Lakagígar (Laki) 1783–1784 Islandi vulkaanipurse, laava ja mõjud

Lakagígar on kahekümneviie kilomeetri pikkune rida suurejoonelisi kraatreid Islandi lõunapoolsetel kõrgustikel. Need kraatrid tekkisid 1783.–1784. aasta lõikes kulgenud suurel fissuuripurskel, mida tavapäraselt nimetatakse Laki purskeks.

Purske käik ja omadused

Purskekollet iseloomustas erakordselt pikk ja intensiivne fissuuripurse: aktiivsus kestis ligikaudu kaheksa kuud (juunist 1783 veebruarini 1784). Laava tuli peamiselt Laki lõhest, kuid samaaegselt oli aktiivne ka Grímsvötn'i süsteem. Purske käigus paiskus maapinnale ja atmosfääri tohutu hulk laava- ja gaasimaterjali.

• Laavamaht: hinnanguliselt umbes 42 miljardit tonni basaltlaava — see vastab ligikaudu 14 km³ (umbes 14 miljardit m³) laavapinnale ja moodustas ulatusliku laavavälja (ligikaudu 500–600 km² suurusjärgus).
• Gaasid: purskest eraldus suures koguses mürgiseid ühendeid, eelkõige fluorvesinikhappe ja suures koguses vääveldioksiidi, mis moodustasid atmosfääris aerosoolid ja põhjustasid ulatuslikku saastet ning happeliste vihmade teket.

Mõjud Islandil

Purske oli katastroofiline Islandi elanikele ja loomadele. Gaasid saastasid rohupinnase ning tekitasid fluoriidimürgistust (fluoroos), mis mürgitas kariloomi ja hävitas nende söödavarud. Selle tagajärjel:

• hukkus üle 50% Islandi kariloomadest;
• hävis suur osa põllukultuurist ja ära söönud söödarohk;
• laavavoolud ja vulkaaniline tuhk hävitasid ligi 20 küla ning taristut;
• põhjus otseselt ja kaudselt laiaulatuslikku näljahäda — hinnanguliselt hukkus umbes 25% saare inimpopulatsioonist.

Globaalne ja Euroopa õhukvaliteedi mõjud

Suure väävli- ja gaasikoguse eraldumine mõjutas atmosfääri ka väljaspool Islandit. Euroopas ja laiemalt levis järgmise kuu jooksul nn „dry fog” ehk kuiv udu: taevas muutus häguseks, päikesevalgus nõrgenes ja õhk saastus. Need muutused põhjustasid:

• hingamisprobleeme ja ärritust paljudes piirkondades;
• saagikuse langust ja täiendavat üle-Euroopalist majanduslikku survet;
• hinnanguliselt kümneid tuhandeid liigseid surmajuhtumeid (erinevad uuringud annavad eri suurusjärku hinnanguid), eriti nõrkades ja haavatavates rühmades.

Põhjused ja geoloogiline taust

Laki ja selle lähiümbrus on osa suuremast Islandi lõunapoolse mantelvälja ja järkude süsteemist, kus moodustuvad fissuurid ja basaltne laava. Laki-sarnased fissuuripursked eraldavad suure hulga basaaltilise laavaid ning gaase, erinevalt näiteks kõrge lämmastik- või räni sisaldusega pliniani tüüpi purseprotsessidest. Sellised pikad ja katkematud lõhed võivad püsida aktiivsed nädalaid või kuid, kui magma toiduvaru maakoores jätkub.

Pärand, uurimistöö ja õppetunnid

Laki purske mõju on olnud oluline nii vulkanoloogiast arusaamise kui ka kliima- ja keskkonnamõjude uurimise seisukohalt. See sündmus on näidanud:

• kui tugevalt võivad suured väävelheitega pursked mõjutada kohalikke ja regionaalseid ilmaaegu ning inimeste tervist;
• kuidas fluorüühendid võivad põhjustada pikaajalist majanduslikku ning toidu- ja loomapidamislikku kahju;
• vajalikkuse mõõta ja modelleerida vulkaaniliste gaaside mõjusid, et ette valmistada kaitse- ja leevendusmeetmeid tulevaste sarnaste pursete puhul.

Kokkuvõte: Lakagígar (Laki) 1783–1784 oli üks ajaloo mastaapsemaid fissuuripurskeid, mille otsesed ja kaudsed tagajärjed olid laastavad: ulatuslik loodus- ja majanduslik kahju Islandil, laiaulatuslik atmosfääriline saastus Euroopas ning püsiv huvi selle sündmuse mõju ja mehhanismide uurimise vastu tänapäeva teaduses.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Lakagígar?

K: Kuidas Lakagígar tekkis?

K: Kui kaua kestis Lakagígari süsteem purskamine?

K: Kust tuli Lakagígari moodustanud laava?

K: Millised olid Lakagígari purske tagajärjed?

Küsimus: Kui palju kariloomi hukkus Lakagígari purske tõttu?

K: Mitu küla hävitas Lakagígari laavavoolud?

Otsing