Org
Oru on teatud tüüpi pinnavorm. Oru on madalam osa maast kahe kõrgema osa vahel, mis võivad olla künkad või mäed. Sageli algavad orud maa pinnal kahe ülespoole suunatud voldi vahel asuva allapoole suunatud voldina, mõnikord ka lõhede kujul. Oru süvendab veevool või jõgi, kui see voolab kõrgema maa pealt madalamale maale ja suubub järve või merre. Mõned orud on tekkinud liustike poolt, mis on aeglaselt liikuvad jääjõed. Kui vesi või jää muudab oru sügavamaks või laiemaks, nimetatakse seda erosiooniks. Ka tuul võib orud erosiooni teel suuremaks muuta.
Orul on "pea", kus see algab mägedest või küngastest, "küljed", kus see tõuseb mõlemal pool, ja "põhi", kus org on kõige tasasem. Mõnel orul on "sissepääs", kus oru avaneb kahe mäe või mäe või kalju vahel. Kohti, kus org on väga kitsas ja kõrgete seintega, nimetatakse mõnikord "kuruks". (Seda sõna "kuru" kasutatakse mõnikord ka inimkeha "kurgu" kohta).
Paljud maailma inimesed elavad orgudes, sest orus on sageli jõgi või oja, mis annab magevett, ja orus on sageli hea pinnas, kus saab vilja kasvatada.
Peveril Castle Dale Inglismaal on V-kujuline org, mida on süvendanud väike oja.
Tüübid orud
Mägedes olevad orud
Mäed ja künkad tekivad, kui kivimi- ja pinnasekihid (mida nimetatakse "kihideks") volditakse. Murdeplokkide mägedel võivad olla lõheorgud. Mäeahelikes on orud kõrgeimate osade vahel, mis on "tipud". Inimesed, kes tahavad reisida mägedest teisele poole, lähevad tavaliselt mööda orgusid. Orge, mida inimesed kasutavad, et sõita läbi mägede või küngaste, nimetatakse mäesuudmeks.
Kõrgel mägedes asuvad orud on tavaliselt sügavamad oja või väikese jõe poolt, mis voolab kiiresti mäekaldal, kohast, kus on palju vihmavett või sulavat lund, või liustiku poolt. Mägijõgi lookleb ümber kõige suuremate kivide ja uhub voolates pinnase ära. Ta lõikab endale läbipääsu läbi kõige pehmema pinnase ja kõige väiksemate kivide. Väike oja võib lõigata väga sügava oru. Kõrgel mägedes asuvad orud on tavaliselt V-kujulised. Selliseid orge on mägedes ja mägedes üle kogu maailma palju.
· 
Iao Valley Hawaiil näitab täiuslikku V-kujulist kuju.
· 
Muretto Pass on V-kujuline org Šveitsi Alpide mägede vahel.
· 
Mäed ja orud Tšehhi Vabariigis
Mägisel maal asuvad orud
Maal, kus on künkad, kuid mis ei ole väga järsud, voolab jõgi või oja aeglasemalt. See moodustab laiema oru, milles on sageli mõned suured kurvid, kuna jõgi voolab ümber küngaste, järgides alati kõige madalamat teed. Mägedest alla voolav vesi kannab sageli pinnast, mis levib üle kogu oru, muutes tasase maa, mis sobib hästi toidutaimede kasvatamiseks ning karja ja muude loomade pidamiseks. Paljud talud asuvad orgudes, mis asuvad künklikul maal. Paljud linnad on ehitatud orgude nõlvadele. Kuulsad seda tüüpi orud on Loire'i org ja Reini alamjooks Euroopas ning Thamesi org Inglismaal.
· 
Loire'i org Prantsusmaal on kuulus oma vanade linnade ja losside poolest.
· 
Moseli jõe orus kasvatatakse valge veini valmistamiseks vajalikke viinamarju. Saksamaa
· 
Põllumaad Uruguay jõe orus Argentinas
· 
Talupidamine Zimbabwes asuvas orus
Orud tasasel maal
Mõned orud on peaaegu lamedad, nagu suur taldrik. Seda tüüpi orgudes on sageli väga suur jõgi, mida läbib palju "lisajõgesid" (ojad, mis on nagu harud). Kõrvalvoolud kannavad vett mägedest või mägedest, mis võivad olla peajõest kaugel. Pärast tugevat vihma voolab palju vett peajõkke, nii et see tõuseb ja üleujutab oru tasase põhja. Kui üleujutusvesi levib, langeb sealt palju mullast, mis on mägedest alla uhutud. Orupõhjale langev pinnas moodustab tasase üleujutustasandi. Sellised orud on väga kasulikud toidutaimede kasvatamiseks. Maailma kõige laiemad orud on sellised. Kuulsad seda tüüpi orud on Mississippi-Missouri jõe oru Põhja-Ameerikas, Amazonase oru Lõuna-Ameerikas, Doonau alamjooks Euroopas, Gangese jõe org Indias, Niiluse jõe üleujutustasandik Aafrikas ja Darlingi jõe oru Austraalias.
· 
Põllukultuuride kasvatamine Niiluse orus
· 
Iraagi Eufrati orus kasvatatav teravili
· 
Doonau org Rumeenias
· 
Gangese jõe org Varanasis.
Liustike tekitatud orud
Liustik on nagu jäätunud jõgi. Paljudes riikides ei ole liustikke. Liustik saab alguse väga kõrgetest mägedest, kus on aastaringselt lund ja jääd. Lumi ja jää hakkavad liikuma mööda orgu, mille on teinud kiirevooluline jõgi. Kui jää hakkab mäekaldalt alla libisema, ei voola ta ümber kivide, vaid lükkab need kaljud kõrvale. Kui liustik liigub, kogub ta rohkem jääd ja muutub üha suuremaks. Suur liustik lõikab läbi oru pinnase ja pehmemate kivimite ning kuhjab kivid mõlemale poole või lükkab need enda ette. Kui suur liustik sulab, jätab ta sügava U-kujulise oru. Jääaegadel tekkis palju selliseid orge. Mägistes riikides, nagu Šveits, elavad paljud inimesed liustike poolt loodud orgudes. Mõned maailma sügavaimad orud on liustike tekitatud. Norra fjordid ja Uus-Meremaa "helid" on kohad, kus liustikud läksid merre.
· 
Liustik on jääjõgi.
· 
Franz Josefi liustik Uus-Meremaal
· 
Mattertal, liustikuline org Šveitsis, kus on näha hiljutine maalihke.
· 
Fjaerlandi fjord Norras.
Orud tasandikul
Tasandik on kõrge maa, mis on pealt tasane või kergelt künklik, mitte terav nagu mäed või ümar nagu künkad. Künklikul või mägisel maal on mulla ja kivimite ribad volditud, kuid platoo puhul on kihid lamedate kihtidena. Vesi, mis voolab tasandiku tipus, lõikab alla laiades orgudes, mille küljed on järsud kaljud ja põhi üsna tasane. Sellised orud on sageli sügavad ja väga kitsad. Mõned sellised orud on väga sügavad ja laiad. Neid nimetatakse kanjoniteks. Kuulsad sellist tüüpi orud on Grand Canyon Ameerika Ühendriikides ja Megalongi org Austraalias.
· 
Kolm õde Megalongi orus, NSW, Austraalia.
· 
Grand Canyon, Arizona, USA.
· 
Sharyni jõe kanjon, Kasahstan.
· 
Foz de Arbayún Hispaanias
Vajunud orud
Mõnikord on riigi rannikuäärsetesse küngastesse moodustunud org. Maapinna liikumise tõttu võib maa vajuda madalamale ja muutuda mere poolt üleujutatuks. Oru kuju on veel näha veest väljaulatuvate küngaste tippude pealt. Mõned künkad võivad muutuda saarteks, teised aga lahe kaldaks. Vajunud orud on sageli head sadamad. Austraalia idarannikul on palju uppunud orge, millest kõige kuulsam on Sydney sadam.
· .jpg)
Sydney sadam on uppunud org.
Küsimused ja vastused
K: Mis on org?
V: Oru on teatud tüüpi pinnavorm, mis asub kahe kõrgema osa vahel, mis võivad olla mäed või mäed.
K: Kuidas tekivad orud?
V: Orud saavad sageli alguse kahe ülespoole suunatud voldi vahel oleva allapoole suunatud voldina Maa pinnal, mõnikord ka lõheorgudena.
K: Mis teeb oru sügavamaks?
V: Oru teeb sügavamaks veevool või jõgi, kui see voolab kõrgustikult madalamale maale ja suubub järve või merre.
K: Kuidas tekivad mõned orud?
V: Mõned orud tekivad liustike poolt, mis on aeglaselt liikuvad jääjõed.
K: Mis võib muuta oru laiemaks?
V: Vesi või jää võib erosiooni teel muuta oru sügavamaks või laiemaks. Ka tuul võib orud erosiooni teel suuremaks muuta.
K: Millised on oru erinevad osad?
V: Orul on "pea", kus see algab mägedest või küngastest, "küljed", kus see tõuseb mõlemal pool, "põhi", kus org on kõige tasasem, ja mõnikord "sissepääs", kus oru avaneb kahe mäe või mäe või kalju vahel.
K: Miks elavad paljud inimesed orgudes?
V: Paljud maailma inimesed elavad orgudes, sest orus on sageli jõgi või oja magevee saamiseks ja orus on sageli hea pinnas põllukultuuride kasvatamiseks.
