Tritylodontid olid väikesed kuni keskmise suurusega imetajataolised küünodontid, kelle keha suurus ulatus ligikaudu küüliku kuni kobrani. Nad olid üks kõige edukamaid ja kauem säilinud mitte-imetajate rühmi sünapsiidide hulgas.
Ajastu ja taksonoomiline koht
Tritylodontid ilmusid fossiilides esimestena hilis-triasil ja püsisid kuni kriidi keskpaigani, hõlmates suure osa juuraajast. Nad on sageli käsitletud kui viimane olulise sugukonnana säilinud mitte-imetajate hargnemine sünapsiidide seas: perekond Tritylodontidae arvatakse olevat tuletatud Cynognathus-laadsest küünodontist.
Levik ja elupaigad
Tritylodontide fossiile on leitud mitmelt kontinendilt, näiteks Ameerikas, Lõuna-Aafrikas ja Euraasias, ning on arvatud, et nad võisid elu vältel esineda peaaegu üle kogu maailma — võimalik, et ka Antarktikas. See laialdane levik näitab nende kohanemisvõimet erinevates maismaaökosüsteemides.
Anatoomia ja toitumine
Tritylodontidel esinesid mitmed imetajataolised tunnused, kuid nad jäävad väljapoole tänapäevaste imetajate hõimkonda. Nende koljumorfoloogia ja lõualuu-liigutused olid tugevalt kohandunud taimtoidule: hambastikus eristus hästi arenenud suured lõikehambad ning keerulised põsehamba-tüüpi molaarid, mille kroonidel oli iseloomulikud kolmeküngalised struktuurid — sellest tuleb ka nimi "tritylodont" (kolme kühmu hammastel). Nad ei omanud selgelt väljendunud koerahambaid, küll aga toimis hammastiku ehitus taime materjali närimiseks ja purustamiseks.
Lõualuu liikus peamiselt ette- ja tahapoole ehk propalinaliselt, mis võimaldas närida ja hõõruda taimset toitu — õrnemaid varsi, lehti ja juuri — hammaste vastastikuste pindade vahel. Selline hammaste kokkupõrge ja kulumile kalduv tööviis on üks peamisi tõendeid nende taimtoidulise eluviisi kohta.
Soojusvahetus ja füsioloogia
Paljud tunnused tritylodontide luustikus ja kasvumustris viitavad sellele, et neil võis olla kõrgem ainevahetus kui varasematel külmaverelistel roomajasarnastel sõsargruppidel. Mõned paleobioloogilised analüüsid näitavad võimalikke soojaverelisuse märke (endotermiat), kuid otsest ja lõplikku tõendit näiteks karvkatte kohta tritylodontidelt ei ole nii palju kui varajastelt imetajatelt. Seega on mõistlik öelda, et tritylodontid olid anatoomiliselt ja ainevahetusliku mõttes "imetajataolisemad" kui enamus teisi sama aja mitte-imetajate rühmi.
Võrdlus multituberkulatidega ja väljasuremine
Tritylodontidel on mitmeid funktsionaalseid ja morfoloogilisi paralleele hilisemate multituberkulatsioonide (mis on imetajad) hambumustriga: keerulised purihambad ja taimtoidule kohanenud närimissüsteemid tegid neist nende ökosüsteemide olulised taimtoidulised liikmed. Juuraajal oli tritylodontidel suhteliselt vähe otsest konkurentsi teistest imetajalaadsetest rühmadest, sest paljud teised therapsiidid olid lihasööjad või putuktoidulised. Kermack ja teised paleontoloogid on leidnud, et multituberkulaadid ilmusid keskjuraajal ning hiljem võis tekkida otsene konkurents, mille tulemusel multituberkulaadid osaliselt asendasid varasemaid taimtoidulisi rühmi, sealhulgas tritylodontide avarust.
Olulisus paleontoloogias
Tritylodontid on paleontoloogias tähtsad, sest nad näitavad üleminekut ja konvergentsi imetajate suunas: neil on kombinatsioon primitiivsetest küünodontsetest ja arenenud mammaliformsetest tunnustest. Nende pikka ajastikku ja laialdast levikut arvestades annavad tritylodontid väärtuslikku teavet Mesozoic’i maismaaökosüsteemide toiduvõrgustike ja imetajataoliste rühmade evolutsiooni kohta.
Kuigi tritylodontid ei kuulu tänapäevaste imetajate hõimkonda, illustreerib nende ajalugu hästi seda, kuidas samasugused ökoloogilised lüngad eri rühmade poolt täidetakse — vahel sünnib selle käigus põnev morfoloogiline ja funktsionaalne sarnasuse näide eri sugukondade vahel.
