Interpunktsioon

Kirjavahemärgireeglid

Inglise keele kirjavahemärkide kasutamine võib muutuda eri kohtades ja aegadel, lähtudes selles kohas kehtivatest reeglitest. Kaasaegne tüpograafia soovitab kasutada kirjavahemärke ainult siis, kui selleks on vajadus. Selle tulemuseks on vähem kirjavahemärke kui 20. sajandi alguses.

Nende märkide kasutamise üle otsustab sageli rühm või organisatsioon ning seejärel pannakse need kirja vormingureeglite stiilijuhendisse. Ajalehtedel on stiilijuhend, et nende sisu kasutaks samu reegleid (järjepidevuse huvides).

Kirjavahemärkide põhjused

• Üks põhjus on kuulekus. Kui me töötame organisatsioonis, millel on oma maja stiilijuhend, siis kasutame seda juhendit.
• Kirjavahemärkide kasutamine aitab lugejal mõista, mida on silmas peetud. Vaadake neid näiteid:

1. Ta ei läinud linna, sest tema isa puudus. See tähendab, et ta läks linna ja põhjuseks ei olnud isa puudumine.
2. Ta ei läinud linna, sest tema isa puudus. See tähendab, et ta ei läinud linna ja põhjus, miks ta ei läinud, oli see, et tema isa puudus.

Teise näite puhul ei aita ükski stiilijuhend. Kirjutaja peab lihtsalt veenduma, et lause on arusaadav nii, nagu see on kirjutatud. Kirjavahemärgid on selleks, et aidata lugejal kirjutatu mõistmiseks. Sageli on kõige parem muuta lauset nii, et mõte ei jääks koma peale.

1. Ta läks linna, kuid mitte sellepärast, et isa oli ära.
2. Kuna isa oli ära, ei läinud ta linna.

See tundub, et tähendused on selged.

Punkt või punkt

Punkt (USA), punkt (Ühendkuningriik ja Commonwealth) või punkt (trükisõna ja trükkimine), näeb välja nii: .

Punkti või punkti kasutatakse lause lõpetamiseks. Punkt ja tühik eraldavad proosas lauseid ja muudavad need loetavamaks. Kui neid ei ole vaja, ei tohiks neid kasutada. Nii näiteks on loeteluvormingus ilmne, millal lõik lõpeb, seega ei ole punkti vaja.

Punkt võib näidata numbreid, mis on väiksemad kui üks. Raha puhul kasutatakse punkti, et näidata ühest dollarist väiksemat rahasummat.

Näiteks: "See tähendab, et Elizabeth maksis joogi eest ühe dollari ja kakskümmend viis senti.

Mõnikord kasutatakse punkti, et näidata, et sõna on lühendatud. Sõna, mis on punkti abil lühendatud, nimetatakse lühendiks.

Näiteks: Sõnu arst või härra tehakse sageli lühemaks, kui neid kasutatakse koos nimega. "Dr. Smith" on arsti nimi, kelle perekonnanimi on Smith, ja "Mr. Banerjee" ja "Mrs. Yang" on tavalised kirjaviisid. Tänapäevases kirjapildis on siiski tavalisemad lihtsad "Mr, Mrs/Ms" või "Dr". "Proua" ei kirjutata kunagi täies pikkuses: kui kirjutada "armuke", siis tähendab see midagi hoopis muud. Vt ka suurtähtedega kirjutamine.

Punkt või punkt

Koma

Koma näeb välja nii: ,

Komasõnal on palju kasutusvõimalusi. Mõned neist on esitatud allpool:

• Et eraldada asju loetelus: "lehmad, hobused, sead ja lambad". Koma, mida kasutatakse sõna ja ees loetelus, nimetatakse Oxfordi komaks. Mõned inimesed ei kasuta Oxfordi komasid: "lehmad, hobused, sead ja lambad".
• Eraldada kaks lauset konjunktsiooniga: "Enamikul lindudel on eraldi varbad, kuid pardidel on võrkjad jalad."
• Lause osade eraldamiseks: "Mimi, nii näljane kui ta ka oli, ei julgenud ette astuda ja võtta tükk kooki."
• Märkida pausi lauses või küsimuses: "Hallie, kas sa mäletasid, et sa söödad kassi?"
• Mõnes Euroopa riigis kasutatakse punkti asemel koma asemel punkti "Sisestage siia numbri alus". Selle asemel, et 3,57 eurot, oleks see 3,57 eurot. Vastupidiselt oleks 17,693 € (seitseteist tuhat jne.) 17,693 €.

Koma

Küsimusmärk

Küsimärk näeb välja selline: ?

Küsitlusmärke kasutatakse küsimuse kirjutamisel, päringu tegemiseks või millegi küsimiseks.

Näiteks:

"Hallie, kas sa oled oma kodutööd teinud?"

"Elizabeth ütles Halliele: "Kuidas läheb?"."

"Miks on taevas sinine?"

"Kas sulle meeldivad õunad?"

Küsimärk

Hüüumärk

Hüüumärk näeb välja nii: !

Hüüumärki kasutatakse, kui kirjutatakse tugevast emotsioonist või kui kirjutatakse sõnu, mida inimene hüüdis. Seda võib kasutada selleks, et muuta väide tugevamaks või jõulisemaks.

Näiteks:

"Milline halb kass Mimi on!"

"Jane, tule siia!"

"Sa tegid head tööd!"

Hüüumärki võib kasutada koos küsimärgiga, et muuta küsimus jõulisemaks.

Näiteks:

"Milleks sa seda tegid?!" ütles ta vihaselt."

Hüüumärk

Apostroof

Apostroof näeb välja nii: '

Apostroofil on kaks peamist kasutusviisi:

Omanikuks olemine

Apostroofi võib kasutada, et näidata, et midagi kuulub kellelegi teisele.

Kui on ainult üks asi, siis kasutatakse pärast apostrofe'i tähte s-tähte, et näidata omandiõigust.

Näiteks:

"See oli poisi koer."

"Me läheme Mimi autoga."

Mõnikord ei kasutata s-tähte pärast apostroofi, et näidata omandiõigust. Sõna lõpeb lihtsalt apostroofiga, kui asju on rohkem kui üks ja sõna lõpeb juba s-ga.

Näiteks:

"Isa pani tüdrukute riided ära" tähendab, et isa pidi mitme tüdruku eest korrastama.

"Isa pani tüdruku riided ära" tähendab, et isa korrastas ainult ühe tüdruku jaoks.

Kokkutõmbed

Apostroofi võib kasutada kahe väikese sõna ühendamiseks. Kahte väikest sõna, mis pannakse koos apostroofiga kokku üheks sõnaks, nimetatakse kokkutõmbeks. See on tavaline, kui kirjutatakse inimesest, kes räägib. Räägitud inglise keeles kasutatakse sageli lühendeid, sest neid sõnu on lihtsam välja öelda.

Näiteks:

Cannot saab muuta sõnaks can't.

Sellest saab teha sõna it's, näiteks: "Täna on ilus päev."

Levinumad vead apostrofe kasutades

Pronoomenid ei kasuta apostrofe, et näidata, et midagi kuulub millegi teise juurde. Nende hulka kuuluvad tema, tema, tema, tema, nende.

Näiteks:

"Linnuke lõi tiibu," mitte "Linnuke lõi tiibu".

"See on tema jalgratas", mitte "See on tema jalgratas".

Mitmuses (sõnad, mis viitavad rohkem kui ühele asjale) ei ole vaja apostrofe.

Näiteks:

"Õunad müügil", mitte "Apple's for sale".

Apostroof

Jutumärgid

Tsitaatmärke (mida nimetatakse ka jutumärkideks või lühidalt tsitaatideks) kasutatakse inimeste öeldud sõnade või otsekõne ümber. Neid kasutatakse paarikaupa.

Näiteks:

Hallie ütles: "Mimi, palun pese nõud."

"Täna," ütles meie õpetaja, "on teie ülejäänud elu esimene päev."

Näide:

"Pärast "Beat It" salvestamist salvestas Michael Jackson veel mitmeid hitte".

Kirjavahemärkide järjekord

Kui jutumärgid istuvad punktide ja komade kõrval, siis on olemas kaks kirjavahemärkide stiili. Neid kahte stiili nimetatakse kõige sagedamini "Ameerika" ja "Briti" stiiliks; Briti stiili nimetatakse ka "loogiliseks jutumärkimiseks".

Mõlemal süsteemil on samad reeglid seoses küsimärkide, hüüumärkide, koolonite ja semikoolonitega. Kuid nad erinevad selle poolest, kuidas nad kohtlevad punkte ja komasid.

Kõikides peamistes inglise keele vormides paigutatakse küsimärgid, hüüumärgid, semikoolonid ja muud kirjavahemärgid lõpliku jutumärgi sisse või välja, sõltuvalt sellest, kas need on osa tsiteeritavast materjalist.

Kas ta ütles: "Tere hommikust, Dave"?

Ei, ta küsis: "Kus sa oled, Dave?"

Sõnal "sugu" on kolm peamist määratlust: rahvapärane, sotsioloogiline ja keeleline.

Briti praktika

Ühendkuningriigis ja teistes mitte-ameerikalistes kohtades kasutatavat stiili nimetatakse briti stiiliks, loogiliseks tsitaadiks või loogiliseks kirjavahemärgiks. see sisaldab tsitaatmärkide sees ainult neid kirjavahemärke, mis ilmusid originaalses tsiteeritud materjalis. Muul juhul paigutatakse kirjavahemärgid väljaspool sulgevaid jutumärke. Fowleri teoses A Dictionary of Modern English Usage on selle reegli varajane näide: "Kõik kirjavahemärgid, mida kasutatakse koos jutumärkides olevate sõnadega, tuleb paigutada vastavalt tähendusele". Kui tegemist on sõnade kui sõnadega, lühivormidega ja lausekatkenditega, paigutatakse selles stiilis punktid ja komad väljaspool jutumärke:

"Hoolimatu" tähendab üldiselt "vaba hoolivusest või ärevusest".

Laulu nimi oli "Gloria", mida paljud juba teadsid.

Ta ütles, et tunneb end "vabana hooldusest ja ärevusest".

Otsekõne puhul sõltub briti paigutus sellest, kas tsiteeritud väide on täielik või fragmentaarne. Briti stiilijuhendi Butcher's Copy-editing kohaselt tuleks ilukirjanduse kirjutamisel kasutada Ameerika stiili. Mittekirjanduslikes tekstides võivad mõned Briti kirjastajad lubada kirjavahemärkide paigutamist, mis ei ole osa isiku kõnest, jutumärkide sisse, kuid eelistavad, et need paigutatakse väljaspool. Punktid ja komad, mis on osa isiku kõnest, on lubatud jutumärkide sees, olenemata sellest, kas tegemist on ilukirjandusliku materjaliga.

"Täna," ütles Tuhkatriinu, "tunnen end vabana murest ja ärevusest." (ilukirjandus)

"Täna," ütles peaminister, "tunnen end vabana murest ja ärevusest." (eelistatud mitte-kirjanduslikes raamatutes)

"Täna tunnen ma end õnnelikuna," ütles naine, "muretu ja hästi." (Sõltumata sellest)

U. USA praktika

Ameerika Ühendriikides on valdavaks stiiliks Ameerika stiil, mille puhul komad ja punktid pannakse peaaegu alati sulgemismärkide sisse. See kirjavahemärgistamise stiil on levinud USAs ja vähemal määral ka Kanadas ning seda stiili soovitatakse tavaliselt Chicago Manual of Style'is ja enamikus teistes Ameerika stiiliraamatutes.

Kui tegemist on sõnade kui sõnadega, lühivormidega ja lausekatkenditega, pannakse Ameerika standardstiili kohaselt punkt ja koma jutumärkide sisse:

"Hoolimatu" tähendab üldiselt "vaba hoolivusest või ärevusest".

Laulu nimi oli "Gloria", mida paljud juba teadsid.

Ta ütles, et ta tundis end "vabana hooldusest ja ärevusest".

Selles stiilis pannakse ka punkt ja koma jutumärkide sisse, kui tegemist on otsese kõnekeelega, olenemata sellest, kas tegu on ilukirjandusliku või mitte ilukirjandusliku teosega:

"Täna," ütles Tuhkatriinu, "tunnen end vabana murest ja ärevusest." (ilukirjandus)

"Täna," ütles peaminister, "tunnen end vabana murest ja ärevusest." (mittekirjanduslik)

Lause lõpetamine

Mõlemas peamises stiilis võib sõltumata paigutusest lause lõpetada ainult ühe lõpumärgi (?, ! või .). Ainult punktiga ei tohi aga lõpetada tsiteeritud lauset, kui see ei lõpeta ka ümbritsevat lauset, välja arvatud sõna-sõnalise teksti puhul:

"Tere, maailm," ütles ta. (Ameerika stiilis)

"Tere, maailm," ütles ta. (Briti mitte-romaanfilm)

Ta ütles: "Tere, maailm." (mõlemad stiilid)

"Tere, maailm!" hüüdis ta. (mõlemad stiilid)

"Kas keegi on seal väljas?" küsis ta tühjusse. (mõlemad stiilid)

Vasakule ja ...


õiged jutumärgid

Colon

See on koolon: :

Loendi alguses võib kasutada koolonit. "See on loomade loetelu: linnud, kassid, putukad, sead ja lambad. ".

Kaksikpunkti võib kasutada ka semikooloni asendamiseks kahe lauseosa vahel, kuid see ei ole tänapäeval enam levinud.

Inglise keele tavakasutuses ei ole enne koolonit tühikuid ja pärast koolonit on üks tühik.

Koolon

Semikoolon

Semikoolon näeb välja nii: ;

Semikoolonil on ainult kaks kasutusviisi. Esiteks, kahe iseseisva lause ühendamiseks üheks lauseks. Näiteks: "Ma nägin, et hakkab hilja olema; see muutus iga sekundiga pimedamaks." Teine semikooloni kasutusviis on seerias olevate punktide eraldamine, kui need sisaldavad endas sulgudes olevaid elemente. Näiteks: "Sillal olid järgmised meeskonnaliikmed: James T. Kirk, Enterprise'i kapten; härra Spock, esimene teadusohvitser; härra Sulu, roolimees; härra Scott, insener; ja doktor McCoy, juhtiv meditsiiniohvitser."

Semikoolonit kasutatakse ka koos konjunktiivse adverbiga, kui see ühendab kaks lauset. Tegelikkuses on see sama, mis esimene reegel, kuid see näeb piisavalt erinev välja, et mõnikord muret tekitada. Näiteks: "huzaifa, kontekst, milles kogu elu eksisteerib; järelikult on see rohkem kui poliitiline küsimus."

Semikoolon

Ellipsis

Ellips on märk, mis näeb välja nii: ...

Seda kasutatakse selleks, et näidata, kus sõnad on välja jäetud, kui kirjutatakse, mida inimene on öelnud. Seda võib kasutada ka selleks, et näidata, et oleks veel midagi öelda, kuid isik on selle punkti juures peatunud.

Näiteks:

... ühel päeval elavad kõik ameeriklased rahumeelselt kogu maailmas ... nad on rahus kõigi teiste maailma elanikega ...

Nii palju võiks veel öelda ...

Ellipsis

Hyphen

Sidekriips näeb välja nii: -. Sidekriipsil on kirjanduses palju kasutusvõimalusi:

• Mõne sõna tähenduse muutmiseks võib lisada sidekriipsu. Näiteks re-form tähendab "uuesti alustada", kuid reform tähendab "muuta". Ümberkujundatud rühm erineb reformitud rühmast.
• Mõnede numbrite (kolmkümmend kaks, nelikümmend üheksa, kaheksakümmend kuus) kirjutamiseks kasutatakse sidekriipsu.
• Kui materjali nimetust, näiteks "roostevaba teras", kasutatakse koos sõnaga, mis tähistab sellest materjalist valmistatud asja, kasutatakse sidekriipsu, nagu näiteks "roostevabast terasest nuga".
• Mõnede sõnade alguses on tähed ehk eesliited, nende puhul võib mõnikord kasutada sidekriipsu: un-American, anti-pollution, non-proliferation
• Sõna õigekirjutamisel: H-Y-P-H-E-N
• Mõnel juhul, kui kahe sõna kokku panemine oleks raskesti mõistetav. Näiteks, kui midagi on nagu kest, on selle kirjutamine kui "kestasarnane" raskesti loetav, sest nii palju kasutatakse tähte "l". Parem on kasutada sõna "kestasarnane".
• Kui kirjutatakse sõnu, mida keegi on rääkinud, kui sellel isikul on raskusi rääkimisega, nagu näiteks: "Ma sirutasin v-v-v-veekannu järele." Seda nimetatakse stamperdamiseks.
• Kui lisate sõnu, millel on juba sidekriips. Näiteks: kaks kuni aastane nagu: "Ta oli kahe- või kolmeaastane koer."
• Kui isiku sõna (nimi või pärisnimi) kasutatakse koos teise nimega, kasutatakse sidekriipsu, näiteks "Merriam-Websteri sõnaraamat" või "Molotovi-Ribbentropi pakt".
• Mõned inimesed võtavad nime mõlema vanema perekonnanimest või isa ja abikaasa perekonnanimest. Näiteks: "John Rees-Williams. See ei ole alati nii, näiteks: "Hillary Rodham Clinton".
• Sidekriipsu kasutatakse ka siis, kui sõna on liiga pikk, et see mahuks ühte kirjaritta. Seda tehakse sageli raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes, et säästa ruumi ja paberit. Pikk sõna jagatakse kaheks peaaegu ühesuguse pikkusega osaks, kusjuures esimese osa lõppu pannakse sidekriips. Tavaline viis on teha sõna esimene osa nii palju kui võimalik terviklikuks sõnaks. Näiteks: