Kivisüsi

Ajalugu

Kivisüsi oli tööstusrevolutsiooni tähtsaim kütus. Kivisüsi oli 20. sajandil Ühendkuningriigis oluline osa raudteekaubaveost, moodustades suurema osa mitme ettevõtte veomahust. sajandi alguses suleti enamik söeküttel töötavaid elektrijaamu Ühendkuningriigis ja mitmes teises riigis, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Briti söeväljad XIX sajandil.

Erinevad kivisöe liigid ja nende moodustumine

Sobivates tingimustes muundatakse taimne materjal samm-sammult järgmiselt.

1. Turvas ei ole veel kivisüsi.
2. Pruunsüsi (pruunsüsi) on kõige mustem kivisüsi, mis sisaldab umbes 60%-70% süsinikku ja mida kasutatakse kütusena elektrienergia tootmiseks. Jet on pruunsöe kompaktne vorm, mida mõnikord poleeritakse ja mida on pikka aega kasutatud dekoratiivkivi.
3. Subbituminoosset kivisütt kasutatakse kütusena auruelektrijaamades. Samuti on see kergete aromaatsete süsivesinike allikas keemilise sünteesi jaoks.
4. Bituumenkivisüsi on tihe kivim, mis on must, kuid mõnikord ka tumepruun. See on suhteliselt pehme kivisüsi, mis puruneb ja põleb kergesti ja kiiresti. Seda kasutatakse kütusena elektrijaamades, soojuse ja elektri tootmiseks, sepatöödeks ja koksi valmistamiseks.
5. Aurusütt kasutati kunagi laialdaselt auruvedurite kütusena. Selles erikasutusviisis tuntakse seda USAs mõnikord meresöena. Väike aurusüsi (dry small steam nuts või DSSN) kasutati kütusena koduvee kütmisel.
6. Antratsiit on kõvem, läikiv, must kivisüsi. See põleb kauem ja seda kasutatakse peamiselt elamute ja äriruumide kütmiseks.
7. Grafiit on raskesti põletatav ja seda ei kasutata kütusena nii sageli. Seda kasutatakse endiselt pliiatsites, segatuna saviga. Pulbristatud kujul saab seda kasutada määrdeainena.

Üldiselt arvatakse, et selle protsessi lõpptulemuseks on teemant, kuid see ei vasta tõele. Teemant on süsinik, kuid ei moodustu söest.

Kivisüsi sisaldab lisandeid. Konkreetsed lisandid määravad kasutamise. Koksisöes on vähe tuhka, väävlit või fosforit. Need rikuksid kõrgahjus valmistatud rauda.

Kivisütt sisaldav kiht Nova Scotia mere ääres

Keskkonnaprobleemid

Kivisöe põletamisel eraldub energiaühiku kohta peaaegu kolmandiku võrra rohkem süsinikdioksiidi kui nafta ja 80% rohkem kui maagaas. Peaaegu pool inimeste süsihappegaasist on tingitud söe põletamisest, seega on see suurim üksiku põhjus globaalseks soojenemiseks. Söe tekitab happevihma ja sudu, eriti kui seda põletatakse ilma gaasipesuriteta. Kivisöe põletamisel eralduvad mürgised kemikaalid, sealhulgas tahm, elavhõbe ja süsinikmonooksiid, mis aitavad kaasa selliste haiguste nagu vähk ja astma tekkimisele nii inimestel kui ka metsloomadel. Söekaevandamine, eriti mäepealse kaevandamine, võib kahjustada suuri maa-alasid ja hävitada looduslikke elupaiku. Kõrgemad söekvaliteedid põlevad puhtamalt kui madalamad kvaliteediklassid, kuigi need saastavad siiski rohkem kui muud kütused. Lisaks õhusaastele tekitab söe põletamine mürgist söetuhka, mis võib juhusliku keskkonda sattumise korral põhjustada veereostust. Kogu maailmas põleb mitmeid maa-aluseid kaevanduste tulekahjusid. Need maa-alused tulekahjud paiskavad õhku mürgist suitsu ja võivad põhjustada ka maapinna kokkuvarisemist. Centralia linn Pennsylvanias evakueeriti ja on nüüdseks maa-aluse söekaevanduse tulekahju tõttu mahajäetud.

Reostusest tingitud surmajuhtumid ja haigused

Raske on anda täpseid andmeid söe mõju kohta tervisele. Väidetavalt sureb söe tõttu igal aastal üle 800 000 inimese enneaegselt ja miljonid inimesed haigestuvad. Söekaevurid saavad söetolmuga kokkupuutest sageli pneumokonioosi (mustade kopsude haigus).

Kivisöe põletamine tekitab suures koguses õhusaastet

Protestid söe vastu

Vastuseis söereostuse vastu oli üks peamisi põhjusi, miks 19. sajandil sai alguse kaasaegne keskkonnaliikumine.

Protesteerimine kliimamuutustest põhjustatud kahju Great Barrier Reefile Austraalias


Puude majad protestiks Hambachi metsa ühe osa raiumise vastu Hambachi päevakaevanduse jaoks Saksamaal: pärast seda peatati raie 2018. aastal

Kivisöe tipptasemel

Kivisöe tipp tähendab aastat, mil kaevandatakse või põletatakse kõige rohkem kivisütt. Paljud riigid on juba läbinud oma söe tippaasta, näiteks Saksamaa 1985. aastal ja Ameerika Ühendriigid 2008. aastal. Nüüd kaevandavad ja põletavad need riigid vähem kivisütt. Kuid Hiina kaevandab endiselt palju kivisütt ja aitab mõnel riigil, näiteks Pakistanil, rohkem kivisütt kaevandada ja ehitada rohkem söeküttel töötavaid elektrijaamu. Seega on maailma söe tippaasta võib-olla möödas.

Maailma söetarbimine

Energia

Võrreldes teiste taastumatute energiaallikatega on kivisüsi ebatõhus ja tekitab suures koguses kasvuhoonegaase. Sütt leidub palju ja see on odav.

• Süsi katab umbes veerandi maailma küttevajadusest.

Elekter

• Söeküttel töötavad elektrijaamad toodavad 37% maailma elektrienergiast.

Tööstus

• Peaaegu 70% maailma terasetoodangust sõltub söe põletamisest.

Riigid

Maailma suurim söetootja on Hiina, kes toodab igal aastal umbes 4 miljardit tonni, järgnevad India, Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Indoneesia ja Venemaa vähem kui miljardi tonniga. Suurim eksportija on Austraalia ning suurimad importijad on Hiina, India ja Jaapan.

Folkloor

Mõnes kultuuris toob jõuluvana jõuludeks halvasti käituvatele lastele sütt. See legend pärineb viktoriaanlikust ajast, mil oli tavaline, et kaminas põletati söed, mitte puid. Lapsed, kes ei saanud mänguasju, said vähemalt söe, et jääda soojaks.

Seotud leheküljed

• Söekaevandamine