Hebriidide terraan: Šotimaa läänegeoloogia, Lewis'i kompleks ja Torridon
Hebriidide terraan on üks terraanidest, mis moodustab osa Kaledoonia orogeensest vööndist Loode-Šotimaal. Selle piiri naabermaakeraani Põhja-Hylandi terraaniga moodustab Moine Thrust Belt (Moine'i tõuke vöönd), mis on üks Kaledoonia deformatsiooni peamistest tektoonilistest piirjoontest ja mille kaudu nihkusid suuremad kivimblokkide massid lõunasse Caledonide kokkupõrke ajal.
Geoloogiline ülesehitus
Aluspõhjakivi koosneb vana-aegsetest arhea ja varajase paleoproterosoikumi gneissidest, mis kuuluvad tuntud Lewis'i kompleksi. See Lewis'i kompleks on kõrge metamorfse palavuse ja rõhu all muundunud kivimite komplekt, milles on leitud väga vanu (mitme miljardi aasta vanuseid) metamorfe tsoone, migmatiite ja korduvaid deformatsioonisündmusi. Neid vanu alaplaate katavad enamasti punakaspruunid ühtlaselt neoproterosoikumi Torridoni setted — paksud liivakivide, liivade ja konglomeraatide liistud, mis peegeldavad valdavalt maismaas- ja rannikumõjuga (alluviaalsete ja deltaalsete) depositsioonitingimusi.
Torridoni setete kohal levib kambro-ordoviitsiumi setete jada, mis oli seotud varase paleotsoilise mere sissetungiga ning mille kivimid (liivakivid, savikivid, paekivimid) dokumenteerivad muutust maismaapinnalt merekeskkonda. See ülemine kaater oli jaamaks varasemale maastikule ja tõi kaasa täiendava surve Kaledoonia orogeneesis — kõik need kihistused osalesid Laurentsiuse eelmäestiku moodustumisel Kaledoonia kontinentaalse kokkupõrke ajal.
Metamorfism, vanused ja suhe tektoonikaalaste protsessidega
Lewis'i kompleksi gneissid on vanuseliselt väga erinevad (osaliselt kuni üle 3 miljardilise vanuseni) ja on kogenud mitut metamorfset ja tektoonilist faasi. Torridoni setted on suhteliselt nooremad (neoproterosoikumi ajastust) ja paiknevad tugevasti vanemate aluskivimite peal ebakorrapärase murde- ja kulutuspindadega. Kaledoonia orogeneesi käigus said need üksused mõjutada kokkusurutud ja lükkesüsteemidega — Moine'i tõukevöönd näitab seda selgelt, kus napid ja suured nihked eraldavad Hebriidide terraani Põhja-Hylandi terraanist.
Levik ja piiriomadused
Hebriidide terraani moodustavad Šotimaa mandriosa läänepoolseim riba, suurem osa Sise-Hebriidide ja kogu Välis-Hebriidide territooriumist. Samasuguseid kivimeid arvatakse olevat ka Shetlandil ja neid on tõestatud BGSi madalate puuraukude ja süsivesinike uuringupuuraukude abil Välis-Hebriidide lääne- ja põhjaosas. Terraani täielikku läänelist ulatust raskendab see, et hilisem mesosoikum ja kenozoikum on suures osas pinnakattega — mesosoikumi rifting ja hilisem Atlandi avanemine on katnud või nihutanud osa algsetest kivimite levikupiirkondadest ning loonud uusi struktureeritud basseine ja kaljukohti.
Piirkondlik tähendus ja kasutusväärtus
Hebriidide terraan on geoloogiliselt oluline nii teadusliku kui ka majandusliku seisukohalt. Lewis'i gneissid annavad väärtuslikku infot Maa varasemate faaside, metamorfsuse ja kontinentaalse sulandumise ajaloost. Torridoni setted kujutavad endas olulist arheoloogilist ja paleoekoloogilist arhiivi Neoproterosoikumi maismaastiku tingimustest. Regionaalsel tasandil on uuritud ka võimalikke maavarasid (nt metallilise mineraalistikuga tsoonid), ning merealused ja rannikumassiivid on olulised süsivesinike uurimis- ja hindamisobjektid.
Maastik ja kultuuriline tähendus
Geoloogiline ülesehitus annab Hebriididele ja lääne-Šotimaale omapärase maastiku: joonelõigudest ja astangutest kuni kõrgete klintide ja ulatuslike kareduste ning pehmete turbaväljadeni. Paljud neist aladest on ka kaitse all ning tähtsad nii loodusliku mitmekesisuse kui ka turismi seisukohalt. Lewis'i kiviahelad ja Torridoni liivaluidetenaolud on laialt tuntud fotograafia- ja matkasihtkohana.
Mõned sarnased kivimid esinevad Shetlandi saartel, mis on Kaledoonia orogeniidi põhjapoolne eelpost, kus need moodustavad kohalikke vanemaid aluskivimeid ning annavad täiendavaid viiteid Kaledoonia süsteemi põhjapoolsele arengule.
Hebriidide terraani geoloogiline kaart
Väljaulatuvad ilmastikumuutustega leviisi gneissid, 5 km Loch Inverist loode pool.
Küsimused ja vastused
K: Mis on heebriidi terraan?
V: Hebriidide terraan on üks terraanidest, mis moodustab osa Kaledoonia orogeensest vööndist Šotimaa loodeosas. Selle piiri naabermaaga Northern Highland Terrane moodustab Moine Thrust Belt.
K: Millist tüüpi kivimid moodustavad selle aluspõhja?
V: Aluspõhjakivimite hulka kuuluvad arhailised ja paleoproterosoilised gneissid, mis kuuluvad Lewis'i kompleksi.
K: Millised settekihid asuvad selle aluspõhja peal?
V: Neid katavad kokkuleppeliselt neoproterosoikumi Torridoni ladestu, mida omakorda katab kokkuleppeliselt kambro-ordoviitsiumi ladestu.
K: Kuidas kujunes see kontinentaalse kokkupõrke käigus?
V: See moodustas osa Laurentuse eelmäestikust Kaledoonia kontinentaalse kokkupõrke ajal.
K: Kus leidub sarnaseid kivimeid väljaspool Šotimaad?
V: Arvatakse, et sarnaseid kivimeid leidub ka Shetlandil. Neid on tõestatud BGSi madalate puuraukude ja süsivesinike uuringupuuraukude abil Välis-Hebriididest lääne ja põhja pool.
K: Kui kaugele ulatub see terraan lääne suunas?
V: Selle terraani täielikku ulatust lääne suunas varjab mesosoikumi rifting.
K: Kas väljaspool Šotimaad leidub sarnaseid kivimeid ka teistes piirkondades? V: Mõned sarnased kivimid esinevad Shetlandi saartel, mis on Kaledoonia orogeniidi põhjapoolne eelpost.
