Kasahstan on riik keset Euraasiat. Selle ametlik nimi on Kasahstani Vabariik. Kasahstan on maailma suuruselt üheksas riik ja ühtlasi maailma suurim sisemaariik, pindalaga umbes 2,7 miljonit km². Enne Nõukogude Liidu lõppu kandis ta nime "Kasahstani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik". Riigi presidendiks oli 1991. aastast kuni 2019. aasta märtsini Nursultan Nazarbajev. Nur-Sultan (endise nimega Astana; enne seda pealinn oli Almatõ) on riigi pealinn — linn on korduvalt ümbernimetatud ja arendatud, praegune ametlik nimi on Astana.

Ajalugu lühidalt

Alal on elanud keldi, türgi ja mongoli rahvad; piirkond kuulus mitmete hajutatud kasahhi hõimuliitude ja khanaatide mõjupiirkonda. 18.–19. sajandil laiendas Venemaa impeerium oma kontrolli samasse piirkonda ning 20. sajandil sai sellest osa Nõukogude Liidust. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kuulutas Kasahstan 1991. aastal välja iseseisvuse. Iseseisvusaja suurteks teemadeks on olnud riigi stabiliseerimine, majanduse ümberstruktureerimine ja rahvusvahelise positsiooni kujundamine, sealhulgas liitumine rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Geograafia ja kliima

  • Kasahstan ulatub idast läände suurte steppide, poolkõrbealade ja Lõuna-Kõrgõzstani ja Hiina piiril paiknevate mäestikeni (Tien Shani süsteem).
  • Riigi lääneosas on rannik Sundaleeruvuses Kaspia merega. Suured jõed on Irtyš, Ural ja Syr Darya; märkimisväärsed järved on Balkhash ja osa Arali merest, mille vähenemine on regionaalne keskkonnaprobleem.
  • Kliima on peamiselt mandriline: talved külmad ja kuivad, suved võivad olla kuumad. Kohalikud tingimused sõltuvad oluliselt kõrgusest ja kaugusest merest.

Rahvastik, keel ja religioon

Kasahstani elanikkond on mitmerahvuseline. Suurim rahvusgrupp on kasahhid, teisena järgneb venelased; olemas on ka uzbekid, ukrainlased, sakslased, tataarid jt. Kokku elab riigis ligikaudu 18–19 miljonit inimest (hinnangud muutuvad aja jooksul).

Emakeeleks on kasahhi keel, mis on riigi riigikeel. Vene keelt kasutatakse laialdaselt igapäevaelus ja see omab administratiivses ja kommunikatiivses kontekstis olulist rolli; vene keel on paljudes haldus- ja institutsioonilistes küsimustes laialt kasutusel. Keelekasutus ja keelepoliitika on osa riigi sotsiaalsest ja poliitilisest arutelust.

Religioosselt on enamikus rahvastikus islam: umbes 70% elanikkonnast on moslemid (peamiselt sunnid). Ligikaudu 20–30% on kristlased (peamiselt õigeusklikud), lisaks on vähemusi teiste usundite ja sekulaarsete vaadetega inimeste seas.

Majandus ja loodusressursid

  • Kasahstanil on rikkalikud loodusvarad: nafta-, gaasiväljad, väärismetallid ja uraan on olulised ekspordikategooriad.
  • Põllumajandus (teravilja ja karjakasvatus), kaevandamine ja tööstus moodustavad märkimisväärse osa majandusest. Energeetika- ja ressursiturgude sõltuvus muudab majanduse tundlikuks maailmaturu hinnakõikumiste suhtes.
  • Riik osaleb regiooni majandusülesannetes, sh on ta olnud osa erinevatest integratsioonialgatustest Euraasias.

Poliitika ja haldus

Riiklik võim jaguneb täitevvõimu, seadusandliku kogu ja kohtuvõimu vahel, kuid iseseisvuse järgse perioodi poliitika on olnud tugevalt keskendunud presidendi võimule. 2019. aastal lahkus pikaajaline president Nursultan Nazarbajev ametist ning tema järglaseks sai Kassym-Jomart Tokajev.

Halduse alustalaks on oblastid (maakonnad) ja suuremad linnad, millel on eraldi staatus. Pealinn on Astana (endise nimega Nur-Sultan) ja suurim linn on Almatõ (Almatõ), mis on endiselt riigi peamine kultuuri- ja ärikeskus.

Transport ja kosmose- ning rahvusvaheline koostöö

Riiki läbivad olulised raudtee- ja maanteeühendused, mis ühendavad Euraasia sisemaa ja läänemere-äärseid transpordikoridore. Lennundus- ja meretranspordi arendamine on osa strateegiast paremate ühenduste loomiseks.

Venemaa rendib (rentib) Kasahstanilt Baikonuri kosmodroomi (Venemaa kosmoselennukite stardipaik) maad ning kasutab seda rahvusvaheliste kosmoseprogrammi ja käivituste jaoks vastavalt lepingulistele kokkulepetele. Baikonuri staatus on olnud oluline nii sisepoliitiliselt kui ka rahvusvahelises koostöös.

Kultuur ja pärand

Kasahhi kultuur põhineb tugeval suulisel traditsioonil, muusika- ja ratsutamistraditsioonidel ning hõimupõhistel kommetel. Samas on riigis lai valik etnilisi mõjusid – vene, kesk-aasia ja islami kultuurilised kihid on olulised igapäevaelus, kunstis ja kirjanduses.

Keskkonnaprobleemid

Mõned piirkondlikud keskkonnaprobleemid, nagu Arali mere kuivemine ja sage muldade kahjustumine, mõjutavad kohalikke elatusallikaid ja tervist. Samuti tekitavad intensiivne nafta- ja kaevandustegevus vajaduse jätkusuutliku ressursikasutuse järele.

See ülevaade annab põhilised faktid ja suunised Kasahstani kohta — riigist, mille suur pindala, loodusvarad ja mitmekesine ajalugu määravad olulise osa selle tänasest rollist Euraasias.