Hohenzollernid: Preisimaa ja Saksa keisrite dünastia

Hohenzollernid: Preisimaa ja Saksa keisrite võimukõver — põhjalik ja kaasahaarav ülevaade dünastiast, Berliini-Brandenburgi juurtest ja Hohenzollerni lossi pärandist.

Hohenzollernite suguvõsa oli erinevate territooriumide valitseja tänapäeva Saksamaal ja selle lähistel ning hiljem kogu Saksamaal. Hohenzollernite kuninglik suguvõsa hakkas 1415. aastal valitsema Berliini ja Brandenburgi ümbrust tänapäeva Saksamaal.

Neist sai üks Püha Rooma keisri kuurvürstidest, Preisimaa kuningad 1702. aastal ja 1871. aastal Saksa keisrid.

Nad lõpetasid valitsemise pärast Esimest maailmasõda, kui Saksamaast sai vabariik. Preisumaa kaotasid neli Saksamaad kontrollivat liitlasriiki 1947. aastal.

Kuninglik perekond sai oma nime oma esivanemate kodust Hohenzollerni lossist, mis asub tänapäeval Baden-Württembergi liidumaal. Lossi ümbrust valitseti kunagi eraldi vürstiriigina.

Alljärgnevalt selgitan ja täpsustan ülaltoodud väiteid ning toon ära Hohenzollernite tähtsamad harud ja ajaloolise rolli.

Päritolu ja harud

Hohenzollernid on keskaegne aadlisugu, mille nime andis nende varane kants Hohenzollerni loss (Schloss Hohenzollern) tänapäevases Baden-Württembergis. Sugutudengid jagunesid peamiselt kahte harusse:

• Franconia/Brandenburgi haru (eesotsas Nürnbergi burgravidest pärinev filiaal), mis sai 1415. aastal markkrahviks Brandenburgis ja hiljem Preisimaa valitsejateks;
• Svabia (Hohenzollern-Sigmaringen ja Hohenzollern-Hechingen) — Lõuna-Saksimaa haru, mille liikmed valitsesid väiksemaid vürstiriike ja kelle ühe haru kaudu sai Hohenzollernide liinilt ka Rumeenia kuningas.

Hohenzollernid Brandenburgi ja Preisimaa teenistuses

1415. aastal kinnitas keiser Hohenzollernide Franconia-haru liikme võimu Brandenburgi markkrahviks — sellest algas nende tõus Põhja-Saksamaa tähtsaimate mõjukate vürstide hulka. Brandenburgi markkrahvid olid Püha Rooma riigi kurfiurstide seas ning aja jooksul kogusid nad üha enam maavaldusi ja võimu. Preisimaa kui tugev sõjaline ja bürokraatlik riik kujunes osaliselt Hohenzollernide juhtimise tulemusel.

1701. aastal krooniti Brandenburgi–Preisimaa markkrahv Frederick I Preisi kuningaks (sageli märgitud kui Preisimaa kuninga troonileastumine 1701–1702). 19. sajandi keskpaigas ja lõpuks 1871. aastal saavutas Preisimaa Hohenzollernide juhtimisel Saksa riigi juhtrolli ja 1871. aastal kuulutati Wilhelm I Saksa keisriks, millega Hohenzollernid said ülemaailmse poliitilise tähtsuse.

Monarhia lõpp ja Preisimaa likvideerimine

Esimese maailmasõja lõpus langes Monarhia: 1918. aasta novembris tegid Hohenzollernite dünastia esindajad troonist loobumise (keiser Wilhelm II lahkus) ja Saksamaa kujunes vabariigiks (Weimari Vabariik). Selle poliitilise pöörde järel kaotasid Hohenzollernid valitsemisvõimu, ent perekond jäi oluliseks ajaloo- ja kultuuritegelaseks.

Preisimaa kui administratiivne ja poliitiline suurosakond püsis riiklike ümberkorralduste all kuni Teise maailmasõja ja selle järgseni: liitlasriikide otsus 1947. aastal lõpetada Preisimaa kui ametlik riigistruktuur läks kokku Potsdami jaamade ning sõja järgsete territoriaalsete ning halduslike ümberkorraldustega.

Muud tähtsad aspektid ja pärand

• Hohenzollernite mõju Saksamaa ühtsuse ja moderniseerimise protsessidele (sõjaväe- ja haldusreformid, tööstuse areng) oli suur — eriti 18.–19. sajandil Preisimaa juhtimisel.
• Hohenzollern-Sigmaringen oli oluline rahvusvaheline seos: sellest harust tuli Rumeenia kuningas Carol I (valitses 1866–1914), mis sidus dünastia Kesk- ja Ida-Euroopa poliitikasse.
• Pärast monarhia lõppu jäi Hohenzollernite pärandiks palju arhitektuuri, muuseume ning arhiiva- ja kultuurikogusid. Tänapäeval on Hohenzollernid esmalt ajalooline perekond; mitmed selle järeltulijad tegelevad pärandihaldamise, heategevuse ja kultuuriprojektidega. Perekonna järeltulijaid on ka tänapäeva avalikus elus ja nad osalevad aeg-ajalt avalikus arutelus oma omandite ja ajaloolise pärandi üle.

Kokkuvõtlikult on Hohenzollernid üks mõjukamaid kesk- ja varauusaegseid dünastiaid Saksamaa ajaloos: nende tegevus aitas kujundada Preisimaa ja seeläbi ka 19. sajandi Saksamaa kujunemist. Kuigi poliitiline võim kadus 20. sajandi alguses, on dünastia ajalooline mõju ning kultuuripärand märkimisväärsed.

Küsimused ja vastused

K: Kes olid Hohenzollernite suguvõsa?

K: Millal hakkas Hohenzollernide kuninglik suguvõsa valitsema Berliini ja Brandenburgi ümbruse piirkonda tänapäeva Saksamaal?

K: Millal sai Hohenzollernide suguvõsa üheks Püha Rooma keisri kuurvürstiks?

Küsimus: Millal said Hohenzollernite suguvõsast Preisimaa kuningad ja Saksa keisrid?

K: Millal lõpetas Hohenzollernite suguvõsa valitsemise?

Küsimus: Millal kaotasid Preussi 4 Saksamaad kontrollivat liitlasriiki?

Küsimus: Milline on Hohenzollerni nime päritolu?

Otsing