Biomass

Energiatööstus

Mõiste biomass on eriti kasulik taimede puhul, kus mõningaid sisemisi struktuure ei pruugi alati pidada eluskoeks, nagu näiteks puu puit (sekundaarne küslaam).

Biokütuste hulka kuuluvad bioetanool, biodiisel ja biogaas.

Biomassi kasvatatakse mitmetest taimedest, sealhulgas lüliheinast, kanepist, maisist, papplist, pajust ja suhkruroost. Kasutatav taim ei ole tavaliselt lõpptoodete jaoks väga oluline, kuid see mõjutab tooraine töötlemist. Kuigi biomass on taastuv kütus, võib selle kasutamine siiski kaasa aidata globaalsele soojenemisele. See juhtub siis, kui looduslik süsinikutasakaal on häiritud; näiteks metsade raadamise või haljasalade linnastumise tõttu.

Biomassi kasutamine on osa süsinikuringest. Fotosünteesi käigus muundatakse atmosfäärist pärit süsinik taimseks aineks. Kui taim mädaneb või põleb, läheb süsinik tagasi atmosfääri. See toimub mõnevõrra kiiresti ja kütusena kasutatavat taimematerjali saab pidevalt asendada uue kasvu istutamisega. Seetõttu ei muuda see palju atmosfääri süsiniku hulka.

Kuigi fossiilsed kütused pärinevad ammu surnud asjadest, ei loeta neid üldtunnustatud määratluse kohaselt biomassiks, sest need sisaldavad süsinikku, mis on olnud süsinikuringest juba väga pikka aega "väljas". Nende põletamine lisab seega palju süsinikdioksiidi atmosfääri.

Biomassi muud kasutusviisid peale kütuse:

• Ehitusmaterjal
• Paber (tsellulooskiudude kasutamine)
• Biolagunevad plastid

Biomassist valmistatud plastid, nagu mõned merevees lahustuvad plastid, valmistatakse samamoodi nagu naftapõhised plastid, on tegelikult odavamad toota ja vastavad enamikule toimivusnormidele või ületavad neid. Kuid neil puudub tavapäraste plastide veekindlus.

Biogaasi elektrijaam

Ökoloogia

Biomassi poolest kõige edukam loom on Antarktika krill, Euphausia superba, mille biomass kogu maailmas on tõenäoliselt üle 500 miljoni tonni, mis on umbes kaks korda suurem kui inimeste kogubiomass. Biomass võib olla ka ökosüsteemi kuivatatud orgaanilise massi mõõtühik.

See on biomassi andmete kokkuvõte.

ÖKOSÜSTEEMI TÜÜP	Piirkond	Keskmine netoprimaartoodang	Maailma esmatootmine	Keskmine biomass	Maailma biomass	Minimaalne asendusmäär
	(miljonit km²)	(grammi kuivaC/ruutmeeter/aastas)	(miljard tonni aastas)	(kg kuivaC/m2 )	(miljardites tonnides)	(aastat)
Troopiline vihmamets	17.0	2,200	37.40	45.00	765.00	20.45
Troopiline monsuunimets	7.5	1,600	12.00	35.00	262.50	21.88
Mõõdukas igihaljas mets	5.0	1,320	6.60	35.00	175.00	26.52
Parasvöötme lehtmetsad	7.0	1,200	8.40	30.00	210.00	25.00
Boreaalne mets	12.0	800	9.60	20.00	240.00	25.00
Vahemere avatud mets	2.8	750	2.10	18.00	50.40	24.00
Metsamaa ja põõsastik	5.7	700	3.99	6.00	34.20	8.57
Savanna	15.0	900	13.50	4.00	60.00	4.44
Parasvöötme rohumaad	9.0	600	5.40	1.60	14.40	2.67
Tundra ja alpine kliima	8.0	140	1.12	0.60	4.80	4.29
Kõrbe ja poolkõrbe põõsastik	18.0	90	1.62	0.70	12.60	7.78
Ekstreemne kõrb, kiviaurustik, liiva- või jääkihid	24.0	3	0.07	0.02	0.48	6.67
Haritav maa	14.0	650	9.10	1.00	14.00	1.54
Sood ja rabad	2.0	2,000	4.00	15.00	30.00	7.50
Järved ja ojad	2.0	250	0.50	0.02	0.04	0.08
Kokku mandriosa	149.00	774.51	115.40	12.57	1,873.42	16.23
Avatud ookean	332.00	125.00	41.50	0.003	1.00	0.02
Tõusuvööndid	0.40	500.00	0.20	0.020	0.01	0.04
Mandrilava	26.60	360.00	9.58	0.010	0.27	0.03
Vetikapõhjad ja riffid	0.60	2,500.00	1.50	2.000	1.20	0.80
Eelmäed ja mangroovid	1.40	1,500.00	2.10	1.000	1.40	0.67
Kokku meresõiduki	361.00	152.01	54.88	0.01	3.87	0.07
Kokku	510.00	333.87	170.28	3.68	1,877.29	11.02

Seotud leheküljed

• Anaeroobne kääritamine