Rouen on kommuun ja see on Ülem-Normandia ja Seine-Maritime'i departemangu prefektuur. Linn asub Seine'i jõe kaldal ja on ajalooliselt olnud Normandia tähtsamaid keskusi.
Ajalugu
Esimesed asulad selles piirkonnas pärinevad rauaajast; naabruses on leitud ka varasemaid muistiseid. Roomlased asutasid linna nimega Rotomagus umbes 1. sajandil pKr. Alates 384. aastast on Rouen olnud piiskopi residents, mistõttu kujunes linnast oluline kiriklik ja administratiivne keskus.
841. aastal ründasid ja osaliselt vallutasid linna viikingid; 10. sajandil kujunes Rouenist Normandia üheks peamiseks keskuseks ning see sai tähtsaks hertsogkonna administratiiv- ja kaubanduslinnaks. Normannide võimuga on seotud paljud keskaja sündmused, sealhulgas hertsogite mõju Inglismaa suunas (William the Conqueror oli Normandia hertsog ja 1066. aasta järel ka Inglismaa kuningas).
13. sajandil, aastal 1204, liitus Normandia Prantsusmaa kuninga võimuga, kui kuningas Philip II reklaamiti Normandia alad Prantsuse kroonile. 100-aastase sõja ajal langes Rouen 1419. aastal Inglise vägede võimu alla (selle perioodi tuntum juht oli kuningas Henry V), pärast mida linna juhtimine vaheldus kuni Prantsusmaa lõpliku tagasivallutamiseni 1449–1450. 30. mail 1431 põletati Rouenis kui ketser Jeanne D'Arc (Orleansi neitsi); tema hukukohana tuntud paik asub tänapäeval Place du Vieux-Marché piirkonnas, kus asub ka modernne Église Sainte-Jeanne-d'Arc.
19. sajandil muutus Rouen tööstuse ja transpordi keskuseks; 1834. aastal avati raudteeühendus Pariisi ja Roueni vahel, mis kiirendas majanduslikku arengut ja reisiliiklust. Linn oli okupeeritud ka Prantsuse–Saksa sõjas 1870–1871 ning 20. sajandil mõlemas maailmasõjas – eriti Teises maailmasõjas kannatas Rouen suure hävituse all, kui suure osa ajaloolisest keskusest tabasid pommitamised ja sodiaaghävitus; pärast sõda toimus mahukas taastamine ja rekonstrueerimine.
Linnaarhitektuur ja kultuuripärand
Roueni vanalinn on tuntud oma kitsaste tänavate, rikkaliku gooti arhitektuuri ja puitehitistega majade (maison à colombages) poolest. Kõige tuntum on Roueni katedraal (Cathédrale Notre-Dame de Rouen), mida on kujutatud ka Claude Monet’ maaliseeria teostes. Teised olulised vaatamisväärsused on Gros-Horloge (suur ajalooline kell), Saint-Maclou ja Saint-Ouen kirikud ning Roueni kunstimuuseum Musée des Beaux-Arts.
Rouen on ka kultuurikeskusürituste paik: seal toimuvad mitmesugused festivalid (sh mere- ja võidupäevadega seotud üritused), kontserdid ja ajalooga seotud üritused, mis toovad linnale nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi külastajaid.
Majandus, transport ja haridus
Linna majandust toetavad turism, transport, haridus ja teenindussektorid. Linnast ligikaudu 60 km kaugusel asub suur meresadam (Le Havre piirkond), mis annab Rouenile ligipääsu rahvusvahelisele kaubandusele läbi Seine'i alamjooksu. Rouen on oluline raudtee- ja maanteesõlm ning selles piirkonnas tegutsevad mitmed ettevõtted ja logistikakeskused.
Hariduse keskuseks on Roueni ülikool (Université de Rouen Normandie), kus õpib kokku ligikaudu 40 000 üliõpilast. Ülikool pakub laia erialavalikut ja on oluline regionaalne teadus- ning kultuurikeskus.
Kliima ja looduskeskkond
Rouenil on ookeaniline kliima (Cfb Koeppeni kliimaklassifikatsiooni järgi) — pehmed talved, mõõdukalt jahedad suved ja olulise sajusummaga aastarütm. Seine'i jõe lõik ja ümbritsev maastik pakuvad võimalusi jalutuskäikudeks ning jõeäärseteks vaatamisväärsusteks.
Turism ja praktiline teave
- Peamised vaatamisväärsused: Roueni katedraal, Gros-Horloge, Place du Vieux-Marché ja Jeanne D'Arc’ile pühendatud paigad, Musée des Beaux-Arts, gooti ja renessansi kirikud.
- Liikumine: hea rongi- ja bussivõrgustik seob linna Pariisi ja teiste Prantsusmaa linnadega; sadamapiirkonnad annavad ühenduse merega.
- Parim aeg külastamiseks: hiliskevadtalvest kuni varasügiseni — sel ajal on ilmad soojemad ja paljud kultuuri- ning mereüritused toimuvad just suvekuudel.
Lühikokkuvõttena on Rouen rikas ajalooline linn, kus kohtuvad keskaja pärand, kultuur ja kaasaegne elu — sobiv sihtkoht ajaloo-, kunsti- ja arhitektuurihuvilistele.
