Nafta
Nafta (kreeka keelest πέτρα - kivi ja έλαιο - õli), mida nimetatakse ka toornaftaks, on paks ja must vedelik. See on looduslik materjal, mis koosneb peamiselt süsivesinikest. Enamasti leitakse naftat puurides läbi kivimite maismaal või avamerel mandrilaval. Peamised tootjad asuvad Lähis-Idas, Ameerikas ja Venemaal. See on maailma tähtsaim kütuseallikas. See annab 38% maailma energiast ja seda kasutatakse ka naftakeemia tootmiseks.
Toornafta on paljude erinevate kemikaalide (peamiselt süsivesinike) segu, millest enamik põleb hästi. Naftatöötlemistehastes eraldatakse see fraktsioneeritud destillatsiooni teel lihtsamateks, kasulikumateks segudeks, et saada eraldi kemikaale, näiteks bensiini (või bensiini) autodele, petrooli lennukitele ja bituumenit teede jaoks. Bituumen annab toornaftale selle tumedat musta värvi; enamik teisi toornaftas sisalduvaid kemikaale on kergelt kollased või värvitud.
Naftat saab hõlpsasti transportida torujuhtme ja naftatankeriga. Rafineeritud naftat kasutatakse kütusena; peamiselt bensiinina (bensiin) autode jaoks, diislikütusena veoautode, rongide ja laevade diiselmootorite jaoks, petroolikütusena lennukite jaoks ja määrdeainetena.
Naftakeemia:
Nafta
Probleemid
Naftaressurss on piiratud ja taastumatu. Mõned usuvad, et see saab otsa 70 aasta jooksul pärast nafta tipu saavutamist 21. sajandi alguses. Nafta või muude fossiilsete kütuste põletamisel lisandub nafta süsinikku õhus olevale hapnikule ja tekib süsinikdioksiid, mis on õhusaasteaine. Süsihappegaasist saab taimedega eemaldada süsinikku.
Maa all on veel palju toornaftat. Naftakompaniid nimetavad "varusid", mida mõned inimesed ajavad segamini tegeliku maa-aluse nafta kogusega, kuid mis on pigem seotud nafta puurkaevude abil kaevandamise kuludega. Suurem osa maa alla jäänud naftast asub Lähis-Idas, mis ei ole poliitiliselt stabiilne osa maailmast. Mõned valitsused, kellel on palju naftavarusid, teevad OPECi kaudu koostööd, et hoida tootmist madalal ja hindu kõrgel. Palju naftat põletavate riikide poliitikud kurdavad kõrgete naftahindade üle, sest valijad kurdavad. Paljud keskkonnakaitsjad on aga mures kahju pärast, mida nafta kasutamine kütusena tekitab (eriti globaalne soojenemine), ja seetõttu on nad rahul, kui hinnad hoitakse kõrgel, et inimesed kasutaksid vähem naftat.
Seotud leheküljed
- Asfalt
- Söe
- Maagaas
Küsimused ja vastused
K: Mis on nafta?
V: Nafta, mida tuntakse ka toornafta nime all, on paks ja must vedelik, mis koosneb peamiselt süsivesinikest.
K: Kus leidub nafta?
V: Naftat leitakse peamiselt puurides läbi kivimite maismaal või avamerel mandrilaval. Peamised tootjad asuvad Lähis-Idas, Ameerikas ja Venemaal.
K: Kui oluline on nafta kui energiaallikas?
V: Nafta annab 38% maailma energiast ja on maailma tähtsaim kütuseallikas.
K: Kuidas muutub toornafta kasulikeks segudeks?
V: Toornafta eraldatakse nafta rafineerimistehastes fraktsioneeriva destillatsiooni teel lihtsamateks, kasulikumateks segudeks, et saada eraldi kemikaale, näiteks bensiini (või bensiini) autode jaoks, petrooli lennukite jaoks ja bituumeni teede jaoks.
K: Mis värvi annab bituumen toornaftale?
V: Bituumen annab toornaftale selle tumedat musta värvi; enamik teisi toornaftas sisalduvaid kemikaale on kergelt kollased või värvitud.
K: Kuidas saab naftat transportida?
V: Naftat saab hõlpsasti transportida torujuhtme ja naftatankeriga.
K: Millised on mõned rafineeritud nafta kasutusalad?
V Rafineeritud naftat kasutatakse kütusena; peamiselt bensiini (bensiin) autode jaoks, diislikütust veoautodes, rongides ja laevadel kasutatavate diiselmootorite jaoks, petroolikütust lennukite jaoks ja määrdeainetena. Samuti kasutatakse seda naftakeemia tootmiseks.
