Sidekriips: kasutus, kirjutusreeglid ja näited eesti keeles
Sidekriips: praktiline juhend eesti keele kasutusreeglitest, kirjutamisvõtetest ja selgetest näidetest — õpi õigekirja, liitsõnade, numbrite ja eesliidete reegleid.
Sidekriips näeb välja nii: -. Kirjas kasutatakse sidekriipsu mitmel otstarbel. Allpool on kokkuvõte olulisematest reeglitest ja näidetest koos selgitustega, millal eesti keeles sidekriipsu kasutada ja millal mitte.
Peamised kasutusviisid
- Liitnimed ja erandid: Enamik eesti liitsõnu kirjutatakse kokku (näiteks roostevaba, koolijaoskond), kuid sidekriipsu kasutatakse, kui liitsõna esimene osa on suurtäht, lühend, number või näiteks kaks eraldi pärisnime (näiteks Merriam-Webster tüüpi kooslused). Näited: John Rees-Williams (perekonnanimi sidekriipsuga), Molotovi–Ribbentropi pakt (kaks nime ühendavad mõiste; trükitavas tekstis kasutatakse tihti murdekriipsu/en dashi).
- Eesliited ja liitained välismaiste elementidega: Mõnikord kasutatakse sidekriipsu eesti keelele võetud eesliidete või laensõnade puhul, eriti kui järgneb eraldi võõrkeelne või suurtähega algav sõna või kui ilma kriipsuta tekiks segadus. Originaalis mainitud eesliited on üks selline juhtum; eesti keeles on aga paljud eesliidete ja sõnaosade liited ühendid ilma sidekriipsuta (nt antibakteriaalne), välja arvatud erandid ja selgitavad juhtumid.
- Jagamine reavahetusel (silbitus): Kui pikk sõna ei mahu rea lõppu, võib sõna murdmise tähistamiseks reavahetuses kasutada sidekriipsu. Tavapraktikas tehakse murd nii, et esimene osa jääb nii palju kui võimalik terviklikuks.
- Õhutus ja kõnekatkestus: Kõne kujutamisel kasutatakse sidekriipsu korduva häälikuna stammerdamise ehk köhatuse näitamiseks, nt „Ma v-v-võin tulla.“ Seda viisi on originaalis nimetatud ka stamperdamiseks.
- Ühendused ja jagatud lõpud: Kui mitme korralduse või valiku puhul jagatakse sõnaosad (näiteks kahe- või kolmeaastane), kasutatakse osa järel sidekriipsu: Ta oli kahe- või kolmeaastane koer. Samuti kasutatakse sidekriipsu siis, kui ühine sõnaosa jääb välja (nt kolme- ja neljakordne → kolme- või neljakordne).
- Isikunimed ja perekonnanimed: Kui inimene kasutab kaht perekonnanime koos sidekriipsuga (nt Rees-Williams), on see korrektne. Kõik juhtumid ei nõua sidekriipsu (nt Hillary Rodham Clinton ei kasuta sidekriipsu).
- Perekonnanime või nimeühendite näited: Kui isiku nimi (nimi või pärisnimi) kasutatakse koos teise nimega, kasutatakse sageli sidekriipsu või murdekriipsu: Merriam-Websteri sõnaraamat — siin on kaks nime koos vormimisel; trükis nähakse sageli murdekriipsu (en dash).
- Erinevused inglise ja eesti õigekirjas: Paljud näited originaalis (nt re-form vs reform, thirty-two kirjutus) peegeldavad inglise keele reegleid. Eestis kirjutame arvud tavaliselt eraldi sõnadena (nt kolmkümmend kaks), mitte sidekriipsuga nagu inglise thirty-two. Samuti hõlmavad laensõnad ja murrangud erandeid — alati tasub kontrollida EÕSi või õige keelekasutuse allikat.
- Kui materjalinimetus ja ese koos: Originaalis oli näiteks sõna roostevaba teras", — eesti keeles kirjutame selliseid väljendeid tavaliselt ilma sidekriipsuta: roostevabast terasest nuga. Sidekriipsu pole vaja, välja arvatud erandjuhtudel, kus tekib segadus või kasutatakse laensõna erilisel kujul.
- Ajalehed ja ruumisääst: Sidekriipsu kasutatakse mõnikord trükistes sõna murdmiseks rea lõpus, et säästa ruumi — seda on tavapäraselt kombeks näha ajalehtedes ja ajakirjanduses.
Täiendavad tähelepanekud ja näited
- Kui kahe komponendi vahel on tähenduslik eraldus (näiteks nimede ühendamisel või eri elementide vahel), kasutatakse sageli murdekriipsu (en dash, –) — trükis on see rangemat tüüpi kriips, aga klaviatuuril kasutatakse tihti sidekriipsu (-). Oluline on mõista, et kirjavahemärgi tüüp võib sõltuda kontekstist ja kujundusest.
- Laen- ja võõrsõnade puhul peaks eelistama eesti‑mõistet või konsulteerima sõnaraamatuga. Näiteks inglise sõna biohazard eestikeelne vaste on tavaliselt biooht või bioloogiline oht, seega sidekriips pole vajalik: konteinerile oli kirjutatud "biooht".
- Stammerdamise näide: „Ma v-v-võin seda teha.“
- Jagamise näide: Ta oli kahe- või kolmeaastane.
Kokkuvõttes: eesti keeles kasutatakse sidekriipsu küll, kuid oluliselt vähem kui näiteks inglise keeles. Enamik liitsõnu kirjutatakse kokku; sidekriips on abivahend erandite, nimeliidete, rea-murdmise ja selguse saavutamiseks. Kui kahtlete, kontrollige EÕSi või usaldusväärset sõnaraamatut.
Näide õigest kasutusest: Ta nägi konteineril kirjutatud "biooht".
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on hüperoon?
V: Sidekriips on kirjavahemärk, mida kasutatakse sõnade ühendamiseks ja ühe sõna silpide eraldamiseks.
K: Kuidas näeb sidekriips välja?
V: Sidekriips näeb välja nii: -.
K: Kuidas nimetatakse sidekriipsu kasutamist?
V: Sidekriipsu kasutamist nimetatakse sidekriipsuks.
K: Kas te oskate tuua näite sõnast, milles on sidekriips?
V: Vennapoeg on näide sõnast, milles on sidekriips.
K: Kas sidekriipsu aetakse mõnikord segamini teiste märkidega?
V: Jah, sidekriipsu aetakse mõnikord segamini kriipsudega, mis on pikemad ja millel on erinev kasutusotstarve, või miinusmärgiga.
K: Kui pikk on sidekriips võrreldes teiste märkidega?
V: Sidekriips on neist märkidest kõige lühem.