Kõrgahi — raua sulatamine, konstruktsioon ja tööpõhimõte

Kõrgahi: põhjalik ülevaade raua sulatamisest, konstruktsioonist ja tööpõhimõttest — kuidas toimib kõrgahi, materjalid, jahutus ja redutseerimisprotsess praktiliste selgitustega.

Autor: Leandro Alegsa

Kõrgahi on eriline ahju tüüp, mis on mõeldud raua sulatamiseks maagist. Kõrgahjud on väga suured tööstuslikud seadmed: need võivad olla kuni 60 meetri kõrgused ja umbes 15 meetri läbimõõduga. Tööstuskeeles nimetatakse kõrgahju sageli ka üheks suurimaks keemiliseks reaktoriks, sest selles käivad paralleelselt temperatuurilised, keemilised ja füüsikalised protsessid.

Ehitus ja materjalid

Kõrgahi ehitatakse tavaliselt teraskorpuse ümber — sisemus on vooderdatud tulekindlate tellistest. Sellised tulekindlad materjalid (näiteks magneesiumoksiidist või muud korrosioonikindlad tooted) peavad taluma väga kõrgeid temperatuure ja korrosioonitingimusi. Teraskorpus on sageli osa jahutussüsteemist: ahju jahutatakse vee abil, mis voolab osa korpuse ja telliste vahel või spetsiaalsetes kanalites, et vähendada metallkorpuse kuumenemist ja pikendada voodri eluiga.

Tööpõhimõte ja tooraine

Raua tootmise aluseks on lihtne keemiline põhimõte: rauamaak on põhimõtteliselt raudoksiid, millelt tuleb eemaldada hapnik. Raua valmistatakse hapniku eemaldamise teel; see protsess jätab sulana koguneva toorraua, mida nimetatakse malmiks. Seda hapniku eemaldamise protsessi kutsutakse sageli sulatamiseks.

Kõrgahjus laetakse peamiselt kolme komponenti: rikastatud raudoksiidi (raudmaaki), koks (süsinikuline kütus) ja lubjakivi (voodri- ja sulamiimpurustuse eemaldamiseks). Laadimine toimub ahju ülaosast kihtidena; materjal liigub gravitatsiooni mõjul allapoole kuumutatud keskkonnas.

Keemilised protsessid

Redutseerimisprotsessis kasutatakse süsinikku (enamasti koksina), kusjuures maaki kuumutatakse kõrgel temperatuuril. Süsinik reageerib osaliselt õhuga, põletades, ning tekib süsinikmonooksiid (CO) — just see gaas on peamine reduktiivne reagent, mis temperatuuril kergesti hapniku maagist välja võtab. Lihtsustatud reaktsioonid on näiteks:

  • 2 C + O2 → 2 CO2 (kõrgel temperatuuril tekib ka CO)
  • 3 CO + Fe2O3 → 2 Fe + 3 CO2 (raudoksiidi redutseerimine)

Lisaks laguneb lubjakivi (CaCO3) kõrgel temperatuuril CaO-ks, mis reageerib ränidioksiidiga (SiO2) ja teiste jääkainetega, moodustades sulava kaani ehk skuuri (slag). See räbu eraldub vedela raua pinnal ja võimaldab kergemat eemaldamist.

Ahju osad ja töökorraldus

Kõrgahjul eristatakse mitut põhilist osa: korsten (ülaosa), kitsenev keskkoht (bosh), ja põhjaosa (hearth), kust väljutatakse vedel raud ja skuur. Kuum õhk puhutakse sisse ahju alumisest osast spetsiaalsete düüside kaudu (sissepuhkesüsteem), mis tagab koksi põlemise ja vajaliku temperatuuri. Aeg-ajalt väljapressitakse vedel malm ja eraldatud skuur väljatõmbeavade kaudu.

Tooted ja kõrvalsaadused

Peamine toode on vedel tolmuta malm ehk toor-raud, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks terasetootmises. Kõrgahju kõrvalsaadus on skuur (slag) — seda saab kasutada ehitusmaterjalina, teetööstuses ja mujal. Samuti tekib suurel hulgal ahju gaasi (peamiselt CO ja CO2), mida tööstuslikes tingimustes puhastatakse ja kasutatakse kütusena või soojuseallikana plantides.

Temperatuurid, ohutus ja keskkond

Kõrgahju sisetemperatuurid ulatuvad tavaliselt kuni üle 1500 °C (kohati kõrgemad), seetõttu on materjalide valik, jahutus ja termiline isolatsioon väga olulised. Süsteemid on varustatud temperatuuri- ja surveanduritega, automaatse laadimissüsteemi ning korrosiooni- ja kulumisvastase hooldusega. Keskkonnanõuded nõuavad heitgaaside puhastamist, tolmueraldust ning CO2-heitmete vähendamist protsessi optimeerimise ja taastuvenergia kasutamise kaudu.

Ülevaade tööetappidest

  • Laadimine: järjepidev raudmaagi, koksi ja lubjakivi lisamine ahju ülaosast.
  • Põletamine ja redukteerimine: koks põleb, tekib CO, mis eemaldab raua hapniku.
  • Skouri teke: lubjakivi reageerib jääkainetega ja moodustab vedela skouri.
  • Väljatõmme: vedel malm ja skuur eemaldatakse ahju põhjast regulaarselt.
  • Gaaside töötlus: ahju gaasid kogutakse ja puhastatakse või kasutakse kütusena.

Kokkuvõtlikult on kõrgahi tööstuslik seade, mis ühendab keerukad termokeemilised protsessid suuremahulise materjali liikumise ja hooldusega. Selle edu sõltub korrektsest konstruktsioonist, sobivatest materjalidest, täpsest protsessi juhtimisest ja keskkonnanõuete järgimisest.

Kõrgahju skeem1 . Kuum puhur ("tuul") Cowperi ahjudest 2. Sulatustsoon (bosh) 3 .   Raudoksiidi reduktsioonitsoon (tünn) 4. Raudoksiidi redutseerimistsoon (korstnas) 5. Eelsoojendusvöönd (kurg) 6 .   Maagi, lubjakivi ja koksi söötmine7 . Heitgaasid8 . Maagi, koksi ja lubjakivi kolonn9 . Räbu eemaldamine10 . Sulatatud malmi võtmine11 . Jääkgaaside kogumineZoom
Kõrgahju skeem1 . Kuum puhur ("tuul") Cowperi ahjudest 2. Sulatustsoon (bosh) 3 .   Raudoksiidi reduktsioonitsoon (tünn) 4. Raudoksiidi redutseerimistsoon (korstnas) 5. Eelsoojendusvöönd (kurg) 6 .   Maagi, lubjakivi ja koksi söötmine7 . Heitgaasid8 . Maagi, koksi ja lubjakivi kolonn9 . Räbu eemaldamine10 . Sulatatud malmi võtmine11 . Jääkgaaside kogumine

Protsess

Maak, lubjakivi ja süsinik koksi kujul pannakse kõrgahju ülaosas kihtidena. Samal ajal puhutakse ahju sees kuuma õhku, mida nimetatakse "tuuleks". Õhu suunamiseks ahju kasutatakse spetsiaalseid düüsid, mida nimetatakse "tuuerideks". Düüsid asuvad ahju põhjas. Seda protsessi nimetatakse "lõhkamiseks". Seepärast nimetatakse seda ahju "kõrgahjuks". Koks süttib (süttib) ja põleb. See tekitab süsinikmonooksiidi, sest süsinikdioksiidi tootmiseks ei ole piisavalt hapnikku. Seejärel vähendab süsinikmonooksiid metalloksiidiks ja teeb süsinikdioksiidi. Seda protsessi kasutatakse raua valmistamiseks. Lubjakivi moodustab koos rauamaagi kivimiga ainet, mida nimetatakse räbuks.

Ahju alumist osa nimetatakse küttekoldeks. Kui see on täitunud vedela malmi ja räbuga, eemaldatakse räbu. Seda nimetatakse koorimiseks. Räbu on rauast kergem ja ei segune rauaga. See hõljub raua peal. Erilise puuriga tehakse tulekoldesse räbu tasemele auk. Vedel räbu liigub läbi augu välja mahutisse, mida nimetatakse räbustuskoldeks. Seejärel tühjendatakse rauda tulekoldest. Seda nimetatakse koputamiseks. Põhja tehakse auk ja vedel malm tuleb välja. Seda kasutatakse kas otse terasetootmiseks, pannakse spetsiaalsesse raudteevagunisse, mida nimetatakse torpeedovaguniks, või valmistatakse sellest vormid. Kui kogu malm on eemaldatud, kasutatakse kahe augu sulgemiseks tulekindlat savi. Savi muutub suure kuumuse tõttu väga kiiresti tahkeks.

Malm sisaldab umbes 4% süsinikku ja see oleks kasutamiseks liiga kõva ja rabe. Üleliigne süsinik tuleb kõigepealt ära põletada. Raua rafineeritakse teraseks, eemaldades sellest süsiniku (põletades üleliigse süsiniku ära). Kaasaegne meetod malmi süsinikuärastamiseks ja rafineerimiseks teraseks on hapnikuahi. Ajalooliselt on olnud ka teisi meetodeid, näiteks Bessemeri konverter, lahtine ahju ja pudelahi.

Gaasid tõusevad üles ja kogunevad ahju ülaosas. Kuna gaas sisaldab palju süsinikmonooksiidi, on see väärtuslik kütus. Kõrgahju ülaosas kogutud gaasi nimetatakse kõrgahjugaasiks. Seejärel pestakse ja kuivatatakse see ning kõik tahked osakesed, nagu tahm või malmitolm, kogutakse kokku. Seejärel põletatakse gaas spetsiaalsetes ahjudes, mida nimetatakse Cowperi ahjudeks või kuumadeks kõrgahjudeks, süsinikdioksiidiks. Kõrgahjugaasi põletamisel saadud soojust kasutatakse seejärel lõhkamisõhu, "tuule", eelsoojendamiseks, mis omakorda paisatakse kõrgahjusse.

Räbu ei ole jäätmed. Seda saab kasutada mitmel viisil. Sellest võib valmistada telliseid ja kasutada neid ehituses või segada seda betooniga. Kõrgahjuräbu sisaldav betoon on tugevam kui tavaline betoon ja peaaegu puhas valge, samas kui tavaline betoon on määrdunud hall.

Kõrgahi võib tavaliselt töötada 10-20 aastat ilma seiskumata. Seda nimetatakse "kampaaniaks".

Keemiline näide

Temperatuuril 900-1600 °C toimub redutseerimine süsiniku abil:

1.

3 {\displaystyle 3} {\displaystyle 3}

Fe2O3{\displaystyle Fe_{2}O_{3}} {\displaystyle Fe_{2}O_{3}} {\displaystyle Fe_{2}O_{3}}+ {\displaystyle +} {\displaystyle +}C{\displaystyle C} {\displaystyle C}

⟶ {\displaystyle \longrightarrow } {\displaystyle \longrightarrow }

2 {\displaystyle 2} {\displaystyle 2}

Fe3O4{\displaystyle Fe_{3}O_{4}}} {\displaystyle Fe_{3}O_{4}}+ {\displaystyle +} {\displaystyle +}CO{\displaystyle CO} {\displaystyle CO}

2.

F e 3 O 4 + C {\displaystyle Fe_{3}O_{4}+C}} {\displaystyle Fe_{3}O_{4}+C}

⟶ {\displaystyle \longrightarrow } {\displaystyle \longrightarrow }

3 {\displaystyle 3} {\displaystyle 3}

FeO{\displaystyle FeO}{\displaystyle FeO}+ {\displaystyle +} {\displaystyle +}C O {\displaystyle CO} {\displaystyle CO}

3.

F e O + C {\displaystyle FeO+C} {\displaystyle FeO+C}

⟶ {\displaystyle \longrightarrow } {\displaystyle \longrightarrow }

Fe{\displaystyle Fe}{\displaystyle Fe}+ C O {\displaystyle +CO} {\displaystyle +CO}

Nüüd on raud tehtud.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kõrgahi?


V: Kõrgahi on suur ahju, mida kasutatakse raua sulatamiseks maagist.

K: Kui suured võivad kõrgahjud olla?


V: Kõrgahjud võivad olla kuni 60 meetri kõrgused ja 15 meetri läbimõõduga.

K: Mis on kõrgahju teine nimetus?


V: Kõrgahjusid nimetatakse ka kõrgahjudeks.

K: Millistest materjalidest on kõrgahjud valmistatud?


V: Kõrgahjud on tavaliselt ehitatud teraskorpuse ja magneesiumoksiidist või muudest tulekindlatest materjalidest valmistatud tellistega.

K: Kuidas jahutatakse kõrgahju?


V: Kõrgahju jahutatakse vee abil, mis voolab osa korpuse ja tellise sees.

K: Milline on sulatamisprotsess ja kuidas valmistatakse rauda?


V: Raua valmistamise protsess on sulatamine, mille käigus eemaldatakse rauamaagist hapnik. Redutseerimisprotsessis kasutatakse süsinikku, kusjuures maaki kuumutatakse kõrgel temperatuuril. Seejuures tekib toorraud, mida nimetatakse malmiks.

K: Milline on süsiniku roll raua valmistamise redutseerimisprotsessis?


V: Süsinik võtab kõrge temperatuuri juures kergesti hapniku maagist välja.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3