Kasahstan
Kasahstan on riik keset Euraasiat. Selle ametlik nimi on Kasahstani Vabariik. Kasahstan on maailma suuruselt üheksas riik ja ühtlasi maailma suurim sisemaariik. Enne Nõukogude Liidu lõppu kandis ta nime "Kasahstani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik". Riigi presidendiks oli 1991. aastast kuni 2019. aasta märtsini Nursultan Nazarbajev. Nur-Sultan on Kasahstani pealinn. Almatõ oli pealinn kuni 1998. aastani, mil see kolis Nur-Sultanisse, mida tol ajal nimetati Astanaks.
Emakeeleks on kasahhi keel, kuid vene keelel on kõigis haldus- ja institutsioonilistes küsimustes võrdne ametlik staatus. Islam on suurim religioon, umbes 70% elanikkonnast on moslemid, 26% on kristlased; Venemaa rendib (rendib) Kasahstanilt Baikonuri kosmodroomi (Venemaa kosmoselennukite stardipaik) maad.
Kasahstani kaart
Geograafia
Kasahstan on mandritevaheline riik, mis asub peamiselt Aasias, kuid mille läänepoolne osa asub üle Uurali jõe Euroopas. Põhjas ja läänes piirneb ta Venemaa Föderatsiooniga, edelas Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistaniga ning kauges idas Hiinaga. Põhjapiir on enamasti Venemaa Siberiga, seega on Venemaal kõige pikem piir Kasahstaniga. Põhimõtteliselt ulatub Kasahstan Kaspia merest läänes kuni peamiselt moslemitest koosneva Hiina autonoomse piirkonnani Xinjiang.
Kasahstanil ei ole ookeani rannajoont, kuid ta piirneb Kaspia merega, mida laevad kasutavad naaberriikidesse jõudmiseks. Kaspia meri on Endorhea vesikond, millel puudub ühendus ühegi ookeaniga.
Loodusvarad
Kasahstanis on palju naftat, maagaasi ja kaevandamist. See on alates 1993. aastast meelitanud ligi üle 40 miljardi dollari välisinvesteeringuid ja moodustab umbes 57% riigi tööstustoodangust. Mõnede hinnangute kohaselt on Kasahstanil suuruselt teine uraani-, kroomi-, plii- ja tsingivaru, suuruselt kolmas mangaanivaru, suuruselt viies vasevaru ning kuulub söe, raua ja kulla poolest esikümnesse. Samuti on ta teemantide eksportija. Kasahstanil on 11. suurimad tõestatud nafta- ja maagaasivarud.
Provints
Kasahstan on jagatud 14 provintsiks. Provintsid jagunevad ringkondadeks.
Almatõ ja Nur-Sultani linnadel on riikliku tähtsusega staatus ja nad ei ole üheski provintsis. Baikonuri linnal on eristaatus, sest see on renditud Venemaale Baikonuri kosmodroomi jaoks kuni 2050. aastani.
Iga provintsi eesotsas on presidendi poolt ametisse nimetatud akim (provintsi kuberner). Omavalitsuste akimid nimetavad ametisse provintsi akimid. Kasahstani valitsus kolis 10. detsembril 1997 oma pealinna Almatõst Nur-Sultani.
|
Rahvastik
Kasahstani rahvaarv on 17 165 000. See on riikide nimekirjas rahvaarvu järgi 62. kohal. Keskmine asustustihedus on üks madalaimaid maailmas, peaaegu 6 inimest/km2 ( riikide nimekiri rahvastikutiheduse järgi).
Seotud leheküljed
- Kasahstan olümpiamängudel
- Kasahstani jalgpallikoondis
- Kasahstani jõgede nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Kasahstan?
V: Kasahstan asub Euraasia keskel.
K: Mis on Kasahstani ametlik nimi?
V: Kasahstani ametlik nimi on Kasahstani Vabariik.
K: Mis on Kasahstani suuruse juures märkimisväärne?
V: Kasahstan on maailma suuruselt üheksas riik.
K: Kas Kasahstan on sisemaariik?
V: Jah, Kasahstan on maailma suurim sisemaariik.
K: Kuidas kutsuti Kasahstani enne Nõukogude Liidu lõppu?
V: Kasahstani nimi oli enne Nõukogude Liidu lõppu "Kasahstani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik".
K: Mis on Kasahstani pealinn?
V: Kasahstani pealinn on Astana.
K: Milline on Kasahstani suurim religioon?
V: Islam on Kasahstani suurim religioon, umbes 70% elanikkonnast on moslemid.
