Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa. Selle pindala on 35 752 km² ja seal elab ligi 11 miljonit inimest. Pealinn on Stuttgart. Ministerpresident on Winfried Kretschmann (Bündnis 90/Die Grünen).
See on Saksamaa suuruselt kolmas osariik. Ainult Baieris ja Nordrhein-Westfalenis elab rohkem inimesi.
Liidumaa asub Saksamaa edelaosas. Piirneb idas Baieri liidumaaga, põhjas Hesseni ja Rheinland-Pfalzi liidumaaga, läänes Prantsusmaaga (piki Reini jõge) ning lõunas Šveitsi ja Austriaga.
Geograafia ja loodus
Baden-Württemberg hõlmab mitmekesist maastikku: lõunaosas asub Alpide lähedal paiknev Bodensee (Lake Constance) ja mägine Schwārzwald (Musta Mets), ida- ja keskosas kulgeb Swabi Alp (Schwäbische Alb) ning põhjaosas laiub Reini alamorg. Peamised jõed on Rein ja Neckar. Piirkonna loodus pakub nii tihedaid metsasid ja järvi kui ka viljakaid veinikasvatuspiirkondi.
Suurlinnad ja haldus
Pealinna Stuttgart kõrval on olulised linnad näiteks Mannheim, Karlsruhe, Freiburg im Breisgau, Heidelberg, Ulm ja Heilbronn. Liidumaa on jaotatud 44 kreisisarnaseks haldusüksuseks (Landkreise ja Stadtkreise), mis katavad nii linnad kui maapiirkonnad.
Majandus
Baden-Württemberg on üks Saksamaa majanduslikult tugevamaid liidumaid. Tugevad sektorid on autotööstus (nt Mercedes‑Benz ja Porsche on piirkonnas olulised tööandjad), masinaehitus, elektroonika, keemia ja meditsiinitehnika. Liidumaa majandus põhineb tugevail tehnilistel ülikoolidel, innovatsioonil ja paljudel keskmise suurusega pereettevõtetel ehk „Mittelstandil“. Hea infrastruktuur — autod ja rongiliinid — toetab eksporti ja tööstust.
Haridus ja teadus
Baden-Württembergis on mitmeid tuntud ülikoole ja uurimiskeskusi: Heidelberg (üks vanimaid ülikoole Euroopas), Tübingen, Freiburg ja Stuttgart. Need asutused on olulised nii meditsiini, tehnika kui ka loodusteaduste arendamisel.
Kultuur ja keel
Piirkonna kultuur kannab endas mõjutusi nii badeeni, württembergi kui švaabi traditsioonidest. Kohalikud murded (švaabi ja alemannic) on endiselt levinud väljaspool suurlinnu. Tuntud on ka kohalikud toidud, veinid ja festivalid (nt viinamarjakoristuse pidustused).
Ajalugu
Kaasaegne liidumaa moodustus pärast Teist maailmasõda eri administratiivsete üksuste liitmisel 1952. aastal (Baden, Württemberg-Baden ja Württemberg-Hohenzollern). Piirkond on läbi ajaloo olnud oluline tööstuse, teaduse ja kultuuri keskus.
Turism ja vaba aeg
- Musta Metsa (Schwarzwald) matkarajad ja spaakeskused (nt Baden-Baden).
- Bodensee ääres vaba aja võimalused – veespordist jalgrattasõiduni.
- Ajaloolised linnad: Heidelberg, Freiburg ja Tübingen pakuvad vanalinna vaatamisväärsusi.
- Veinipiirkonnad Reini ja Neckari kallastel, degustatsioonid ja viinamarjaaedad.
Rahvastik ja elatustase
Ligikaudu 11 miljonit elanikku tähendab suhteliselt kõrget rahvastikutihedust (umbes 300 inimest km² kohta). Elatustase ja tööhõive on liidumaal üldiselt kõrged, kuid suurtes linnades esineb ka eluaseme- ja liikluskoormuse probleeme.
Kokkuvõttes on Baden-Württemberg mitmekesine ja majanduslikult tugev Saksamaa liidumaa, kus kombineeruvad tööstuslik innovatsioon, tugev haridus- ja teadusbaas ning rikkalik loodus- ja kultuuripärand.
