Liopleurodon — jurassiline pliosauruse merekiskja (kuni 6,4 m)

Liopleurodon oli suur Pliosauruse liik, kes asustas meresid juura ajastu kesk- ja ülemosas, umbes 160–155 miljonit aastat tagasi. See oli üks oma aja tippkiskjaid: tal oli massiivne pea, lühike kael ning tugev keha, mis oli kohastunud kiireks jahiks ja saakloomade lämmatamiseks. Tuntud säilmete põhjal võis täiskasvanu kasvada kuni umbes 6,39 meetri pikkuseks, kuigi üksikute suurete hammaste ja fragmentaarsete luude leid viitab, et mõni sugulasrühm võis olla sellest suurem. Liopleurodon oli suguluses teiste tuntud pliosaurustega, näiteks Kronosauruse liikidega, ja saaklus hõlmas erinevaid mereloomi — teadaolevalt ka teisi suuremaid mereimetajaid ja -roomajaid, näiteks Ophthalmosaurust.

Fossiilid ja levik

Mõned Inglismaal Kimmeridge'i savi (Kimmeridge Clay) moodustisest välja kaevatud fossiilsed jäänused viitavad võimalikule palju suuremale, ehk kuni 15 meetri pikkusele isendile. Neid suuri fragmente ei ole aga kindlalt määratud Liopleurodon'i perekonda ja paljud paleontoloogid peavad neid pigem ebakindlateks või sarnasteks pliosauruste fragmentideks. Suurimad usaldusväärsed komplektid, mis kuuluvad liigi tüübimaterjalile (tavaliselt Liopleurodon ferox), annavad reaalsemaks suuruseks mõne meetri, kusjuures 6–7 meetri pikkus on tüüpiline tihedalt kindlaks tehtud specimenitele.

Anatoomia ja kohastumused

Liopleurodon nimi tähendab ladina–kreeka päritolu sõnastust, mis viitab hambale («liéo» = sile, «pleuro» = külg, «odon» = hammas) — hambad olid küll silmapaistvad ja tugeva ankrulaadse kujuga. Tal olid suured konksukujulised hambad, mis sobisid hästi suurte kala- ja nahklooma saagiks püüdmiseks. Ninalõhed ja lõhnaametiga seotud struktuurid viitavad, et ta võis vee all lõhna või kemikaale tajuda paremini kui paljud teised saakloomad, aidates üles leida peituvat või vigastatud saaki. Keha oli hästi lihaseline ja hüdrodünaamiline, nelja suure uimega (flipper) ning lühikese sabaga — see võimaldas kiiret, lühiajalist kiirendust ja manööverdamist saagi püüdmisel.

Käitumine ja toitumine

Liopleurodon oli eeldatavasti aktiivne kiskja ja pigem rünnaku- kui reostusjahtija (ambush predator). Tema toiduks võisid olla suuremad kalad, kaheksajalised (teropoodid), teised roomajad (näiteks ichthyosaurused nagu Ophthalmosaurus) ning isegi väiksemad pliosaurused. Hambad oli kohandatud saaklooma kinnihaardamiseks ja purustamiseks. Tänu oma hingamisele õhku pidi ta tihti pinnale kerkima, kuid enamik elu kulus meres — sügavama veega kohastunud mereelustikust põrganud saak oli tema peamiseks toiduks.

Paljunemine ja eluviis

Kuigi otseseid tõendeid just Liopleurodon kohta pole, näitavad mitmete plesiosauruste ja lähedaste rühmade fossiilid, et nad olid tõenäoliselt vivipaarid (sündisid elusalt). Seetõttu on arusaadav, et Liopleurodon ei lahkunud veest ning võis sigimiseks ja noorte kaitseks liikuda madalamasse vette. Noored ilmselt olid alguses palju väiksemad ja haavatavamad ning ema(või isased) kaitse ja toitmine võivad olla olnud osa kogu selle rühma elukäitumisest.

Taksonoomia ja uurimise ajalooline kontekst

Taksonoomiliselt on Liopleurodon olnud ajaloos liikide ümbermäärajate ja ümberhindamiste objekt: varasemalt on perekonda liidetud mitmeid eri suuruses ja päritoluga fragmente, kuid kaasaegsed analüüsid on paljusid neist ümber määranud või muutnud nomenklatuuri ebakindlaks. Popkultuuris on tuntud ka ülehindamiste näited — televisioonis ja ajakirjanduses on mõnikord kujutatud liiki palju suuremana, kui seda toetavad usaldusväärsed teaduslikud andmed. Paleontoloogid jätkavad uusi leide ja täpsemaid analüüse, et eristada konkreetseid liike ja kindlaks teha, millised fragmendid kuuluvad tõepoolest Liopleurodon'i või teiste pliosauruste juurde.

Oluline meeles pidada

Usaldusväärsed ja täielikumad skelettide komplektid annavad tüüpiliseks pikuseks umbes 6–7 m; üksikud fragmendid võivad viidata suurematele pliosaurustele, kuid neid ei ole kõiki liigitatud samasse perekonda.
Liopleurodon oli täielikult meres elav kiskja, kohastunud kiireks ja jõuliseks saagijahiks, ning tõenäoliselt andis elu sissevõetav sünnitus talle võimaluse sigimiseks vees.
Täiendavad fossiilid ja kaasaegsed taksonoomilised analüüsid võivad muuta meie arusaama tema suurusest, sugulusest ja levikust, seega on see teadusvaldkond aktuaalne ja uurimisel.

liik

L. ferox (tüüp)
L. pachydeirus
L. rossicus
L. macromerus

Küsimused ja vastused

K: Mis on Liopleurodon?

V: Liopleurodon on pliosauruse liik, mis oli tippkiskja, kes elas umbes 160-155 miljonit aastat tagasi.

K: Kui pikaks võis Liopleurodon kasvada?

V: Liopleurodon võis kasvada kuni 6 meetri pikkuseks, kuid fossiilsed jäänused näitavad, et ta võis olla palju suurem, kuni 15 meetri pikkune.

K: Mida Liopleurodon saalis?

V: Liopleurodon kiskles teisi mereelukaid, näiteks Ophthalmosaurust.

K: Milline on Liopleurodoni seos teiste liikidega?

V: Liopleurodon oli sugulane Pliosaurusele ja Kronosaurusele.

K: Milline oli Liopleurodoni nina tähtsus?

V: Liopleurodoni nina võimaldas tal vee all haista ja ta võis saaki haista ka mõnest kaugusest.

K: Kas Liopleurodon võis veest väljuda?

V: Ei, Liopleurodon veetis kogu oma elu meres ja ei suutnud veest lahkuda.

K: Kuidas Liopleurodon sünnitas oma pojad?

V: Liopleurodon sünnitas oma noored elusalt, mis viitab sellele, et ta võis käia sigimiseks madalamas vees.