Burgundia (Bourgogne) — endine Prantsusmaa halduspiirkond ja ajalooline piirkond
Burgundia: avasta ajalugu, kultuur ja Dijoni võlu — lai maastik, rikkalik pärand ning endise Prantsusmaa suur ja ajalooline piirkond.
Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) on endine Prantsusmaa halduspiirkond. Praegu on see osa Bourgogne-Franche-Comté halduspiirkonnast, kuhu see lisandati 2016. aasta haldusreformi käigus. See oli ka ajalooline piirkond Ida-Prantsusmaal, millel on oluline roll keskaegses ja varauusaja Euroopa ajaloos. Piirkonna prantsuskeelne omadussõna ja elanike nimi on Bourguignon.
Üle 31 500 ruutkilomeetri suuruse pindalaga on see üks Prantsusmaa suurimaid piirkondi. See hõlmab umbes 6% riigi territooriumist ja elanikke oli regioonis kokku umbkaudu 1,6 miljonit (enne haldusmuudatusi). Piirkonna neli departemangu olid Côte-d'Or, Nièvre, Saône-et-Loire ja Yonne. Selle pealinn oli Dijon, mis jääb ka uue suurema regiooni üheks tähtsaks keskuseks.
Geograafia ja loodus
Burgundia maastik on mitmekesine: piirkonda kuuluvad maalilised viinamarjaistandused ja veiniküngastikud (eriti Côte-d'Or), metsad ja järsud liiva- ja graniidikaljud Morvani massiivi ümbruses ning viljakad orud jõgede ääres. Peamised jõed on Saône ja Yonne, osa Loire'i jõe algosast läbib Nièvre departemangu. Morvani piirkond on kaitse all kui Parc naturel régional du Morvan ja pakub rohkelt matkaradu, metsikut loodust ja veemänge.
Ajalugu
Burgundia on tuntud oma ajaloolise tähtsuse poolest: Burgundia hertsogiriik (Duché de Bourgogne) kujunes keskaegsel perioodil oluliseks poliitiliseks ja kultuuriliseks jõuks, mille mõjukad hertsogid laiendasid oma mõju nii Prantsusmaal kui ka madalmaades. Piirkonna keskaegsed linnad ja kloostrid peegeldavad seda rikkalikku pärandit. Hiljem liideti Burgundia järk-järgult Prantsusmaaga, kuid ajalooline identiteet ja kohalikud traditsioonid jäid püsima.
Vein ja kulinaaria
Burgundia on maailmakuulus oma veinide poolest. Siin kasvatatakse peamiselt kahte sorti viinamarja: Pinot Noir (punane) ja Chardonnay (valge). Tuntud viinapiirkonnad ja AOC-kategooriad hõlmavad Côte de Nuits, Côte de Beaune, Chablis (Yonne) ning Mâconnais. Paljud väikesed väägimõõdus vignonid ja prestiižsed grands crus veinid teevad Burgundiast ühe hinnatuima veinitootmise piirkonna maailmas.
Kulinaarselt on Burgundia koduks mitmele tuntud roale: boeuf bourguignon (veisepada veiniga), coq au vin, samuti Dijon'i sinep (Dijon on piirkonna kulinaarne süda). Kohalik köök paneb rõhku kohalikele toodetele, seentele, liharoogadele ja rikkalikule kastme- ning veinipaaritusele.
Turism ja kultuuripärand
Piirkonnas on palju ajaloolisi ja kultuurilisi vaatamisväärsusi: Dijon' vanalinn, Hospices de Beaune (Hôtel-Dieu) – kuulus katedraalilaadne asutus ja veinimüük-oksjon –, Cluny varemed, Vézelay basiilika (mis on UNESCO maailmapärandi nimistus) ning mitmed maalilised veinivõrgustikud ja kanalid nagu Canal de Bourgogne ja Canal du Nivernais. Ka Guédeloni keskaegne linnuseehitusprojekt (Treigny, Yonne) on populaarne turistisihtkoht.
Majandus ja transport
Majanduses mängivad olulist rolli põllumajandus ja eriti viinamarjakasvatus, aga ka toiduainete töötlemine, metsandus ja teenindussektor. Tööstus on kontsentreeritud pealinna Dijon'i ja teiste suuremate linnade ümbruses. Transportvõrgustik on hea: Dijon on raudtee- ja maanteekeskus ning sellele on ühised ühendused TGV-ga Pariisi ja teiste suurlinnadega; piirkondlikud lennujaamad teenindavad ärilisi ja turistilisi ühendusi.
Kokkuvõte
Burgundia jääb tähtsaks ajalooliseks ja kultuuriliseks piirkonnaks Prantsusmaal: kuulus veini- ja gastronoomiapärandi, rikkaliku ajaloo ning mitmekesise looduse poolest. Kuigi see ei ole enam eraldiseisev halduspiirkond, elab Burgundia identiteet edasi uues Bourgogne-Franche-Comté regiooni kontekstis.
Ajalugu
Burgundia sai oma nime germaani Burgundia hõimu järgi, kes kolis sinna Läänemere saarelt. Nad kolisid, kui Rooma impeerium lagunes, et luua oma seadustega kuningriik. See hõlmas ka osa praegusest Šveitsist.
Keskajal valitsesid Burgundiat hertsogid. 15. sajandil oli see väga võimas. Hertsogid valitsesid maid kuni Madalmaadeni põhjas. Pärast hertsog Karl Julge surma, kui ta tahtis 1477. aastal Nancy linna vallutada, hõivas Prantsusmaa Lõuna-Burgundia. See oli provintsiks kuni 1790. aastani. Habsburgide suguvõsa sai põhjaosa, millest hiljem sai Lõuna-Hollandia.
Geograafia
Burgundia piirkond on üks suuremaid piirkondi Prantsusmaa suurlinnades. Selle pindala on 31 582 km2 (12 194 ruut mi). See piirneb viie teise piirkonnaga: Champagne-Ardenne põhjas, Franche-Comté idas, Rhône-Alpes kagus, Auvergne edelas, Centre-Val de Loire läänes ja Île-de-France põhjas.
| · v · t · e Burgundia naaberpaigad | |||||||||
|
Suurema osa Burgundia territooriumist moodustab madalate küngaste platoo (Burgundia mäed), mida ümbritsevad peamiste jõgede orud. Yonne'i jõe ja selle lisajõgede org asub piirkonna põhjaosas. Kagu pool asub Saône'i jõe org.
Tasandiku (ja piirkonna) keskel asub madalate mägede rühm: Morvan. Burgundia kõrgeim punkt Haut-Folin (46°59′46″N 4°02′13″E / 46.99611°N 4.03694°E / 46.99611; 4.03694 (Haut-Folin)) asub nendes mägedes, Saône-et-Loire'i departemangus. Ta on 901 m kõrgune.
Piirkonna peamised jõed on Yonne, Armançon, Loire, Seine ja Saône.
Burgundia kliima on ookeanikliima, mille suved on mõõdukad, "Cfb" (Marine West Coast Climate) Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi.
Burgundia kaart
Osakonnad
Burgundia piirkond koosneb neljast departemangust:
| Département | Préfecture | ISO3166-2 | Rahvastik | Piirkond | Tihedus |
| Côte-d'Or | Dijon | FR-21 | 527,403 | 8,763 | 60.2 |
| Nièvre | FR-58 | 216,786 | 6,817 | 31.8 | |
| Mâcon | FR-71 | 555,039 | 8,575 | 64.7 | |
| Yonne | Auxerre | FR-89 | 341,902 | 7,427 | 46.0 |
Demograafia
Burgundia piirkonna rahvaarv 2012. aastal oli 1 641 130, mis tähendab, et rahvastikutihedus on 52,0 elanikku/km . 2
Piirkonna kümme peamist linna on järgmised:
| Linn | Rahvastik | Départment |
| 152,071 | Côte-d'Or | |
| Chalon-sur-Saône | 44,564 | |
| 35,327 | Nièvre | |
| Auxerre | 35,096 | Yonne |
| 32,917 | ||
| 25,106 | Yonne | |
| Le Creusot | 22,574 | |
| Beaune | 21,806 | Côte-d'Or |
| Montceau-les-Mines | 18,956 | |
| Autun | 14,124 |
Burgundia piirkondliku nõukogu asukoht Dijonis.
Majandus
Piirkond on tuntud oma punaste ja valgete veinide poolest. Paljud tuntud veinid, nagu Macon ja Beaujolais, on siin esmakordselt valmistatud. Mõned veinid on ka Arbois'i tüüpi. Arbois' veinid on punaste ja valgete vahel ning peaaegu kollase värvusega.
Galerii
· 
Mercurey viinamarjaistandused.
· 
Place du Bareuzai, Dijon.
· .JPG)
Yonne'i jõgi Auxerre'i juures.
· 
Haut-Folin - vaade Mont Beuvray'lt
· 
Vaade Saône'i jõele Chalon sur Saône'is, Saône-et-Loire'is.
· 
Vézelay klooster, Vézelay, Yonne.
· 
Kirik Semur-en-Brionnais's, Saône-et-Loire.
· 
Verrerie tänav, Dijon.
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Burgundia?
V: Burgundia on Prantsusmaa endine halduspiirkond, mis praegu kuulub Bourgogne-Franche-Comté halduspiirkonda. See on ajalooline piirkond Ida-Prantsusmaal.
K: Kuidas nimetatakse selle piirkonna elanikke prantsuse keele omadussõnaga ja nimega?
V: Selle piirkonna elanike prantsuskeelne omadussõna ja nimetus on Bourguignon.
K: Kui suur on Burgundia?
V: Üle 31 500 ruutkilomeetri suuruse pindalaga on see üks Prantsusmaa suurimaid piirkondi, mis hõlmab umbes 6% riigi territooriumist.
K: Millised neli departemangu moodustavad Burgundia?
V: Burgundia neli departemangu on Côte-d'Or, Nièvre, Saône-et-Loire ja Yonne.
K: Milline linn on Burgundia pealinn?
V: Burgundia pealinn on Dijon.
K: Kas Burgundia kohta on veel muud märkimisväärset teavet?
V: Jah - see on olnud ajalooline piirkond Ida-Prantsusmaal juba ammustest aegadest alates.
Otsige