Mesosoikum: dinosauruste, lindude ja imetajate ajastu
Mesosoikumi ajastu oli geoloogiline ajastu, mil elasid dinosaurused, samuti esimesed linnud ja imetajad. See kestis umbes 186 miljonit aastat, alustades 252,2 mya (miljonit aastat tagasi) P/Tr väljasuremisega ja lõpetades 66 mya K/T väljasuremisega (see, mis tappis dinosaurused).
Dinosaurused ilmusid umbes 231 mya (21 miljonit aastat pärast mesosoikumi algust). Nad arenesid välja varajastest roomajatest, mida nimetatakse arhosaurusteks (rühm, kuhu kuuluvad ka tänapäevased linnud ja krokodillid).
Mesosoikumi ajastu on keskmine kolmest ajastust, mis moodustavad fanerosoikumi eoni. Enne mesosoikumi oli paleosoikumi ajastu. K/T väljasuremine 66 mya tähistab ka kinoosoikumi ajastu algust, milles me praegu elame.
Kolm mesosoikumi perioodi olid:
Peamised perioodid ja nende omadused
- Triias (umbes 252–201 miljonit aastat tagasi) — Mesosoikumi algus, taastumine P/Tr massiivsest väljasuremisest. Triiase lõpu poole ilmnesid esimesed tõelised dinosaurused ja varased imetajaeelsed liigid. Maailma mandrid olid suurel määral kokku koondunud superkontinendiks Pangeaks, mis tekitas suured kuivad sisemaaalad ja lokaalsed kliimapoolused. Meredes olid levinud amonid ja teised mereelustiku rühmad.
- Juura (umbes 201–145 miljonit aastat tagasi) — Dinosaurused said domineerivaks nii maismaal kui ka rannikualadel; suurte sauropoodide (pikkade kaeladega taimtoidulised dinosaurused) ja mitmesuguste röövliikide (theropoodid) mitmekesisus. Juura ajastust pärineb ka tuntud varajane lind Archaeopteryx (umbes 150 mya), mis näitab üleminekuomadusi dinosauruste ja lindude vahel. Pangea hakkas lagunema, tekkisid esimesed ookeani- ja mandriosa eraldused, mis mõjutasid evolutsiooni ja levikut. Meredes elasid laialdaselt plesiosaurid ja ichthyosaurid.
- Kriitikum (umbes 145–66 miljonit aastat tagasi) — Liikide mitmekesisus kasvas veelgi: tekkisid paljud tuntud dinosauruserühmad (nt tseratopsiad, hadrosaurid, suurte röövdinosauruste hulgas tyrannosaurid). Kriidi jooksul hakkasid laialdaselt levima õistaimed (angiospermid), mis muutis ökosüsteeme ja toiduahelaid. Meredes ilmusid mosasaurid, õhus püsisid mitmesugused pterosaurid. Kriidi lõpus toimus K/T massiline väljasuremine (~66 mya), mille põhjuseks peetakse suure tõenäosusega suurt asteroiditabamust (Chicxulubi kraater) ja ulatuslikku vulkanismi (nt Deccan Traps), mis hävitas suure osa dinosaurustest ja paljudest teistest rühmadest.
Keskkond, elustik ja tähtsamad arengud
- Klimaat: üldiselt oli mesosoikuum soe ja niiske, polaarsete jääkate puudus ning merevee tase oli kõrgem kui tänapäeval. Kliima ja meretaseme kõikumised mõjutasid levikut ja elupaikade tekkimist.
- Mandrite liikumine: Pangea järkjärguline lagunemine jagas maailmamandrid erinevateks aladeks, soodustades geograafilist isolatsiooni ja liigirikkuse kujunemist.
- Elustik: maismaal domineerisid dinosaurused, meredes olid arvukad suuremad roomajad (pleiosaurid, ichthyosaurid, mosasaurid), õhus tegutsesid pterosaurid. Amoniidid ja teised kaksikud (bivalved) on head indeksfossiilid, mida kasutatakse kihistumise vanustamiseks.
- Linnud ja imetajad: Linnud arenesid välja theropoodsetest dinosaurustest (tõestus varajaste lindude ja nende luustikuomaduste kaudu). Esimesed imetajad olid reeglina väikesed ja enamasti öise eluviisiga; alles pärast K/T väljasuremist hakkasid imetajad kiirelt mitmekesistuma ja suuremaks kasvama.
Miks mesosoikum on oluline?
Mesosoikumi uurimine annab meile võtme evolutsiooni, kliimamuutuste ja geoloogiliste protsesside mõistmiseks. See ajastu kujundas paljusid tänapäeva ökosüsteemide eelkäijaid — õistaimed, kaasaegsed linnugrupid ja imetajate esivanemad said siit alguse või hakates arenema. Samuti õpetab mesosoikumi massiliste väljasuremiste ja planeetaarsete sündmuste uurimine, kuidas maapind ja elustik reageerivad kiiretele keskkonnamuutustele.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mesosoik?
V: Mesosoik on geoloogiline ajastu, mis kestis umbes 186 miljonit aastat, alustades 252,2 miljonit aastat tagasi ja lõpetades 65 miljonit aastat tagasi. Sel ajal elasid dinosaurused ja esimesed imetajad.
K: Millal ilmusid dinosaurused?
V: Dinosaurused ilmusid umbes 231 miljonit aastat tagasi, mis oli 21 miljonit aastat pärast mesosoikumi algust.
K: Millisest rühmast arenesid dinosaurused välja?
V: Dinosaurused arenesid välja roomajatest, mida nimetatakse arhosaurusteks ja mis on samuti seotud tänapäeva lindude ja krokodillidega.
K: Mille poolest erinesid imetajad mesosoikumi ajal dinosaurustest?
V: Suurema osa pika jura- ja kriidiajastu jooksul olid imetajad väikesed öised loomad, kes elasid peamiselt metsades, samas kui enamik neist kaotas värvinägemise. Seevastu tänastel imetajatel on tänu kolme tüüpi värviretseptoritele (koonusrakud) mõningane värvinägemine.
K: Millisesse eooni kuulub mesosoikumi?
V: Mesosoikumi kuulub fanerosoikumi eooni.
K: Mis eelnes ja mis järgnes sellele?
V: Enne mesosoikumi oli paleosoikumi ajastu, pärast seda aga kinoosoikumi ajastu - milles me elame -, mida tähistas massiline väljasuremisjuhtum, mida tuntakse kui K/T väljasuremist 65 mya.
Küsimus: Millised on kolm perioodi mesosoikumi ajastu sees?
V: Mesosoikumi kolm perioodi on triassia, jura ja kriidiaeg.
