Machairodontinae — saelihammaste kasside alamperekond (Smilodon)
Machairodontinae — saelihambaste kasside ajalugu ja levik: Smilodon ja Homotherium, fossiilid, elupaigad ning nende kiskjalik kohastumine 23 miljonist kuni 11 000 aastani tagasi.
Machairodontinae on kassiloomade (Felinae) sõsarrühm. Nad on viimane säilinud saelihammaste kasside rühm.
Nad on imetajatest lihasööjate perekonna Felidae (tõelised kassid) väljasurev alamperekond. Machairodontinae hõlmas mitmesuguseid vorme ja suuruseid ning oli taksonoomiliselt eraldiseisev tänapäevaste kasside peamistest alamrühmadest. Nad elasid Aasias, Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas ja Euroopas mio- kuni pleistotseeni. Tegemist on pikaajalise rühmaga, mis esines ligikaudu 23 miljonit kuni umbes 11 000 aastat tagasi.
Anatoomia ja kohastumine
Machairodontinae iseloomustas sageli silmapaistev paar ülisuurte, teravate ülakõrihammaste — nn saeltipuliste caninus — olemasolu. Samuti oli neile omane:
- tugev rindkere ja esijalad, mis aitasid saaki kinni hoida ja painutada;
- lühendatud alalõualuu ja lai hammastevahe, mis võimaldas pikkadel ülaehkhamastel vabalt liikuda;
- arenenud kaelalihased, mis andsid jõudu hammaste kasutamiseks lõikus- või lämmatustoori jaoks.
Käitumine ja toitumine
Machairodontinae olid peamiselt kiskjad ja tõenäoliselt valdavalt varitsuslikud röövloomad: nad kasutasid lühikest lähenemist ja jõulist rünnakut, mitte pikka tagantjooksu. Saagiks olid suured ja keskmise suurusega imetajad — ungulatsioonid (hobused, puhvlid, metskitsed jms) ning teised tol ajal elanud herbivoorid. Täpne hamba kasutus on paleontoloogias vaidluste teema: mõned uurijad leiavad, et pikkade koerahammastega kassid tegid täppislõikeid kaelapiirkonda või hingetorusse, teised rõhutavad haavade ja verejooksu tähtsust. Sellest tuleneb ka tõenäosus, et nad vajasid tugevat kaela ja esijalgade abi saagi kontrollimiseks — seepärast on mitmetel liikidel selgelt arenenud esijäsemed.
Olulised liigid ja näited
Machairodontinae hulka kuulus ka kuulus perekond Smilodon, mida sageli nimetatakse „saelihambaliseks lõviks“. Smilodon hõlmas mitmeid liike, näiteks Smilodon fatalis ja Smilodon populator, mis olid eri suurusega ja leidsid laialdast levikut Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Esinesid ka teised kassid, kelle koerajad ei olnud nii pikad, näiteks Homotherium, mis oli sageli esitatud kui kõrgema ja lühema koeraga, kiirema liikumisvõimega ja võimalikult erineva röövkiskjana.
kohanemine — saelihammaste omandamine — arenes eri lihasööjate liinides mitu korda, mis tähendab evolutsioonilist konvergentsi. Sarnased hambaehitused on tekkinud eraldi rühmades, sest pikkadest ülaõmblikhammastest oli konkreetsetes keskkondades ja saagispetsiifikates suur kasu. Machairodontinae oli sellegipoolest väga edukas ja mitmekesine rühm, kelle liikide jääke on leitud üle maailma.
Sotsiaalne käitumine ja fossiilsed tõendid
La Brea tar pitsi ja teiste leiukohtade materjal näitab, et mõned liigid — eriti Smilodon — elasid pikki aegu ja võisid olla sotsiaalsed või vähemalt perelikud: paljudel isenditel on leitud paranemistunnuseid traumadest, mis viitab sellele, et vigastatud isendid on suutnud ellu jääda tänu teiste abiule. Samas jääb täpne sotsiaalne struktuur vaidluse alla ja võib olla liigiti erinev.
Väljasuremine
Machairodontinae viimane väljasuremine toimus Pleistotseeni lõpus, umbes samal ajal kui paljud teised suured megafauna liigid kadusid. Väljasuremise põhjused olid mitmekülgsed: kliimamuutused, elupaikade ja saagikogukondade muutumine, inimtegevuse (jahtiõhk) mõju ning vähenenud kohanemisvõime kiirete muutustega. Kombineerunud tegurid viisid lõpuks alamperekonna lõplikule kadumisele fossiilide ajateljel.
Machairodontinae fossiilide uurimine aitab meil mõista kiskjate evolutsiooni, eelkõige seda, kuidas morfoloogilised eripärad — nagu pikad ülaõmblikhambad — võivad kujuneda ja millist rolli mängisid need raundasid kiskjate ökosüsteemides. Kuigi alamperekond on väljasurev, on nende hästi säilinud fossiilid ja populaarsed rekonstruktsioonid (eriti Smilodon) andnud palju teavet lihasööjate bioloogia ja evo-loogi kohta.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Machairodontinae?
V: Machairodontinae on imetajatest lihasööjate alamperekond perekonnast Felidae (tõelised kassid) ja nad olid viimane säilinud saabahambuliste kasside rühm.
K: Milline on Machairodontinae ja kassiloomade vaheline seos?
V: Machairodontinae on kassiloomade (Felinae) sõsarrühm.
K: Kus elasid Machairodontinae?
V: Machairodontinae elasid Aasias, Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas ja Euroopas alates miotseenist kuni pleistotseenini.
K: Kui kaua elasid Machairodontinae?
V: Machairodontinae elas umbes 23 miljonit kuni umbes 11 000 aastat tagasi.
K: Milline on Machairodontinae alamperekonna kuulus perekond?
V: Kuulus perekond Machairodontinae alamperekonnas on Smilodon.
K: Kas kõik Machairodontinae alamperekonna kassid olid ühesugused?
V: Ei, kõigil Machairodontinae alamperekonna kassidel ei olnud pikki koerahambaid. Homotherium oli kass, mille koerajad ei olnud nii pikad.
K: Kas sabretotüüpi kassid olid edukad kiskjad?
V: Jah, on ilmselge, et sabretohammaste kassid olid edukad varitsuskiskjad, sest sabretohammaste kohastumus arenes mitmel korral eri lihasööjate liinides.
Otsige