Laurentia
Laurentia on suur kontinentaalne kraaton. See moodustab Põhja-Ameerika mandri iidse geoloogilise tuuma.
Algselt hõlmas see Gröönimaa tuumiku ja Šotimaa loodeosa, mida tuntakse Hebriidide terraani nime all. Laurentiat nimetatakse ka Põhja-Ameerika kratoniks. See on kaasaegne geoloogiline nähtus, aga ka väga vana geoloogiline tuum, mis on valmistatud vulkaanilistest kivimitest. See on peaaegu neli miljardit aastat vana.
Mõnikord on Laurentia olnud minevikus osa suurematest mandritest ja superkontinentidest. See on väiksemate tektooniliste plaatide kogum, mis arhea ajastu alguses ühinesid. Kui plaadid liikusid kokku, tekkis tohutu mäestik. Palju hiljem, proterosoikumi ajastul, põrkasid väikesed plaadid ja ookeanisaared kokku ja sulasid kokku üha kasvava Laurentiaga. Koos moodustasid nad tohutu stabiilse kraatoni, mida me näeme tänapäeval Põhja-Ameerika põhjaosas ja keskel ning Gröönimaa lääneosas.
Üle miljardi aasta tagasi tekitas Grenville'i orogenism Kanadas šilti sakilised tipud, mis olid kõrgemad kui kõik tänased mäed. Miljoneid aastaid kestnud erosioon on muutnud need mäed künklikeks küngasteks.
Ülejäänud Põhja-Ameerika lääneosa lisandus palju hiljem, pärast Pangaea jagunemist ja Ameerika liikus Euraasiast ja Gondwanast lääne poole.
Kraton on saanud oma nime Laurentsiuse mäestiku järgi, mis on Saint-Laureuse jõest põhja pool asuv mäestik.
Laurentia, mida nimetatakse ka Põhja-Ameerika kratoniks.
Kivid, nagu täna näha
Kratoonilised kivimid on metamorfsed ja vulkaanilised, samas kui nende kohal olevad settekivimid koosnevad peamiselt lubjakividest, liivakividest ja kiltkividest. Need settekivimid ladestusid 650-290 miljonit aastat tagasi. Ida- ja Kesk-Kanadas on suur osa stabiilsest kratonist pinnal paljandunud.
Laurentia edelaosa koosneb prekambriumi aluspõhjakivist, mis on deformeerunud mandrite kokkupõrgete tagajärjel (lilla ala ülaltoodud pildil). See ala on Basin and Range'i provintsina läbinud märkimisväärse riftimise ja on venitatud kuni 100% oma algsest laiusest. Piirkonnas on toimunud suured vulkaanipursked.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Laurentia?
V: Laurentia on suur kontinentaalne kraaton, mis moodustab Põhja-Ameerika mandri iidse geoloogilise tuuma. See koosneb magmakivist ja on peaaegu neli miljardit aastat vana.
K: Mis kuulus algselt Laurentiasse?
V: Algselt hõlmas Laurentia Gröönimaa tuuma ja Šotimaa loodeosa, mida tuntakse kui Hebriidide terraani.
K: Kuidas tekkis Laurentia?
V: Laurentia tekkis mitme väiksema tektoonilise plaadi ühinemise tulemusena arheumi ajastu alguses. Kui need plaadid liikusid kokku, tekkis tohutu mäestik. Hiljem põrkasid väiksemad plaadid ja ookeanisaared kokku ja sulasid kokku üha kasvava Laurentia tekkeks, mille tulemusena tekkis see, mida me täna näeme Põhja-Ameerika põhja- ja keskosas ning Gröönimaast lääne pool.
K: Millal toimus Grenville'i orogenism?
V: Grenville'i orogenism toimus üle miljardi aasta tagasi Kanada kilbil, tekitades sakilised tipud, mis on kõrgemad kui tänapäeval nähtavad mäed.
K: Kuidas on need mäed sellest ajast alates muutunud?
V: Miljonite aastate jooksul toimunud erosioon on muutnud need mäed künklikeks küngasteks.
K: Millal lisandus Laurentiasse Põhja-Ameerika lääneosa?
V: Põhja-Ameerika lääneosa lisandus palju hiljem pärast Pangaea jagunemist, kui Ameerika liikus Euraasiast ja Gondwanast lääne poole.
K: Kust on "Laurentia" saanud oma nime?
V: Kraton on saanud oma nime Laurentia mägedest, mis asuvad Saint Lawrence'i jõest põhja pool.
