Kaur
Kajakas on lind, kes elab vee peal. Ta kuulub sugukonda Gaviiformes. See on veelindude, loonide ehk sukeldujate ja nende lähimate väljasurevate sugulaste seltskond.
Loonid on suure pardi või väikese hane suurused. Kuigasid võib olla raske leida, sest nad on inimeste läheduses häbelikud. Nimetus "loon" tuleneb skandinaavia sõnast "kohmakas". Kuigad on Minnesota osariigi lind. Loonid on levinud enamikus Põhja-Ameerikas (Põhja-Ameerikas on viis liiki) ja Euraasia põhjaosas. Suvel naudivad nad jahedat kliimat ja rändavad talvel ookeanirannikule.
Loonid võivad sukelduda kuni 200 meetri sügavusele vee alla toidu järele. Nende keha on sukeldumiseks sobivaks kujundatud. Et paremini sukelduda, on neil tahked luud (enamiku lindude luud on õõnsad) ja jalad on vee all ujumiseks kaugele taha paigutatud. Neil on mustad (või hallid) ja valged pead, heledad rinnad ja triibulised seljasuled.
Loonid võivad muneda kuni kaks muna. Emaslinnud on pruunika värvusega, mis aitab neil sulanduda ümbritsevasse keskkonda. Nii isane kui ka emane vanem istuvad kordamööda munadel. Pärast koorumist lendavad nad jahedate ilmade saabudes lõunasse. Noored loonid veedavad lõunas kolm aastat, enne kui naasevad põhja poole.
Nad on kõige paremini tuntud oma valju, trompetiseeriva hüüdmise poolest. Nad teevad ka meloodilisi, vinguvaid või naerulisi hääli. Loonid suhtlevad üksteisega oma häälte kaudu. Nad suhtlevad inimeste ja teiste loomadega ka tantsu kaudu. Loonid hoiatavad teisi, et nad hoiaksid oma pesadest eemale, tantsides vee peal. Luunid on kaitsvad vanemad ja tantsivad oma munade kaitsmiseks kuni kurnatuseni ja surmani. On teada, et pesukarud, kajakad ja kährikud söövad looni mune.
Loonid söövad selliseid kalu nagu päikesekalad, ahvenad ja särjed. Loonid ei närvi oma toitu. Neil on elastne kurk, mis võimaldab loonidel oma toitu tervelt alla neelata. Kui nad kala alla neelavad, paisub nende kurk söödu suuruse järgi, nii et nad ei lämbuks.
Teadlased märgistavad või märgistavad looni, et püüda neid paremini tundma õppida. Nende eluviis on sarnane räimede eluviisiga, kuid nad on teistsugune linnurühm.
Tavaline loon
Küsimused ja vastused
K: Mis on loon?
V: Kajakas on vee peal elav lind, kes kuulub vees elavate lindude seltsi Gaviiformes, mis on veelindude seltskond.
K: Kui suured on kuigad?
V: Kajakad on umbes sama suured kui suur part või väike hani.
K: Kus võib looni kohata?
V: Haudelinde võib leida enamikus Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas. Suvel naudivad nad jahedat kliimat ja rändavad talvel ookeani rannikule.
K: Milline näeb kure välja?
V: Luunidel on must (või hall) ja valge pea, heledad rinnad ja triibulised seljatagused suled. Emased on pruunika värvusega, mis aitab neil sulanduda ümbritsevasse keskkonda.
K: Kuidas suhtlevad kuigad omavahel?
V: Luunid suhtlevad üksteisega nii valju trompetihüüdmise kui ka meloodilise vingumise või naeruhäälega. Nad suhtlevad inimestega ja teiste loomadega ka tantsu kaudu, hoiatades teisi, et nad hoiaksid oma pesadest eemale, tantsides vee peal.
K: Mida söövad kuigad?
V: Kuigad söövad kalu, nagu päikesekalad, ahvenad ja särje - nad neelavad oma toidu tervelt alla, ilma seda närimata, sest neil on elastne kurk, mis laieneb, et mahutada suuremad saakloomad, näiteks kalad, mida nad võivad tarbida.
K: Kuidas uurivad teadlased looni?
V: Teadlased kinnitavad või märgistavad loonid, et paremini mõista neid ja nende eluviisi, mis on sarnane räime, kuid üldiselt on tegemist teistsuguse linnurühmaga.
