikid alternatiivseid mittesõjalisi teenistusi (tsiviilteenistus) alternatiivse vormina patsifistidele.
K: Kas mõnes riigis olid komisjonid, mis otsustasid sõjaväeteenistusest keeldujate üle?
V: Jah, mõnes riigis olid komisjonid, mis otsustasid, kas keegi tõesti keeldus relvastatud teenistusest oma veendumuste või sõjahirmu tõttu.
K: Kas sõjaväeteenistusest keeldumist tunnistati usu- ja mõttevabaduse rikkumisena?
V: Jah, Euroopa Inimõiguste Kohus on 2013. aastal tunnistanud ajateenistusest keeldumist usu- ja mõttevabaduse rikkumisena ning Euroopa Liit on tunnistanud ajateenistusest keeldumise õigust üheks põhiõiguseks.
K: Kas on konkreetseid põhjusi, miks inimesed hakkavad sõjaväeteenistusest keelduma?
V: Jah, inimesed võivad saada ajateenistusest keeldujaiks vägivallast loobumise või usuliste veendumuste, inimeste tapmise vastaste eetiliste ja moraalsete veendumuste või patsifismi tõttu.
