Lanfranc
Lanfranc (1005 x 1010 Pavia - 24. mai 1089 Canterbury) oli vaimulik, õpetaja ja õigusteadlane, kellest sai Canterbury peapiiskop William Vallutaja alluvuses.
See kuulus itaalia jurist loobus oma karjäärist, et hakata Normandias asuvas Bec'is mungaks. Aastal 1070 sai temast Inglismaa Canterbury peapiiskop. See oli erakordse elu tipphetk.
Canterbury peapiiskopi Lanfranci kuju Canterbury katedraali välisküljelt
Life
Lanfranc sündis 11. sajandi algusaastatel Itaalias Pavia linnas. Tema isa, Hanbald, omas kohtunikuga võrdväärset auastet. Ta jäi varakult orvuks. Lanfranc sai hariduse vabade kunstide alal. Ta ületas Alpid ja asus Prantsusmaal ja lõpuks Normandias õpetajaks. Umbes 1039 sai temast Avranches'i katedraalkooli ülem. Ta õpetas kolm aastat suure eduga.
1042. aastal loobus ta sellest, et saada mungaks äsja asutatud Beci kloostrisse. Temast sai 1045. aastal Beci kloostri esimene prior. Temast sai Normandia hertsogi William'i sõber ja 1050. aastaks tema nõunik. Seejärel sai Lanfrancist Normandia Püha Stefani abt.
1067. aastal, kui Roueni peapiiskop Maurilius suri, keeldus Lanfranc sellest ametist. Ta ei oleks saanud seda teha ilma William I nõusolekuta. Tõenäoliselt oli Williamil Lanfranci jaoks ette nähtud midagi suuremat. 1070. aastal tagandasid paavstlikud legaadid Canterbury peapiiskopi Stigandi. William tõi Lanfranci Normandiast Inglismaale, et saada Canterbury peapiiskopiks.
