Fossiilkütus
Fossiilsed kütused on kütused, mis pärinevad vanadest eluvormidest, mis on pika aja jooksul lagunenud. Kolm kõige olulisemat fossiilset kütust on kivisüsi, nafta ja maagaas.
Nafta ja gaas on süsivesinikud (molekulid, mis sisaldavad ainult vesinikku ja süsinikku). Kivisüsi on peamiselt süsinik. Neid kütuseid nimetatakse fossiilseteks kütusteks, sest neid kaevandatakse maa alt välja. Kivisöekaevandustes kaevandatakse tahke kütus; gaasi- ja naftapuuraukudest tuuakse välja vedelat kütust. Fossiilseid kütuseid ei kasutatud enne keskaega eriti palju. Söest sai peamine kütuseliik tööstusrevolutsiooniga.
Kivisöe põletamine soojuse saamiseks
Kasutab
Enamik kütustest, mida inimesed põletavad, on fossiilsed kütused. Suur kasutusala on elektrienergia tootmine. Elektrijaamades põletatakse fossiilseid kütuseid, tavaliselt kivisütt, et kuumutada vett auruks, mis ajab edasi ventilaatorilaadset objekti, mida nimetatakse turbiiniks. Kui turbiin pöörleb, toodavad turbiini sees olevad magnetid elektrit.
Toornaftast saab eraldada erinevaid kütuseid, näiteks veeldatud naftagaasi, bensiini, petrooli, reaktiivkütust ja diislikütust. Neid aineid valmistatakse nafta rafineerimistehases fraktsioneeriva destillatsiooni teel. Need on peamised transpordikütused. See tähendab, et neid põletatakse autode, veoautode, laevade, lennukite, rongide ja isegi kosmoselaevade liikumiseks. Ilma nendeta ei oleks palju transporti.
Inimesed põletavad fossiilkütuseid ka oma kodude kütmiseks. Nad kasutavad selleks vähem kivisütt kui kaua aega tagasi, sest see muudab asjad mustaks. Paljudes kodudes põletavad inimesed toiduvalmistamiseks pliidis maagaasi.
Fossiilkütuseid kasutatakse ehituses laialdaselt. .
Probleemid
Enamik õhusaastest pärineb fossiilsete kütuste põletamisest. Seda saab vähendada, kui muuta põlemisprotsess tõhusamaks ja kasutada erinevaid meetodeid, et vähendada kahjulike gaaside väljapääsu. See saaste põhjustab Maa soojenemist, mida nimetatakse globaalseks soojenemiseks. Samuti on need taastumatud ressursid, kivisütt, gaasi ja naftat on vaid piiratud kogus ning neid ei ole võimalik rohkem toota. Lõpuks on kõik fossiilsed kütused ära kasutatud. Mõned teadlased arvavad, et kivisüsi saab otsa 2200. aastaks ja nafta 2040. aastaks.
Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid, nagu biomassi energia, näiteks küttepuid. Riigid kasutavad elektrienergia tootmiseks üha enam ka tuule-, loodete- ja päikeseenergiat. Mõned valitsused aitavad autotootjatel arendada elektriautosid ja hübriidautosid, mis tarbivad vähem naftat.
Kivisütt põletav elektrijaam Poolas
Küsimused ja vastused
K: Mis on fossiilsed kütused?
V: Fossiilsed kütused on kütused, mis pärinevad vanadest eluvormidest, mis on pika aja jooksul lagunenud.
K: Millised on kolm kõige olulisemat fossiilset kütust?
V: Kolm kõige olulisemat fossiilset kütust on kivisüsi, nafta ja maagaas.
K: Millest koosnevad nafta ja gaas?
V: Nafta ja gaas on süsivesinikud (molekulid, mis sisaldavad ainult vesinikku ja süsinikku). Kivisüsi koosneb peamiselt süsinikust.
K: Kuidas me neid fossiilseid kütuseid saame?
V: Neid kütuseid nimetatakse fossiilseteks kütusteks, sest neid kaevatakse maa alt välja. Kivisöekaevanduses kaevandatakse välja tahke kütus; gaasi- ja naftapuuraukudest kaevandatakse välja vedel kütus.
K: Millal hakkasid inimesed fossiilseid kütuseid kasutama?
V: Fossiilset kütust kasutati vähe kuni keskajani. Söest sai peamine kütuseliik tööstusrevolutsiooniga.
K: Kas kivisüsi koosneb peamiselt süsinikust?
V: Jah, kivisüsi koosneb peamiselt süsinikust.
