Kirjavahemärgid ehk interpunktsioon on kirjutises kasutatavate märkide kogum, mis aitab selgitada lause struktuuri, näidata kõne intonatsiooni ja tagada teksti mõistetavuse. Järgnevalt on loetletud kõige sagedasemad kirjavahemärgid ja nende tähendus ning kasutusnäited eesti keeles.

Peamised kirjavahemärgid

  • . — punkt: lause lõppemärgis.
  • , — koma: eraldab lause osi, loetelusid ja täpsendusi.
  • ? — küsimärk: näitab küsivat lauset.
  • ! — hüüumärk: rõhutatud kõne või käskluse lõpp.
  • ' — üksikjutumärk/apostroof: kasutatakse liitsõnades ja omastavas vormis (nt Jean’s), või ka tsitaadi sees eraldamiseks.
  • " — topeltjutumärk: tsitaatide või kõne osade märkimiseks (eesti puhul kasutatakse sagedamini „…“).
  • : — koolon: toob sisse loetelusid, selgitusi või tsitaate.
  • ; — semikoolon: eraldab lause osi, mille vahel on tugevam paus kui komal, kuid nõnda et nad kuuluvad samasse mõttesse.
  • ... — ellips: näitab katkestust, järelmõtet või olulist ära jätmist.
  • - — sidekriips (hyphen): liitsõnade moodustamiseks ja silpide eraldamiseks.
  • – — vahekriips/en-dash: tähistab vahemikke (nt 1990–2000) või seost kahe mõiste vahel.
  • — — em-kriips/mõttekriips: kasutatakse sisseütlemiseks või lauseosa rõhutamiseks (sarnane mõttekriipsuga).
  • ( ) — ümmargused sulud: lisainformatsiooni või selgituse märkimiseks.
  • [ ] — nurksulud: kasutatakse redaktsioonilisi lisandusi, teaduslikes tekstides või tsitaatides korrektsioonide jaoks.

Kasutusreeglid ja head tavad

  • Tühikud: eesti õigekirja järgi jääb kirjavahemärgi järel üks tühik; enne koma, punkti, koolonit, semikoolonit ja sulgude sulgemist tühikut ei panda (nt: "Tere, kuidas läheb?").
  • Koma kasutus: koma eraldab loetelusid, sõltuvaid lauseosi (nt subordoneerivad sidesõnad) ja lisalauseosi. Näide: "Kui ilm on ilus, läheme jalutama."
  • Koolon: kasutatakse eelkõige loetelute alguses, tsitaadi sissetoomisel või selgituse eessõnaks. Näide: "Võtan kaasa kolm asja: joogi, raamatu ja vihmavarju."
  • Semikoolon: sobib keerukamate lausete ühendamiseks, kus osade vahel on juba komasid. Näide: "Ta teadis, et peab lahkuma; samas tundis ta, et pole valmis hüvasti jätma."
  • Tsitaadid: eesti keeles kasutatakse tavaliselt all-lähte jutumärke: „...“. Ainult erandjuhtudel võib kasutada inglipäraseid "..." või üksikjutumärke.
  • Kriipsude erinevus: ära kasuta sidekriipsu (‑) em-kriipsu asemel ja vastupidi. Vahemike jaühenduste puhul sobib en-dash (–), mõttekriipudel em-dash (—).
  • Ellips: kolm punkti tähistavad katkestust või mõtte edasiarenduse võimalust. Kirjutades tavalises tekstis jäetakse ellipsi järel üks tühik, kui lause ei lõpe sellega täiekohaselt.
  • Sulgude ja nurksulgude kasutus: sulgudes olev tekst on enamasti lisainfo; nurksulud [ ] on pigem toimetuslikud märkused või muudatused tsitaadis.

Näited

  • Punkt: "Hommik on ilus."
  • Koma: "Ma ostsin õunu, pirne ja banaane."
  • Küsimus ja hüüatus: "Kuhu sa lähed?" / "Vaata, kuidas lilled õitsevad!"
  • Kriipsud: "2010–2020 oli selle projekti periood." / "Ta ütles — ja see oli üllatav —, et tuleb hiljem."
  • Tsitaat: „Ta vastas: 'Ma tulen homme.'“
  • Ellips: "Ta mõtles hetkeks... siis jätkas rääkimist."

Mida veel teadmiseks

  • Erinevates keeltes on erisused interpunktsiooni kasutuses ja tsitaadimärkides; näiteks prantsuse keeles kasutatakse sageli guillemets (« ») kui jutumärgid.
  • Erialakirjutises (õigus-, teadus- ja tehnilised tekstid) võivad kehtida täpsustatud formaalsed reeglid; alati on hea tutvuda vastava stiiliraamatuga.
  • Automaatne korrektuur ei ole eksimatu — kontrolli kirjavahemärke loetavuse ja mõtte selguse huvides alati ka käsitsi.

See ülevaade annab põhiteadmised interpunktsioonist ja selle kasutusest eesti keeles. Vajadusel võin lisada grammatilisi reegleid või koostada harjutusi konkreetsete kirjavahemärkide harjutamiseks.