Keskmine jura (174–163 miljonit a): geoloogiline ajastu ja Pangaea lagunemine

Keskmine jura on jura teine geoloogiline ajastu. See algas 174,1 miljonit aastat tagasi ja lõppes 163,5 miljonit aastat tagasi.

Keskmisel juraajal hakkas Pangaea lõhestuma. See hakkas jagunema Laurasiaks ja Gondwanaks ning tekkis Atlandi ookean. Tektooniline tegevus sulges Paleo-Tetütse ookeani. Põhja-Ameerika lääneosa rannikul asuv subduktsioonivöönd tekitas jätkuvalt esivanemate Kaljumäed.

Ajastus ja stratiigraafia

Keskmine jura jaguneb rahvusvaheliselt tunnustatud etappideks: Aalenian, Bajocian, Bathonian ja Callovian. Ajaline vahemik on ligikaudu 174,1–163,5 miljonit aastat tagasi. Need algetapid kirjeldavad nii meresetete kui maismaa kivimite ladestumise järjestust ning aitavad määrata fossiilide ja kihi vanust.

Paleogeograafia ja tektoonika

Keskmise jura jooksul jätkus superkontinendi Pangaea lõhenemine, mille tulemusena hakkasid eralduma põhja- ja lõunapoolse kontinentimassiividena Laurasia ja Gondwana. Selle protsessi käigus avanesid järjest uued mereväli‑ ja ookeanilised lõhed ning tekkisid proto‑ või varased osad tänapäevasest Atlandi ookean.

Samal ajal toimus maailmamõõtmeliselt aktiivne tektoonika: subduktsioonitsoonid, laamade nihkumine ja vulkanism muutsid mandriprofiile. Tektooniline tegevus sulges või vähendas mõningaid vanemaid ookeanikeskkondi, näiteks osa Paleo-Tetütse ookeani aladest, samas kui teistes piirkondades kujunesid uued merelahendused ja riftilised basseinid. Põhja-Ameerika lääne rannikul toimunud subduktsioon ja sellega seotud vulkaaniline aktiivsus aitasid kujundada esivanemate Kaljumäed.

Kliima ja keskkonnatingimused

Keskmist jura iseloomustas üldiselt soe ja suhteliselt stabiilne kliima, ilma suurte polaarsete jääkilpideta. Merevee tase oli kõrge, mis tekitas laialdasi madalaveelisi epi‑kontinentseid sooli ja korallrahusid. Neis tingimustes ladestusid ranniku‑ ja lahtedesetid, karbonaadid ning orgaaniliselt rikkad savi‑ ja lubjakivihorid, mis hiljem võivad olla nafta‑ ja gaasi allikakivimid.

Elustik

Keskmise jura mereelustik oli rikkalik: uhkes arvus esinesid ammoniidid, belemniidid, bivalved, brahhopoodid ja erinevad kalaliigid ning mitmed suured merelised roomajad — ichthyosaurid, plesiosaurid ning tähepunktiks ka krokodili‑eelsed vormid. Soodne merekeskkond toetas ulatuslikke korallrahusid ja karbonaadi‑platvorme.

Maa peal domineerisid sel ajal dinosaurused. Esinesid suured sauropoodid (nt Cetiosaurus‑laadsed vormid), lihasööjad theropoodid (näiteks Megalosaurus‑tüübid) ja varased stegosaurid (nt Huayangosaurus‑laadsed liigid). Väikesed imetajalised ja imetajalaadsed olendid elasid peamiselt ööeluna ning liigirikkust täiendavad ka erinevad roomajad, konnad ja esimesed kaasaegsemad putukagrupid.

Majanduslik ja teaduslik tähendus

• Fossiilide uuring: keskmise jura kihid on olulised dinosauruste, mereruumsete reptiilide ja ammoniitide fossiilide poolest ning aitavad mõista keskmise mezozoikumse elu arengut.
• Energiaressursid: paljud keskmise jura setted (sh orgaaniliselt rikastatud savid ja lubjakivid) on oluline allikas nafta‑ ja gaasivarude tekkele (nt Põhjamere ja teised basseinid).

Kokkuvõte

Keskmine jura (174,1–163,5 Ma) oli periood, mil superkontinent Pangaea hakkas lõhenema, mered laienesid ja kliima jäi soojaks. Tektooniline aktiivsus ja meretaseme tõus lõid soodsad tingimused nii laiale merelisele kui maismaisele elustikule ning jätsid kivimkordadesse selgelt märgatavad setete‑ ja fossiilitähised, mida tänapäeva teadus ja majandus kasutavad intensiivselt.

Otsing