Küsimärk on kirjavahemärk, mida kasutatakse küsimuse esitamisel lause lõpus. Selle peamine ülesanne on näidata, et lause võib olla vastust ootav otsene küsimus: „Kas sa tuled?“ või „Mis kell on?“

Päritolu

Levinud seletuse kohaselt pärineb küsimärk ladinakeelsest sõnast quæstio, mida vahel lühendati vormis Qo (või qo). Keskaegsed kirjapandud lühendid kujunesid aja jooksul graafiliseks märgiks: Q kirjutati väikese o kohale või järele ning sellest kujunes lõpuks horisontaalne kõver koos all oleva täpiga, mis meenutab tänapäevast '?'. Samuti on kirjeldatud ahelaid, kus trükimeistrid 15.–16. sajandil muutsid lühendi kujutist – kõver osa säilis ja väike ring/täht muutus täpiks.

Teine oletus juhib tähelepanu vanemale kirjalikule praktikale: juba 9. sajandist on leitud kujutisi, kus küsimusi tähistati punktiga, millele järgnes kõver, kaldkirjalik liigutus. Mõlemad seletused rõhutavad, et küsimärgi kujunemine oli järkjärguline protsess, kuhu panustasid nii käsikirjalikud lühendid kui ka trükivärvi ja vormistuse harjumused.

Kasutusreeglid eesti ja teistes keeltes

Peamised reeglid eesti keeles on järgmised:

  • Otsese küsimuse lõpus kasutatakse küsimärki: „Millal lähme?“
  • Kaustraadiivsed või retoorilised küsimused saavad samuti küsimärgi: „Kes ei tahaks puhata?“
  • Kaudse küsimuse korral, kus lause osa ei ole otseküsimus, küsimärki ei panda: „Ma ei tea, millal me lähme.“
  • Küsisildiga (tag question) ja lühikeste küsimuste puhul kasutatakse samuti küsimärki: „Sa tuled, eks?“
  • Küsimärk asetatakse tsitaadi sisse, kui tsitaat ise on küsimus: Ta küsis: „Kus sa olid?“ Kui aga kogu lause on küsimus, aga tsitatav fragment mitte, pannakse küsimärk väljapoole.
  • Kui küsimus on sulgudes ja see kehtib ainult sulgudes olevast osast, pannakse küsimärk sulgude sisse: „Ta läks (miks ta läks?) koju.“ Kui sulgudega osa on kogu lause osa ja kogu lause on küsimus, pannakse küsimärk sulgude väljapoole: „Kas ta läks (ja ära ei tulnud)?“

Tühik ja typograafia

Mõned kirjutajad panevad lause lõpu ja küsimärgi vahele tühiku. See tava on seotud prantsuse trükikultuuriga ja seda mõistetakse sageli kui prantsuse vahekaugust. Prantsuse keeles pannakse traditsiooniliselt tühik (praktikas tavaliselt mitte‑täielik murdvahe ehk kitsas mittelaguneva tühiku U+202F) enne küsimärke, hüüumärke, koolonit ja semikoolonit.

Inglise keeles peetakse selle tühiku kasutamist aga halbaks vormiks. Oxfordi inglise keele sõnaraamat ei julgusta seda tegema. Mõnes ingliskeelses trükises võib siiski ilmuda väga õhuke (ihinõrk) tühik, mille eesmärk on parandada visuaalset loetavust; see ei ole samas tavapärane käitumine veebis või lihttekstis.

Eesti ja enamik anglo‑ameerika stiile soovitavad mitte panna tühikut enne küsimärki; pärast küsimärki järgneb tavaliselt tavaline tühik, mis eraldab järgmist lauset.

Rahvusvahelised erisused ja erijuhud

Rahvussüsteemid erinevad:

  • Hispaania keel kasutab pööratud küsimärki ¿ alguses ja tavapärast ? lõpus: ¿Vienes?
  • Araabia ja mõned muud parempidises kirjas keeled kasutavad küsimärgi peegeldatud vormi (؟, Unicode U+061F), mis järgib kirjutamise suunda.
  • Mõnes keeles (näiteks kreeka) tähistab küsimust sümbol, mis väliselt sarnaneb semikoolonile; see on keeletruppide ajaloolise arengu tulemus.

Mitmekordne küsimärk (nt "?!?" või "??") on tavaliselt mitteametlik ja kasutatakse kergelt üllatuse, hämmastuse või raske küsimuse emotsionaalse rõhutamiseks. Ametlikus kirjutises tuleks sellest hoiduda.

Tippimine ja kodeerimine

Küsimärk on ASCII ja Unicode standardi osa (U+003F) ning on saadaval kõigil tavaklaviatuuridel (Shift+või eraldi klahv olenevalt paigutusest). Veebis ei ole küsimärgile eraldi HTML‑entiteeti vaja, seda võib kirjutada otse: „?“. Tippimisel jälgi keele ja trükistiili reegleid (näiteks prantsuse mitte‑tühik vs eesti/inglise tavaline praktika).

Kokkuvõte

Küsimärk on lihtne, kuid tähtis kirjavahemärk, millel on pikk ajalooline areng ja mõned riigipõhised eriused. Eesti ja enamik Lääne‑Euroopa keeli asetavad küsimärgi otsese küsimuse lõppu ilma eelneva tühikuta; prantsuse tüüpi vahekaugused on erand ja mõne muu keele kirjutustraditsioonid võivad kasutada erimärke (nt hispaania algav ¿ või araabia peegeldatud ?). Oluline on järgida oma teksti loetavust ja sihtkeele stiilireegleid.