Côte-d'Or (Kuldne nõlv) – Prantsusmaa ida-departemang, pealinn Dijon

Côte-d'Or (sõna-sõnalt "Kuldne nõlv", "Kuldne nõlv") on departemang Ida‑Prantsusmaal. See oli üks 83-st departemangust, mis loodi Prantsuse revolutsiooni ajal (1790) ning on tänapäeval üks kaheksast Bourgogne-Franche-Comté piirkonna departemangust. Departemangi number on 21.

Selle prefektuur (pealinn) on Dijoni linn. Departemangu elanikke nimetatakse Costaloriens (naised: Costaloriennes) või Côte-d'Oriens (naised: Côte d'Oriennes).

Geograafia

Côte‑d'Or hõlmab mitmekesist maastikku: künklikud viinamarjaistandused idapoolsetel nõlvadel, metsad ja rohumaad lääneosas ning viljakad tasandikud jõgede kallastel. Departemangis asub mitmete tähtsate jõgede algus- või ülemjooks, sealhulgas Seine'i allikapaik (Source-Seine). Ilmastik on mandriline, suvel pigem soe ja talvel jahedam, mis loob sobivad tingimused viinapuude kasvatamiseks.

Ajalugu

Côte‑d'Or loodi Prantsuse revolutsiooni järel 1790. aastal, eraldades ajaloolisi burgundia provintse administratiivselt uuteks üksusteks. Piirkonna ajalugu on tihedalt seotud Burgundia hertsogiriigi, maaviljeluse ja viinavalmistamise traditsioonidega ning linnad, nagu Dijon ja Beaune, on säilitanud hulgaliselt keskaegset pärandit.

Majandus

Majandus tugineb eelkõige:

  • viinapuude kasvatusele ja veinivalmistamisele — Côte‑d'Or on üks maailmakuulsatest Burgundia veinipiirkondadest, kuulsad alad hõlmavad Côte de Nuits ja Côte de Beaune ning arvukalt prestiižikaid kasvatuskohtasid ja domeene;
  • põllumajandusele ja toidutööstusele — Dijon on tuntud sinepi ja teiste kohalike delikatesside poolest;
  • teenindusele ja turismile — kultuuri‑ ja veiniturism toob piirkonda palju külastajaid;
  • kergele tööstusele ja teadus‑ ning hariduskeskustele (eelkõige Dijonis).

Kultuur ja turism

Côte‑d'Or pakub rikkalikult kultuuripärandit: Ducal Palace (Dijon), keskaegsed linnakesed nagu Semur‑en‑Auxois, kuulus veinilinn Beaune ja arvukad veinimõisad. Burgundia viinaküngaste (climats) kultuurmaastik on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse, mille oluline osa asub just selles departemangus. Kohalik köök ja veinid — eriti punased Pinot Noir'id ja valged Chardonnay'd — on suureks tõmbenumbriks.

Haldus ja elanikud

Departemang jaguneb mitu kantoniks ja kommunaalseks üksuseks, mille keskuseks on Dijon. Rahvaarv jääb ligikaudu poole miljoni piiresse (hinnanguliselt ~530 000), ent täpsed andmed muutuvad aastate lõikes. Suuremad linnad peale Dijoni on Beaune, Montbard, Nuits‑Saint‑Georges ja Semur‑en‑Auxois.

Transport

Dijon on oluline transpordisõlm: rongiühendused (sh TGV‑liinid) ühendavad linna Pariisi, Lyoniga ja teiste Prantsuse linnadega. Teenindatud on ka maanteevõrgustik ja regionaalsed bussiliinid, mis hõlbustavad juurdepääsu viinamarjaistandustele ja maapiirkondadele.

Kokkuvõttes on Côte‑d'Or piirkond, kus ühenduvad rikkalik ajalugu, maailmakuulus veinikultuur, mitmekesine looduskeskkond ja aktiivne linnakeskkond, mille keskmes on Dijon.

Ajalugu

Côte-d'Or on üks 83 algsest departemangust, mis loodi Prantsuse revolutsiooni ajal 4. märtsil 1790. aastal. See moodustati vanast Burgundia provintsist. See jagunes seitsmeks ringkonnaks: Arnay-le-Duc, Beaune, Châtillon-sur-Seine, Dijon, Is-sur-Tille, Saint-Jean-de-Losne ja Semur-en-Auxois.

1800. aastal, kui Prantsusmaal loodi arrondissemendid, muudeti seitse linnaosa neljaks arrondissemendiks: Dijon, Beaune, Châtillon-sur-Seine ja Semur-en-Auxois.

Pärast Waterloo lahingut (18. juuni 1815) okupeeris Austria armee selle departemangu juunist 1815 kuni novembrini 1818.

1926. aastal moodustati Montbardi piirkond koos Châtillon-sur-Seine'i ja Semur-en-Auxois' piirkondadega.

Nime päritolu

Côte-d'Or on ainus Prantsuse departemang, mis ei ole nime saanud mõne geograafilise tunnuse järgi: jõgi, mägi jne. Nime valis 1789. aasta põhiseadusliku riigikogu liige Charles-André-Rémy Arnoult, kes pakkus välja nime, inspireerituna kuldsest toonist, mis sügisel piirkonna viinamarjaistandusi katab.

Prantsuse sõna côte tähendab antud juhul nõlva, mida geoloogid tavaliselt nimetavad hispaania sõnaga cuesta.

Morey-Saint-Denis sügisel. Departemangule on antud nime just sellise maastiku järgi.Zoom
Morey-Saint-Denis sügisel. Departemangule on antud nime just sellise maastiku järgi.

Geograafia

Côte-d'Or on osa Bourgogne-Franche-Comté piirkonnast. Departement piirneb 7 departemanguga, mis kuuluvad 2 piirkonda:

·         v

·         t

·         e

Côte-d'Origa külgnevad kohad

Aube
(Grand Est)

Haute-Marne
(Grand Est)

Yonne
(Bourgogne-Franche-Comté)

Côte-d'Or

Haute-Saône
(Bourgogne-Franche-Comté)

Nièvre
(Bourgogne-Franche-Comté)

Saône-et-Loire
(Bourgogne-Franche-Comté)

Jura
(Bourgogne-Franche-Comté)

Departemangu pindala on 8 763,2 km2 (3 383 ruut mi). Departemangu kõrgeim punkt on Mont de Gien (47°07′37″N 4°07′06″E / 47.12694°N 4.11833°E / 47.12694; 4.11833 (Mont de Gien)), mis on 721 m kõrge; see asub Ménessaire'i vallas. Departemangu madalaim punkt, 174 m kõrgune, asub seal, kus Saône'i jõgi lahkub departemangust, Chivres'i kommuunis.

Dijonist põhja pool kulgeb kirdest edelasse läbi departemangu küngaste ahel, mida nimetatakse Plateau de Langres'iks ja mis jätkub edelasse Côte d'Or'i järsakuna, mis võtab oma nime departemangu nime järgi (ilma sidekriipsuta). Just selle kagusuunalise nõlva kagusuunalisel kaldal asuvad kuulsad Burgundia viinamarjaistandused. Kõrgustikust ja järsakust kagus asub departemangu Saône'i jõe keskosa laias orus.

Jõed

Côte-d'Or'i peamised jõed on järgmised:

  • Seine, mille allikas asub Plateau de Langres'i lõunaosas, Source-Seine'i kommuunis.
    • Aube, Seine'i parempoolne lisajõgi.
    • Armançon ja Serein, Yonne'i lisajõed, mis on Seine'i vasakpoolne lisajõgi.
  • Saône, Rhône'i oluline lisajõgi. Saône voolab läbi mitme Côte-d'Or'i departemangu omavalitsusüksuse ja mõned selle lisajõed on Vingeanne, Tille, Bèze ja Ouche.
  • Arroux on Loire'i parempoolne lisajõgi.

Kliima

Dijoni kliima Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi on "ookeaniline kliima" (tuntud ka kui mereline parasvöötme kliima) ja alatüüp "Cfb".

Aasta keskmine temperatuur Dijonis on 10,6 °C (51,1 °F). Kõige soojem kuu on keskmiselt juuli, mille keskmine temperatuur on 19,4 °C (66,9 °F). Kõige jahedam kuu on keskmiselt jaanuar, mille keskmine temperatuur on 1,7 °C (35,1 °F).

Aasta keskmine sademete hulk Dijonis on 698,5 mm. Keskmiselt kõige sademeterohkem kuu on oktoober, kus on sademeid 73,7 mm (2,90 in). Kõige vähem sademete keskmine kuu on veebruar, mille keskmine sademete hulk on 40,6 mm (1,60 in).

Plateau de Langres'i piirkonnas on talved pikad ja külmad, sageli esineb külmakraade.

Administratsioon

Departemangu juhib Côte-d'Or'i departemangu nõukogu Dijonis. Côte-d'Or on osa Bourgogne-Franche-Comté piirkonnast.

Haldusüksused

Côte-d'Oris on 3 arrondissementi (linnaosa), 23 kantonit ja 704 kommuuni (omavalitsusüksust).

INSEEkood

Arrondissement

Capital

Rahvastik
 (2014)

Piirkond
 (km²)

Tihedus
 (Inh./km²)

Kommuunid

211

Beaune

Beaune

97,107

2,118.3

45.8

223

212

Dijon

Dijon

373,574

3,049.0

122.5

228

213

Montbard

Montbard

60,699

3,595.9

16.9

253

Järgnevalt on esitatud Côte-d'Or'i departemangu 23 kantoni loetelu (koos nende INSEE-koodidega) pärast 2015. aasta märtsis jõustunud Prantsusmaa kantonite ümberkorraldamist:

  1. Arnay-le-Duc (2101)
  2. Auxonne (2102)
  3. Beaune (2103)
  4. Brazey-en-Plaine (2104)
  5. Châtillon-sur-Seine (2105)
  6. Chenôve (2106)
  7. Chevigny-Saint-Sauveur (2107)
  8. Dijon-1 (2108)
  9. Dijon-2 (2109)
  10. Dijon-3 (2110)
  11. Dijon-4 (2111)
  12. Dijon-5 (2112)
  13. Dijon-6 (2113)
  14. Fontaine-lès-Dijon (2114)
  15. Genlis (2115)
  16. Is-sur-Tille (2116)
  17. Ladoix-Serrigny (2117)
  18. Longvic (2118)
  19. Montbard (2119)
  20. Nuits-Saint-Georges (2120)
  21. Saint-Apollinaire (2121)
  22. Semur-en-Auxois (2122)
  23. Talant (2123)

Demograafia

Côte d'Or'i elanike arv oli 2014. aastal 531 380, mis tähendab, et rahvastikutihedus on 60,6 elanikku/km2 . Dijoni piirkond on 373 574 elanikuga kaugelt kõige suurema elanike arvuga. Ülejäänud kahes, Beaune'is ja Montbardis, on vastavalt 97 107 ja 60 699 elanikku.

Côte-d'Or'i rahvastiku areng

Peamised linnad departemangus on järgmised:

Linn

Rahvastik
 (2014)

Arrondissement

Dijon

153,668

Dijon

Beaune

21,579

Beaune

Chenôve

14,165

Dijon

Talant

11,346

Dijon

Chevigny-Saint-Sauveur

11,097

Dijon

Quetigny

9,675

Dijon

Fontaine-lès-Dijon

8,968

Dijon

Longvic

8,959

Dijon

Auxonne

7,835

Dijon

Saint-Apollinaire

7,353

Dijon

Galerii

·        

Burgundia hertsogite palee Dijonis

·        

Hospices de Beaune

·        

Fontenay klooster

·        

Château de la Rochepot

·        

Château de Bourbilly (põhja pool)

·        

Côte-d'Or'i viinamarjaistandused

·        

Prantsuse veinipiirkond Côte de Beaune, Côte d'Or

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on Côte-d'Or?


V: Côte-d'Or on departemanguna Ida-Prantsusmaal. See oli üks 83 esimesest Prantsuse revolutsiooni ajal loodud Prantsuse departemangust ja üks kaheksast Bourgogne-Franche-Comté piirkonna departemangust.

K: Milline on Côte-d'Or'i prefektuur (pealinn)?


V: Côte-d'Or'i prefektuur (pealinn) on Dijon.

K: Kuidas nimetatakse selle departemangu elanikke?


V: Selle departemangu elanikke nimetatakse Costaloriens (naised:Costaloriennes) või Côte d'Oriens (naised:Côte d'Oriennes).

K: Kus asub Côte-d'Or?


V: Côte-d'Or asub Ida-Prantsusmaal.

Küsimus: Mitu departemangu loodi Prantsuse revolutsiooni ajal?


V: Prantsuse revolutsiooni ajal loodi 83 departemangu.

K: Millisesse piirkonda kuulub Côte d'Or?


V: Cote d'or kuulub Bourgogne Franche Comté piirkonda.

K: Mida tähendab "Cote d'or" sõna-sõnalt ?


V: Sõna otseses mõttes tähendab "Cote d'or" "Kuldne nõlv" või "Kuldne nõlv".

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3