Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) on endine Prantsusmaa halduspiirkond. Praegu on see osa Bourgogne-Franche-Comté halduspiirkonnast, kuhu see lisandati 2016. aasta haldusreformi käigus. See oli ka ajalooline piirkond Ida-Prantsusmaal, millel on oluline roll keskaegses ja varauusaja Euroopa ajaloos. Piirkonna prantsuskeelne omadussõna ja elanike nimi on Bourguignon.

Üle 31 500 ruutkilomeetri suuruse pindalaga on see üks Prantsusmaa suurimaid piirkondi. See hõlmab umbes 6% riigi territooriumist ja elanikke oli regioonis kokku umbkaudu 1,6 miljonit (enne haldusmuudatusi). Piirkonna neli departemangu olid Côte-d'Or, Nièvre, Saône-et-Loire ja Yonne. Selle pealinn oli Dijon, mis jääb ka uue suurema regiooni üheks tähtsaks keskuseks.

Geograafia ja loodus

Burgundia maastik on mitmekesine: piirkonda kuuluvad maalilised viinamarjaistandused ja veiniküngastikud (eriti Côte-d'Or), metsad ja järsud liiva- ja graniidikaljud Morvani massiivi ümbruses ning viljakad orud jõgede ääres. Peamised jõed on Saône ja Yonne, osa Loire'i jõe algosast läbib Nièvre departemangu. Morvani piirkond on kaitse all kui Parc naturel régional du Morvan ja pakub rohkelt matkaradu, metsikut loodust ja veemänge.

Ajalugu

Burgundia on tuntud oma ajaloolise tähtsuse poolest: Burgundia hertsogiriik (Duché de Bourgogne) kujunes keskaegsel perioodil oluliseks poliitiliseks ja kultuuriliseks jõuks, mille mõjukad hertsogid laiendasid oma mõju nii Prantsusmaal kui ka madalmaades. Piirkonna keskaegsed linnad ja kloostrid peegeldavad seda rikkalikku pärandit. Hiljem liideti Burgundia järk-järgult Prantsusmaaga, kuid ajalooline identiteet ja kohalikud traditsioonid jäid püsima.

Vein ja kulinaaria

Burgundia on maailmakuulus oma veinide poolest. Siin kasvatatakse peamiselt kahte sorti viinamarja: Pinot Noir (punane) ja Chardonnay (valge). Tuntud viinapiirkonnad ja AOC-kategooriad hõlmavad Côte de Nuits, Côte de Beaune, Chablis (Yonne) ning Mâconnais. Paljud väikesed väägimõõdus vignonid ja prestiižsed grands crus veinid teevad Burgundiast ühe hinnatuima veinitootmise piirkonna maailmas.

Kulinaarselt on Burgundia koduks mitmele tuntud roale: boeuf bourguignon (veisepada veiniga), coq au vin, samuti Dijon'i sinep (Dijon on piirkonna kulinaarne süda). Kohalik köök paneb rõhku kohalikele toodetele, seentele, liharoogadele ja rikkalikule kastme- ning veinipaaritusele.

Turism ja kultuuripärand

Piirkonnas on palju ajaloolisi ja kultuurilisi vaatamisväärsusi: Dijon' vanalinn, Hospices de Beaune (Hôtel-Dieu) – kuulus katedraalilaadne asutus ja veinimüük-oksjon –, Cluny varemed, Vézelay basiilika (mis on UNESCO maailmapärandi nimistus) ning mitmed maalilised veinivõrgustikud ja kanalid nagu Canal de Bourgogne ja Canal du Nivernais. Ka Guédeloni keskaegne linnuseehitusprojekt (Treigny, Yonne) on populaarne turistisihtkoht.

Majandus ja transport

Majanduses mängivad olulist rolli põllumajandus ja eriti viinamarjakasvatus, aga ka toiduainete töötlemine, metsandus ja teenindussektor. Tööstus on kontsentreeritud pealinna Dijon'i ja teiste suuremate linnade ümbruses. Transportvõrgustik on hea: Dijon on raudtee- ja maanteekeskus ning sellele on ühised ühendused TGV-ga Pariisi ja teiste suurlinnadega; piirkondlikud lennujaamad teenindavad ärilisi ja turistilisi ühendusi.

Kokkuvõte

Burgundia jääb tähtsaks ajalooliseks ja kultuuriliseks piirkonnaks Prantsusmaal: kuulus veini- ja gastronoomiapärandi, rikkaliku ajaloo ning mitmekesise looduse poolest. Kuigi see ei ole enam eraldiseisev halduspiirkond, elab Burgundia identiteet edasi uues Bourgogne-Franche-Comté regiooni kontekstis.