Kurt Georg Kiesinger – Lääne-Saksamaa kantsler ja CDU juht (1904–1988)

Kurt Georg Kiesinger (1904–1988) – Lääne‑Saksamaa kantsler ja CDU juht: elulugu, poliitiline karjäär, natsiaja taak ja tema roll Saksamaa taasrajamisel.

Kurt Georg Kiesinger (6. aprill 1904 Ebingen, praegune Baden-Württemberg - 9. märts 1988 Tübingen-Bebenhausen) oli saksa poliitik, kes mängis olulist rolli Lääne-Saksamaa pärast­sõjasiseses poliitikas.

Varajane elu ja haridus

Kiesinger sündis Lõuna‑Saksamaal ja õppis esialgu Tübingenis ajalugu ja filosoofiat ning hiljem Berliinis õigusteadust. Ta töötas enne sõda juristina ja riigiametnikuna, omandas kogemusi nii piirkondlikus kui riiklikus halduses ning tõusis 1930. aastate alguses ametikohtadele Berliini riigiasutustes.

Natsi‑aeg ja denatsionaliseerimine

1933. aastal astus Kiesinger 1933. aastal natsiparteisse, mis hiljem põhjustas tema tegevuse osas palju arutelu. Teise maailmasõja järel viibiti ta saksa vangilaagris; artiklis mainitud Ludwigshafeni arestimiskogemus ja denatsionaliseerimisprotsessid olid osa sellest ajast. Pärast uurimisi ja isikutoimikute läbivaatamist otsustati, et tema süü selles osas, et ta oleks aktiivselt kaasa aidanud juudivastastele poliitikatele oma osakonnas, ei olnud tõendatud; toimusid ka väited, et ta püüdnud mõnel puhul selliseid tegevusi pidurdada. Selle põhjendusel vabastati ta ning tal lubati jätkata avalikus elus.

Poliitiline karjäär pärast sõda

1946. aastal alustas Kiesinger poliitilist karjääri CDU-s. Ta kuulus erakonda ja tõusis kiiresti kohalikele ja liidumaa tasandi juhtivate positsioonide juurde. Aastatel 1958–1966 oli ta Baden‑Württembergi ministerpresident, kus tema valitsus keskendus majanduse edendamisele, infrastruktuuri ja hariduse arendamisele liidumaal.

Kantsleri ametiaeg (1966–1969)

Aastatel 1966–1969 oli Kiesinger Lääne‑Saksamaa kantsler. Ta juhtis niinimetatud suurt koalitsiooni (Große Koalition), kus CDU/CSU tegi valitsuspartnerlust suurima vastaspartei SPD‑ga. Koalitsioon pööras suuremat tähelepanu riigieelarve korrastamisele ja majanduse stabiliseerimisele majanduslanguse tingimustes.

Selle valitsuse kõige vastuolulisemate sammude hulka kuulusid 1968. aastal vastu võetud hädaolukorra seadused (Notstandsgesetze), mis andsid liiduvabariigile erakorralisi õigusi kriisiolukordades. Need seadused olid avaliku debati keskmes ja tekitasid laialdasi proteste, eriti noorte ja üliõpilaste seas.

Grand Coalitionis oli SPD juhtiva sõnaõigusega partner; selle valitsuse ajal oli SPD juhtiv kuju, Willy Brandt, koalitsiooni üheks võtmeisikuks ja tal oli ka asekanzleri roll (ja hiljem välisministrina suur mõju välispoliitikas).

Kriitika ja pärand

Kiesingeri karjääri varjus oli pidev diskussioon tema natsiaja kuulumise üle, mis tekitas eriti 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses laia ühiskondliku vastureaktsiooni ning õhutas osa noorest protestiliikumisest. Tema kriitikud tõid esile moraalset küsimust avatud natsionaalse mineviku ja demokraatliku vastutuse vahel, tema pooldajad rõhutasid ettevaatlikku ametnikukarjääri ja hilisema demokraatliku tööd riigis.

Pärast kantsleriametist lahkumist jäi Kiesinger veel mõneks ajaks erakonnas aktiivseks; ta oli CDU esimees 1967–1971. Hiljem ta taandus päevakajalistest ametitest, kuid jäi riigielu silmapaistvaks eks‑poliitikuks kuni surmani 1988. aastal.

Isiklik elu ja surm

Kiesinger elas suurema osa elust Lõuna‑Saksamaal ja suri 9. märtsil 1988 Tübingen‑Bebenhausenis. Tema elu ja karjäär on esile tõstetud nii saavutuste kui ka vastuolude tõttu, ning ta jääb üheks vastuolulisemaks isikuks Saksa pärast­sõjaaegses poliitikas.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Kurt Georg Kiesinger?

K: Millal ja kus Kiesinger sündis?

K: Mida Kiesinger ülikoolis õppis?

K: Millal astus Kiesinger natsiparteisse?

K: Mida tegi Kiesinger natside parteis oleku ajal valitsuse heaks?

K: Millal Kiesinger vangilaagrist vabastati?

K: Milliseid poliitilisi ametikohti oli Kiesinger enne kantsleriks saamist?

Otsing