Pronoomen on grammatikas tavapäraselt käsitletud kõneosana, kuigi paljud tänapäeva keeleteadlased liigitlevad selle pigem nimisõna tüübiks. Inglise keeles on pronoomenid näiteks me, she, his, them, itself, each other, it, what. Pronoomenid asendavad nimisõnu või nimisõnafraase, et vältida kordusi ja muuta laused ladusamaks.
Kasutus ja eelnevus
Pronoomenit kasutatakse sageli nimisõna asemel, et vältida sama sõna kordamist. Näiteks selle asemel, et öelda:
- Tomil on uus koer. Tom on andnud koerale nimeks Max ja Tom laseb koeral oma voodi kõrval magada.
on lihtsam öelda:
- Tomil on uus koer. Ta on talle andnud nimeks Max ja laseb tal voodi kõrval magada.
Kui pronoomen asendab nimisõna, nimetatakse seda nimisõna eelnevaks (antecedent). Näiteks lauses Koer, kes kõndis mööda tänavat on suhteline pronoomen sõna kes, mis viitab tagasi antecedendile, sõnale "koer". Samamoodi lauses "Spioon, kes armastas mind" on relatiivpronoomeniks sõna "kes" ja selle antecedendiks "spioon".
Pronoomeni peamised liigid ja näited
- Isikulised pronoomenid — viitavad lause osalejatele: mina, sina, tema, meie, teie, nemad. Näide: Mina lähen, tema ootab.
- Omastavad (possessiiv) pronoomenid — näitavad omamist: minu, sinu, tema, meie oma, teie oma. Näide: See on minu raamat.
- Osutavad (demonstraatiiv) pronoomenid — osutavad millelegi: see, too, need, sama, selline. Näide: See on minu tool.
- Tagasiviitavad (refleksiiv) pronoomenid — viitavad tagasi lause subjektile: ise, end (enda), üks-üks. Näide: Ta pesi end.
- Vastastikused pronoomenid — näitavad vastastikust tegevust: teineteine, üksteine. Näide: Nemad aitasid üksteist.
- Küsimus- (interrogatiiv) pronoomenid — kasutatakse küsimustes: kes, mis, kelle, mida, kellele. Näide: Kes tuli?
- Suhtelised (relatiiv) pronoomenid — seovad alamsõlme pealausega: kes, mis, mille, keda. Näide: Inimene, kes tuli, oli väsinud.
- Määramatud (indefiniit) pronoomenid — viitavad teadmata või üldistele isikutele/asjadele: keegi, miski, kõik, ükski, mõned. Näide: Keegi koputas.
Flektioon ja kokkulepe
Eesti pronoomenid pöörduvad nagu nimisõnad: nad langevad käänetesse (näiteks mina — mind — mulle — minuga — minu). Eesti keel ei markeeri grammatilist sugu pronoomenites (puudub eristamine meessoost/naissoost kujus nagu inglise he/she tõlkimine), mistõttu tema on sooneutraalne. Pronoomeni valik sõltub kontekstist (osast, arvust ja käänest) ning mõnikord ka viisakus- või stiilivalikutest (nt Teie ametlik pöördumine).
Pakkumine ja selgus
Pronoomenid lihtsustavad kõne- ja kirjakeelt, kuid võivad ka tekitada ebaselgust, kui pole selge, millisele antecedendile viidatakse. Hea tava on kasutada pronoomenit alles siis, kui antecedent on selgelt väljendatud või teda saab kontekstist üheselt tuvastada. Vajadusel kasuta kordust või täpsustavat lisandit (nt nime või määrsõna), et vältida arusaamatusi.
Kui soovid, võin lisada tabeli isikuliste pronoomenite käänetest või anda rohkem näitelauseid iga liigi kohta.