Raudmaag (raudmalm): määratlus, tüübid ja kasutus
Avasta raudmaag (raudmalm): määratlus, tüübid, kaevandamine ja tööstuslik kasutus — praktiline juhend rauda sisaldavatest kivimitest, töötlemisest ja nende väärtusest.
Rauamaagid on kivimid ja mineraalid, millest saab majanduslikult kaevandada metallist rauda.
Raud (Fe) on üks kõige sagedamini esinevaid kivimit moodustavaid elemente. See moodustab umbes 5% maakoorest. See on teine kõige sagedamini esinev ja laialt levinud metall (alumiinium on kõige levinum). Inimesed on seda kasutanud juba üle 3000 aasta. Siiski muutus selle kasutamine laialdaselt kättesaadavaks alles 14. sajandil, kui sulatusahjud (kõrgahjude eelkäija) hakkasid asendama sepiseid.
Maagid sisaldavad tavaliselt rohkesti raudoksiide ja nende värvus varieerub tumehallist, helekollasest, sügavlillast kuni roostepunase värvuseni.
Määratlus ja keemiline koostis
Raudmaag ehk raudmalm on igasugune kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda, et selle majanduslik kaevandamine ja töötlemine oleks tasuv. Rauamaag koosneb sageli raudoksiididest ja -sulfiididest ning sisaldab ka teisi elemente ja silikaate. Keemiliselt domineerivad ühendid on näiteks hematiit (Fe2O3), magnetiit (Fe3O4), goetiit (FeO(OH)) ja sideriit (FeCO3).
Tüübid ja kvaliteediklassid
Rauamaake võib jagada järgmisteks põhitüüpideks:
- Hematite- ja magnetiitse maagi: kõrge rauasisaldusega ja sageli sobivad otsekoormatamiseks (direct shipping ore).
- Goetiit- ja limoniiidimaag: tavaliselt madalama tiheduse ja eri vee‑ või oksüdatsioonitingimuste tulemus.
- Sideriit ja karbonaadmaag: sisaldab süsinik‑happe sooli, mille töötlemine nõuab täiendavat keemilist lõhestamist.
Majanduslikus mõttes jagunevad maad veel järgnevalt: kõrge kraadiga (>60% Fe), keskmise kraadiga (30–60% Fe) ja madala kraadiga (<30% Fe). Kõrgekvaliteedilised maad on töötlemiseks soodsamad, madalama kraadiga maad nõuavad rikastamist.
Tekkeprotsessid ja leiukohad
Rauamaak võib tekkida mitmel viisil:
- Magmade ja metamorfismi protsessid: kontsentreeritakse kõrge temperatuuriga ja surve all.
- Hüdrotermilised süsteemid: lahused viivad raua uues vormis pinnale ja sadestavad mineraale.
- Stratiformsed sadestused ja okeaanilised protsessid: kantakse setete hulka ja kondenseeruvad kihtidena (näiteks suurteimaid rauabande leidub Austraalias ja Brasiilias).
Suured rauamaagi leiukohad asuvad muuhulgas Austraalias, Brasiilias, Hiinas, Indias ja Venemaal — need piirkonnad annavad maailma rauakaubanduses olulise osa.
Kaevandamine ja töötlemine
Rauamaagi kaevandamine võib toimuda avamäe- või tunnelmeetodil sõltuvalt maagi sügavusest. Peamised töötlemisetapid on:
- puhastamine ja fraktsioneerimine (killustamine, jahvatamine),
- rikastus (magnet‑separatsioon, gravitatsioon, flotatsioon),
- pelletiseerimine või sinterdamine, et toota haakuvat toormaterjali terasetootmiseks.
Tänapäevases terasetootmises kasutatakse ka alternatiivseid tehnoloogiaid nagu direkt vähendatud raud (DRI) ja elektriahjud, mis võimaldavad taaskasutatud terase suuremat osakaalu ja madalamat CO2‑heidet võrreldes traditsioonilise kõrgahju protsessiga.
Kasutusvaldkonnad
Suurem osa kaevandatud rauast kasutatakse terase valmistamiseks — teras on alus tänapäevasele ehitusele, transpordile, masinatööstusele ja paljudele tarbeesemetele. Teised kasutusvaldkonnad hõlmavad:
- malmide ja valurauatoodete tootmine,
- keemiatööstus (raudoksiidid pigmentide ja katalüütidena),
- magnetilised rakendused magnetiidi puhul.
Keskkonnamõju ja ringlus
Rauamaagi kaevandamine ja töötlemine mõjutavad keskkonda mitmeti: maapinna häired, elupaikade kadu, veereostus, aku‑sarnaste settimisalade tekkimine ja mõnikord ka happeline mineraalvool (acid mine drainage). Tõhusad leevendusmeetmed hõlmavad veekaitset, tagasitäidet, pinnase taastamist ja turvalist jäätmekäitlust.
Samuti on oluline rõhutada terase ringlussevõtu rolli: terase taaskasutus vähendab oluliselt uue rauamaagi kaevandamise vajadust ja energiakulu ning aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet.
Majanduslik tähtsus
Raudmaag on strateegiliselt oluline tooraine; selle hind ja saadavus mõjutavad tugevalt tööstust ja infrastruktuuri. Suurte leiukohtade olemasolu võib mõjutada riigi majandust ja ekspordi. Samal ajal nõuab vastutustundlik kaevandamine regulatsioone ja keskkonna‑ ning kogukonna kaasamist.
Kokkuvõte: Rauamaag on mitmekesine ja majanduslikult oluline kivimirühm, millel on suur roll tööstuses. Selle tüübid, tekkeviisid ja kvaliteet määravad kaevandamise meetodid ja töötlemistehnoloogia, samas kui ringlus ja keskkonnakaitse on üha olulisemad aspektid vastutustundliku tootmise tagamisel.

Rauamaagi tükid, mida kasutatakse terase valmistamiseks.
Rauamaagid
- magnetiit (Fe
3O
4, 72,4% Fe) - hematiit (Fe
2O
3, 69,9% Fe) - goetiit (FeO(OH), 62,9% Fe)
- limoniit (FeO(OH).n(H2 O))
- sideriit (FeCO3 , 48,2% Fe)
Küsimused ja vastused
K: Mis on rauamaak?
V: Rauamaak on kivim või mineraal, millest saab eraldada metallist rauda.
K: Kui palju peab rauda sisaldama, et seda saaks pidada "looduslikuks maagiks" või "otseveo maagiks"?
V: Looduslikuks maagiks või otseveo maagiks peab olema üle 60% rauda.
K: Millal hakkasid inimesed rauda laialdaselt kasutama?
V: Inimesed hakkasid rauda laialdaselt kasutama 14. sajandil, kui sulatusahjud hakkasid asendama sepiseid.
K: Kust pärineb Maa rauavaru?
V: Maa rauavarud pärinevad Ia-tüüpi supernoovadest, mis kogunesid, kui Päike liikus läbi piirkondade, kus supernoovad olid plahvatanud.
K: Kas vulkaanide poolt moodustatud saarteahelikud sisaldavad rohkesti metallimaaki?
V: Ei, vulkaanide poolt moodustatud saarekettides ei ole rohkesti metallimaake, sest neis on basalt ja väga vähe muud.
K: Miks on mõnedel saartel palju metallimaake, teistel aga mitte? V: Saared, mis olid kunagi osa superkontinendist, sisaldavad tavaliselt raskete elementide maake, samas kui vulkaanilise tegevuse tulemusena tekkinud saartel (ookeanilised saared) ei ole palju haruldasi ja tavalisi elemente, nagu mandrikuortel.
K: Kust saab Jaapan enamiku oma terasest?
V: Jaapan saab suurema osa oma terasest Lääne-Austraaliast.
Otsige