Bas-Rhin (Alam-Rein) — Strasbourg, geograafia ja ajalugu Prantsusmaal

Avasta Bas-Rhin (Alam-Rein): Strasbourg, geograafia ja põnev ajalugu Prantsusmaal — põhjalik artikkel faktide, kaartide ning kultuuri- ja pärandite tutvustusega.

Autor: Leandro Alegsa

Bas-Rhin on departemang Prantsusmaal Grand Est'i piirkonnas, mis on nimetatud selle idapiiril voolava Reini jõe järgi. Bas-Rhini prefektuur (pealinn) on Strasbourg.

Bas-Rhin tähendab "Alam-Rein", kuid geograafiliselt kuulub see siiski Ülem-Reini piirkonda. See on viimane Prantsuse departemang, mille nimes on säilinud sõna Bas, mis tähendab "Alam". Teised seda sõna kasutanud departemangud eelistasid oma nime muuta.

Geograafia ja loodus

Bas-Rhin asub Prantsusmaa kirdeosas, Reini jõe läänekaldal. Piirkond hõlmab Reini tasandikku ja Vosgesi mäestiku põhjaosi ning on iseloomulik vahelduvate tasandike, jõeorgude ja metsiste künkastega. Peamised veerikkad on Rein ning tema lisajõed, näiteks Ill, mis läbib ka Strasbourgi.

  • Piirid ja asend: idast piirneb piirkond Saksamaaga Reini jõe ääres; lääne pool algavad Vosgesi kaetud metsad ja künkad.
  • Kliima: valdavalt mandriline — kuumad suved ja külmemad talved; Vosges’i künkad tekitavad osaliselt varjatud piirkondi, kus sademed on väiksemad (nn varjuala).
  • Loodus: metsad (põhiliselt okas- ja segametsad), rannaniidud Reini ääres ning mahepõllumajanduslikud ja viinamarjaistandustega alad.

Ajalugu lühikokkuvõttena

Bas-Rhin ja laiemalt Alsace ala on ajalooliselt asunud Euroopa lääne ja ida kultuuride ristumiskohas. Alates keskaegsetest aegadest kuulus suur osa alast Saksa keisririigi mõjusfääri, hiljem aga Prantsusmaale. 19. ja 20. sajandil on piirkond vaheldumisi kuulunud Prantsusmaale ja Saksamaale (sh 1871–1918 Saksamaa alamvalitsuse ajal ning alaline anneksioon Teise maailmasõja ajal 1940–1944), kuni lõplik naasmine Prantsusmaale pärast 1945. aastat.

Tänapäeval kannab ala endas selle ajaloolise kolmepoolse mõjutuse pärandit — õigussüsteemis (tuntud kui Alsace‑Moselle'i erisus), keeles, arhitektuuris ja kultuuritraditsioonides.

Kultuur, keel ja religioon

Bas-Rhins elanikud on ajalooliselt kõnelevad alsace’i murretes (Alemannic ja idagermanlikud murded), mille kõrval on laialt kasutusel prantsuse keel. Regionaalne kultuur ühendab prantsuse ja saksa traditsioone — köök, rahvakombed ja festivalid peegeldavad seda segunemist.

  • Keel: Alsace’i murdekeel ehk alsacien on saksa keele sugulane; prantsuse keel on ametlik ja igapäevane suhtluskeel.
  • Religioon ja erisused: Alsace‑Moselle'i õiguslik erirežiim säilitab ajalooliselt teatud usu- ja sotsiaalseadusi, mis erinevad ülejäänud Prantsusmaa lahutuspõhimõtetest (nt konkordaatlikud normid ja riikliku rahastamise eripärad).

Majandus ja taristu

Bas-Rhin majandus tugineb mitmele harule:

  • Teenused ja avalik sektor: Strasbourg kui regiooni suurim linn on Euroopa institutsioonide (nt Euroopa Parlament, Euroopa Nõukogu, Euroopa Inimõiguste Kohus) tõttu tugev teenuste ja halduse keskus — see toob piirkonda töökohti ja rahvusvahelist aktiivsust.
  • tööstus: piirkonnas on toimiv mitmesugune tööstus (masinaehitus, autotööstuse tarneahelad, keemia), eriti linnakeskuste lähedal.
  • Põllumajandus ja veinikasvatus: Alsace’i veinipiirkond on kuulus valgete sortide, nagu Riesling, Gewurztraminer ja Pinot Gris poolest; veinimajandus on oluline nii majanduslikult kui ka turismi seisukohalt.
  • Transport: hea raudtee- ja maanteevõrk ühendab Strasbourgi nii Pariisi kui ka Saksamaa ja Šveitsiga; Rein on oluline veetranspordi koridor.

Turism ja vaatamisväärsused

Bas-Rhin meelitab külastajaid nii kultuuri- kui loodushuvilistele:

  • Strasbourg: kuulus katedraal Notre‑Dame, ajalooline kesklinn (La Petite France), ja Euroopa institutsioonid; linnas on palju muuseume ja arhitektuurilisi vaatamisväärsusi.
  • Romantiline Alsace: maalilised väikelinnad, vinoteegid ja Route des Vins d'Alsace (Alsace’i veinitee), kus külastatakse veinimõisasid ja viinamarjaistandusi.
  • Loodus ja matkarajad: Vosgesi künkad ning Reini-äärsed alad pakuvad võimalusi matkamiseks, rattasõiduks ja looduse vaatlemiseks.

Olulised linnad ja haldusjaotus

Pealinn Strasbourg on halduskeskus ja piirkonna suurim linn. Teised tuntud kohtad Bas‑Rhins on näiteks Haguenau, Saverne, Obernai, Wissembourg ja Sélestat — igaüks neist oma ajaloo, turismiobjektide ja kohaliku kultuuriga.

Mida meeles pidada

  • Bas‑Rhin on kultuuriliselt ja keeleliselt mitmekesine ala, kus prantsuse ja saksa pärandid segunevad.
  • Strasbourg annab piirkonnale rahvusvahelise tähtsuse tänu Euroopa institutsioonidele.
  • Piirkonna veinid, ajaloolised linnakesed ja looduskeskkond teevad Bas‑Rhinist atraktiivse sihtkoha nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele külastajatele.

Ajalugu

Bas-Rhin on üks 83 algsest departemangust, mis loodi Prantsuse revolutsiooni ajal 4. märtsil 1790. aastal. See jagunes neljaks ringkonnaks: Haguenau, Benfeld, Strasbourg ja Wissembourg, mille pealinn on Strasbourg. Peagi loodi Sarre-Unioni ringkond ja Benfeldi ringkonna nimi muudeti Sélestatiks (algupäraselt Schlestadt).

1800. aastal, kui Prantsusmaal loodi arrondissemendid, muudeti viis linnaosa neljaks arrondissemendiks: Strasbourg, Barr, Saverne ja Wissembourg. Barri alamprefektuur viidi 1806. aastal üle Schlestadti (Sélestat).

Bas-Rhini departemangust loobuti 1871. aastal, kui see territoorium liideti Saksamaaga.

1919. aastal on Bas-Rhin taas departemanguks, kui territoorium sai Prantsusmaa osaks koos arrondissemangudega Strasbourg-Ville, Strasbourg-Campagne, Erstein, Haguenau, Molsheim, Saverne, Sélestat ja Wissembourg.

Sélestati ja Ersteini linnaosad ühendati 1974. aastal Sélestati-Ersteini linnaosaks.

2015. aastal kaotati Strasbourg-Campagne'i ja Wissembourg'i linnaosad ja nende territooriumid läksid üle ülejäänud linnaosadele ning alles jäeti vaid 5 linnaosa: Haguenau-Wissembourg, Molsheim, Saverne, Sélestat-Erstein ja Strasbourg.

Geograafia

Bas-Rhini departemang asub Grand Est'i piirkonnas ja piirneb 5 departemanguga, mis kõik kuuluvad Grand Est'i piirkonda: Haut-Rhin lõunas, Vosges edelas, Meurthe-et-Moselle läänes ja Moselle loodes. Põhjas ja idas piirneb departemanguga Saksamaa piki Reini jõge.

·         v

·         t

·         e

Bas-Rhiniga külgnevad kohad

Moselle

Saksamaa

Meurthe-et-Moselle

Bas-Rhin

Saksamaa

Vosges

Haut-Rhin

Bas-Rhin on pindalaga 4 755 km2 (1 836 ruut mi). Selle kõrgeim punkt on Champ de Feu (48°23′40″N 07°16′09″E / 48.39444°N 7.26917°E / 48.39444; 7.26917 (Champ de Feu)) departemangu edelaosas; ta on 1099 m kõrge.

Departemangu peamine jõgi on Rein, mis moodustab departemangu ja Prantsusmaa idapiiri.

Kliima

Strasbourgi ümbrust, mis asub umbes 153 m kõrgusel, iseloomustab väheste temperatuuride ekstreemidega kliima. Strasbourgi kliima Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi on "mere lääneranniku kliima" ja alatüüp "Cfb".

Strasbourgi aasta keskmine sademete hulk on 629,9 mm (24,8 in). Keskmiselt kõige sademeterohkem kuu on juuli 76,2 mm (3,0 in) sademetega. Kõige vähem sademete keskmine kuu on veebruar, mille keskmine sademete hulk on 33 mm (1,3 in).

Strasbourgi aasta keskmine temperatuur on 10,6 °C (51,1 °F). Kõige soojem kuu on keskmiselt juuli, mille keskmine temperatuur on 19,4 °C (66,9 °F). Kõige jahedam kuu on keskmiselt jaanuar, mille keskmine temperatuur on 1,7 °C (35,1 °F).

Kliimaandmed Strasbourg, Prantsusmaa

Kuu

Jan

veebruar

Mar

Apr

Mai

Jun

juuli

august

Sep

Oktoober

Nov

detsember

Aasta

Keskmine kõrgeim temperatuur °C (°F)

3
(37)

5
(41)

10
(50)

13
(55)

18
(64)

22
(72)

24
(75)

24
(75)

20
(68)

14
(57)

8
(46)

5
(41)

14
(57)

Päevane keskmine °C (°F)

1
(34)

2
(36)

6
(43)

9
(48)

13
(55)

17
(63)

19
(66)

18
(64)

15
(59)

10
(50)

5
(41)

2
(36)

10
(50)

Keskmine madal temperatuur °C (°F)

-1
(30)

-1
(30)

2
(36)

4
(39)

8
(46)

12
(54)

13
(55)

13
(55)

10
(50)

6
(43)

2
(36)

-

6
(43)

Keskmine sademete hulk mm (tolli)

30
(1.2)

30
(1.2)

30
(1.2)

40
(1.6)

60
(2.4)

70
(2.8)

70
(2.8)

70
(2.8)

60
(2.4)

50
(2.0)

40
(1.6)

30
(1.2)

580
(23.2)

Allikas: [1]

Administratsioon

Bas-Rhin'i departemangunõukogu haldab Bas-Rhin'i departemangunõukogu Strasbourgis. Departemang kuulub Grand Est'i piirkonda.

Haldusüksused

Bas-Rhinis on 5 arrondissementi (piirkonda), 23 kantonit ja 517 kommuuni (omavalitsusüksust).

Bas-Rhini departemangud

INSEEkood

Arrondissement

Capital

Rahvastik
(2014)

Pindala
(km²)

Tihedus
(Inh./km²)

Kommuunid

672

Haguenau-Wissembourg

Haguenau

240,402

1,421.9

169.1

142

673

Molsheim

Molsheim

103,068

771.2

133.6

77

674

Saverne

Saverne

129,272

1,243.8

103.9

164

675

Sélestat-Erstein

Sélestat

155,916

980.5

159.0

101

678

Strasbourg

Strasbourg

484,157

337.6

1,434.1

33

Järgnevalt on esitatud Bas-Rhini departemangu 23 kantoni loetelu (koos nende INSEE-koodidega) pärast 2015. aasta märtsis jõustunud Prantsusmaa kantonite ümberkorraldamist:

  1. Bischwiller (6701)
  2. Bouxwiller (6702)
  3. Brumath (6703)
  4. Erstein (6704)
  5. Haguenau (6705)
  6. Hœnheim (6706)
  7. Illkirch-Graffenstaden (6707)
  8. Ingwiller (6708)
  9. Lingolsheim (6709)
  10. Molsheim (6710)
  11. Mutzig (6711)
  12. Obernai (6712)
  13. Reichshoffen (6713)
  14. Saverne (6714)
  15. Schiltigheim (6715)
  16. Sélestat (6716)
  17. Strasbourg-1 (6717)
  18. Strasbourg-2 (6718)
  19. Strasbourg-3 (6719)
  20. Strasbourg-4 (6720)
  21. Strasbourg-5 (6721)
  22. Strasbourg-6 (6722)
  23. Wissembourg (6723)

Demograafia

Bas-Rhini departemangu elanikud on prantsuse keeles tuntud kui Bas-Rhinois või (naised: Bas-Rhinoises),

Bas-Rhin'i elanike arv oli 2014. aastal 1 112 815, mis tähendab, et rahvastikutihedus oli 234,0 elanikku/km2 . Strasbourg on 484 157 elanikuga arrondissement, kus elab rohkem elanikke.

Bas-Rhin'i elanikkonna areng

Bas-Rhini departemangu 10 suurema elanike arvuga omavalitsusüksust on järgmised:

Linn

Rahvastik
 (2014)

Arrondissement

Strasbourg

276,170

Strasbourg

Haguenau

34,761

Haguenau-Wissembourg

Schiltigheim

31,610

Strasbourg

Illkirch-Graffenstaden

26,949

Strasbourg

Sélestat

19,546

Sélestat-Erstein

Lingolsheim

17,622

Strasbourg

Bischheim

17,229

Strasbourg

Bischwiller

12,559

Haguenau-Wissembourg

Ostwald

11,997

Strasbourg

Saverne

11,433

Saverne

Galerii

·        

Katusega sild Strasbourgis.

·        

Château du Haut-Kœnigsbourg Orschwilleris.

·        

Palais du Rhin Strasbourgis.

·        

Sélestati kellatorn.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on Bas-Rhin?


V: Bas-Rhin on departemang Prantsusmaal Grand Est'i piirkonnas, mis on nimetatud selle idapiiril voolava Reini jõe järgi.

K: Mis on Bas-Rhini pealinn?


V: Bas-Rhini prefektuur (pealinn) on Strasbourg.

K: Mida tähendab Bas-Rhin?


V: Bas-Rhin tähendab "Alam-Rein".

K: Kas Bas-Rhin kuulub geograafiliselt Ülem-Reini piirkonda?


V: Jah, geograafiliselt kuulub Bas-Rhin Ülem-Reini piirkonda.

K: Kas Bas-Rhin on ainus departemang Prantsusmaal, mille nimes on säilinud sõna "Bas"?


V: Ei, Bas-Rhin on viimane Prantsuse departemang, mis on säilitanud oma nimes sõna "Bas", kuid teised seda sõna kasutavad departemangud eelistasid oma nime muuta.

K: Millised on teised Bas-Rhin'i nimed?


V: Bas-Rhin on tuntud kui Unterelsàss või 's Unterlànd või 's Ingerlànd elsassi keeles, Niederrhein traditsioonilises saksa keeles ja Lower Rhine inglise keeles.

Küsimus: Millise geograafilise eripära järgi on Bas-Rhin saanud oma nime?


V: Bas-Rhin on nime saanud Reini jõe järgi, mis voolab selle idapiiril.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3