Tüpograafia
Tüpograafia on praktiline kunst, kuidas trükitud sõna leheküljel ilmub. Tüpograafia sündis siis, kui sündis trükkimine. Varased kirjatüübid põhinesid kirjameeste kirjavormidel ja Trajani samba sisse lõigatud tähtedel ("monumentaalkirjad"). Hiljem, järk-järgult, põhinesid kirjatüübi kujundused raamatute, brošüüride, ajalehtede ja reklaamide erivajadustel.
Tüpograafia ei hõlma mitte ainult tähti, vaid kõiki kirjatüübi sümboleid ning hõlmab ka lehekülje või dokumendi üldist kujundust. See kehtib mis tahes loetava andmekandja kohta; seega hõlmab see ka teksti arvutiekraanil. Tüpograaf võib kujundada kirjatüüpe, valida kirjatüüpe ning kujundada lehekülgede ja raamatute kujundust. Mõiste ei hõlma trükkimist ennast, kuigi paljud varased trükkalid olid ise tüpograafid.
20. sajandi tüpograafiat mõjutasid suuresti kolm asja:
- Modernism ja kaasaegne kunstiliikumine.
- Teave tüpograafia ja disaini tõhususe kohta. Osa sellest teabest pärineb ametlikest "teaduslikest" katsetest, kuid suurem osa on pärit kaubanduslikest allikatest. Loomulikult võrreldakse müügitulemusi enne ja pärast raamatu või ajakirja ümberkujundamist. Ühe raamatu (Roget's Thesaurus) ümbrise tüpograafia ümberkujundamine "peaaegu kahekordistas müüki". Tüpograafid ise viivad läbi minieksperimente, et katsetada alternatiive. See on teadusliku meetodi laiendamine sellele, mis on oma olemuselt kunstiline protsess.
- Kaasaegse arvutitehnoloogia areng, mis mõjutas kirjapildi kujundamist ja muutis trükimeetodeid.
Tüpograafi traditsiooniline eesmärk oleks toota leht, mis oleks eelkõige loetav ja atraktiivne lugeda, ilma et see oleks pealetükkiv. Ekraanitüpograafia puhul, näiteks reklaami puhul, peab ekraan olema märgatav enne, kui seda loetakse. Seetõttu on välja töötatud palju ekraanitüüpe, mis on hästi nähtavad ja mis on saadaval suurtes suurustes.
Gutenbergi Piibel: lehekülje kujunduse poolest suurepärane, kuid kirjatüübi loetavus on kehv. Käsikirjade mõju on selge.
Traditsiooniline saksa kirjatüüp 1902. aasta raamatus. Selle plussid on selle selge rahvuslik iseloom ja ajalooline päritolu; miinuseks on selle halb loetavus.
1921. aasta silmatorkav kaanekujundus, mis kajas art déco't.
Üks paljudest 20. sajandi disainilahendustest, mida on mõjutanud modernism ja funktsionaalsus: Eric Gilli kirjatüüp Gill Sans, 1928. Selle peamine eelis: loetavus
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on tüpograafia?
V: Tüpograafia on praktiline kunst korraldada, kuidas trükitud sõna leheküljele ilmub. See ei hõlma mitte ainult tähti, vaid kõiki kirjatüübi sümbolite kogumit ning hõlmab ka lehe või dokumendi üldist kujundust. See kehtib kõigi loetavate vahendite, sealhulgas arvutiekraanil oleva teksti kohta.
K: Mis mõjutas tüpograafiat 20. sajandil?
V: 20. sajandi tüpograafiat mõjutasid suuresti modernism ja moodne kunstiliikumine, teave tüpograafia ja disaini tõhususe kohta ning moodsa arvutitehnoloogia areng.
K: Millised on tüpograafide traditsioonilised eesmärgid?
V: Tüpograafide traditsioonilised eesmärgid on toota lehekülg, mis on loetav ja atraktiivne lugeda, ilma et see oleks pealetükkiv. Näidistüpograafia puhul, näiteks reklaami puhul, tuleb seda märgata enne, kui seda loetakse.
K: Kuidas annavad kaubanduslikud allikad teavet tüpograafia tõhususe kohta?
V: Kommertsallikad annavad teavet tüpograafia tõhususe kohta, võrreldes müügitulemusi enne ja pärast raamatu või ajakirja ümberkujundamist. Tüpograafid ise viivad läbi minikatsetusi, et katsetada alternatiive, mis on teadusliku meetodi laiendus sellele, mis on sisuliselt kunstiline protsess.
K: Kes olid mõned varased trükkalid, keda peeti ka tüpograafideks?
V: Paljud varased trükkalid olid ka ise tüpograafid, sest nad kujundasid kirjatüüpe, valisid kirjatüüpe ning kujundasid lehekülgede ja raamatute kujundusi.
K: Milline näide toodi selle kohta, kuidas tõhus ümberkujundamine võib suurendada müüki?
V: Näiteks toodi, et kui Roget's Thesaurus'e ümbriku tüpograafia ümber kujundati, siis "peaaegu kahekordistus" selle müük.
