Homotherium
Homotherium on välja surnud machairodontide perekond. Nende hambad on pikemad kui tänapäeva tiigril, kuid lühemad kui Smilodonil. Seetõttu nimetatakse neid mõnikord "skalpitsahammastega kassideks".
Homotherium oli laialt levinud Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Aasias ja Aafrikas pliotseeni ja pleistotseeni ajastul (5 miljonit aastat tagasi - 10 000 aastat tagasi).
Esimest korda suri see välja Aafrikas umbes 1,5 miljonit aastat tagasi. Euraasias elas ta umbes 30 000 aastat tagasi. Lõuna-Ameerikas on ta tuntud ainult mõnede jäänuste põhjal põhjapoolses (Venezuela) pleistotseeni keskel. Põhja-Ameerikas võis viimane skimitarkass elada kuni 10 000 aastat tagasi.
Paleobioloogia
See, mis meil on tõendeid, pärineb luustikest. Hammaste järgi oleks selle tapmisviis olnud mõnevõrra erinev Smilodonist. Kurguhambad näevad välja, nagu oleks neid kasutatud pigem pistmiseks kui lõikamiseks. Keha kehaehitus on ees palju tugevam ja raskem kui tänapäeva kassidel, mis viitab varitsemisstrateegiale. See omakorda viitab metsas varjumisele, mis oli pliotseenis ja suures osas pleistotseenist väga levinud.
Kolju on tähelepanuväärsete omadustega. Eesmised lõikehambad olid proportsionaalselt palju suuremad kui tänapäeva kassidel ja asetsesid uhkelt hambakujude ees. Need pidid mängima rolli saagi hoidmisel ja tõmbamisel. Tagaosas asetsevad liha lõikavad kihvad olid suured. Jalad olid üsna pikad, kusjuures esijalad olid pikemad kui tagajalad. Lühike saba ja lülisamba lühike nimmepiirkond täiendavad pilti väga tugevast loomast, kes oli võimeline suurte saakloomadega maadlema. Mõistlikuks kokkuvõtteks võib öelda, et Homotheriumil olid kombineeritavad hüäänide ja tänapäeva suurkiskjate omadused. Ta oli võimeline varitsusjahti pidama, aga ka mõõduka kiirusega pikalt jahtima. Ta tegutses avatud metsas.
Tõenäoliselt tegutsesid kõik need sabretoomid nii, et hüppasid saagi kaelale, jäid oma tugevate esijäsemetega kinni ja kaevasid oma hammastega saagi kaela. Erinevalt tänapäeva lõvidest, kes peavad oma saagi lämmatama, suutsid nende koerad tungida suurte imetajate nahka.
Homotheriumi skelette on leitud koos mammutite, mastodonite ja ninasarvikute skelettidega. Sellest järeldub, et nende menüüs võisid olla noorukite elevandid.
Homotherium crenatidens'i kolju Hiina Paleozooloogiline muuseum
Küsimused ja vastused
K: Mis on homoteeria?
V: Homotherium on välja surnud machairodontiinide perekond, mis kuulub saberhambuliste kasside hulka.
K: Kui pikad olid Homotheriumi hambad võrreldes tänapäevase tiigriga?
V: Homotheriumi hambad olid pikemad kui tänapäeva tiigril, kuid lühemad kui Smilodonil.
K: Mis on Homotheriumi teine nimi?
V: Homotheriumit nimetatakse mõnikord ka "skalpitsahammastega kassiks".
K: Millistel mandritel ja millistel ajastutel oli Homotherium laialt levinud?
V: Homotherium oli laialt levinud Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Aasias ja Aafrikas pliotseeni ja pleistotseeni ajastul (5 miljonit aastat tagasi - 10 000 aastat tagasi).
K: Millal suri Homotherium Aafrikas välja?
V: Homotherium suri esimest korda välja Aafrikas umbes 1,5 miljonit aastat tagasi.
K: Millal suri Homotherium Euraasias välja?
V: Homotherium elas Euraasias umbes 30 000 aastat tagasi.
Küsimus: Millal elas Põhja-Ameerikas viimati skimitarkass?
V: Viimane skimitarkass võis Põhja-Ameerikas elada kuni 10 000 aastat tagasi.
