Hüäänid (hyaenad): määratlus, liigid, levik ja käitumine

Hüäänad (mõnikord ka hyaenad) on imetajad, kes kuuluvad sugukonda Hyaenidae ja on osa imetajate järjekorrast Carnivora (liikide hulka kuuluvad lihasööjad). Nad elavad peamiselt Aafrikas ning Lääne- ja Lõuna-Aasias, kuigi varem oli nende levila laiem. Tänapäeval hõlmab perekond vaid nelja elusolevat liiki, ja neid on tavaliselt jaotatud kaheks alamperekonnaks (liigid kokku): pikema kui varem oli.

Taksonoomia ja liigid

Hyaenidae on suhteliselt väike perekond imetajate klassis, kuid evolutsiooniliselt eriline. Nelja elusolevat liiki hulka kuuluvad peamised tuntud hüäänid:

• Plekiline hüään (Crocuta crocuta) — suguvõime ja sotsiaalse käitumise poolest kõige tuntum.
• Triibuline hüään (Hyaena hyaena) — sagedamini liha ja jääkide tarbija, levinud nii Aafrikas kui Lääne-Aasias.
• Pruun ehk plekkehüään (Parahyaena brunnea) — elab peamiselt Lõuna-Aafrikas ja on enamasti öine.
• Aardwolf (Proteles cristata) — väikseim ja eriline: peamiselt termiitide sööja, mitte tavapärane luupurustaja.

Välimus ja füsioloogia

Hüäänad on tugevad, kompaktse kehaehitusega loomad. Nende esijalad on sageli pikemad kui tagajalad, mistõttu seljajoon kipub laskuma — see annab neile iseloomuliku kõnnaku, mis on võrreldav mõnevõrra karudega. Nad on tuntud oma jämedate, tugevalt arenenud lõualuudega ja suurte purihammastega, mis võimaldavad purustada luid ja saavutada toidust ka kaltsiumi ja teisi raskesti kättesaadavaid toitaineid.

Käitumine ja ökoloogia

Hüäänide eluviis ja toitumine varieeruvad liigiti. Mõned üldised tunnused:

• Sotsiaalsus: Plekilised hüäänid elavad sotsiaalsetes rühmades ehk klannides, mis võivad koosneda mitmekümnest isendist; klannid on sageli matriarchaatsed — emased on domineerivad ja suuremad kui isased.
• Toitumine: paljud hüäänid on oportunistlikud ja kombineerivad röövloomana ja kerjana toitumist: nad jahivad, aga ka söövad teiste röövlite poolt maha jäetud saaki. Neil on eriline võime purustada luid ja kasutada ära luid, kõhre ning teisi rasketseedukaid osi. Aardwolf erandina toitub peamiselt termiitidest.
• Kommunikatsioon: hüäänid suhtlevad hääle-, lõhna- ja kehakeelega. Plekiliste hüäänide „naerukisked“ (ingl. „laugh“ või „giggle“) on tuntud ja tähistavad sageli stressi, alistumist või eksitust konkurentsi ajal.
• Pesitsus ja elupaigad: hüäänid kasutavad tihti koobaste või kändude all olevaid urusid pesitsemiseks ja poegade kasvatamiseks. Deneerimine võib olla ühine ja mitme isendi poolt jagatud tegevus.

Reproduktiivne bioloogia ja eluiga

Emased sünnitavad tavaliselt väikese arvu (2–4) poegi; rasedusaeg varieerub liigiti, näiteks plekilistel hüäänidel on rasedusaeg ligikaudu 110 päeva (umbes 3–4 kuud). Pojad veedavad esimesed elukuud peamiselt urus ning vanemad ja klann hoolitsevad nende eest. Vabakskasvavatel hüäänidel on eluiga tavaliselt kuni umbes 10–15 aastat; vangistuses võivad mõned isendid elada kauem.

Levikuala ja elupaik

Hüäänide peamine levik on Aafrikas, kus liigid on kohanenud väga erinevate elupaikadega — savannidest kuni poolkõrbe ja metsani. Mõned liigid esinevad ka Lääne- ja Lõuna-Aasias. Paljud liigid on ajalooliselt olnud laiemalt levinud, kuid inimtegevus on nende levikut mõnes piirkonnas vähendanud.

Kaitse ja ohud

Hüäänide staatus erineb liigiti: mõned liigid on suhteliselt arvukad, teised kannatavad inimtegevuse, elupaikade kahanemise, salaküttimise ja karjapidajate konfliktide tõttu. Peamised ohud on:

• elupaikade kadumine ja killustatus;
• vaenulik suhtumine ja kariloomade kaitseks tappmine;
• suurloomade ohustatud populatsioonide vähenemine, mis mõjutab ka hulkuva toidu saadavust;
• õnnetused ja inimtegevusest tingitud keskkonnamõjud.

Kaitsemeetmete hulka kuuluvad inimesega konfliktide vähendamine, jäätmehalduse parendamine, uuringud ning kohalik haridus ja seadusandlus, mis aitab vähendada ebaseaduslikku tapmist.

Roll ökosüsteemis ja inimestevaheline suhtlus

Hüäänid täidavad olulist ökosüsteemilist rolli: nad aitavad eemaldada haudunud ja surevaid loomi, kiirendades sellega toitainete ringlust ning hoides ära haiguste levikut. Samal ajal esinevad konfliktid inimestega, eriti kui hüäänid ründavad karja. Kultuurilises plaanis on nad paljude rahvaste folklooris tähtsal kohal — neid nähakse nii negatiivses kui ka positiivses valguses, olenevalt kohalikust traditsioonist.

Kokkuvõte: Kuigi hüäänid on taksonoomiliselt ja liigiliselt väikesearvulised, on nad olnud ja on jätkuvalt tähtsad osa Aafrika ja osa Aasia ökosüsteemidest. Nende eriline anatoomia, tugev lõualuu, mitmekesine toitumine ja keerukas sotsiaalne käitumine muudavad nad huvipakkuvateks uurimisobjektideks ning vajalikeks liigiks looduskaitse seisukohalt.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hyaenad ja milline on nende taksonoomia?

K: Kus võib hyaenasid leida?

K: Mitu alamperekonda on Hyaenidae perekonnas ja kui palju liike on kokku?

K: Kuidas on Hyaenidae perekonna suurus võrreldes teiste perekondadega lihaloomade (Carnivora) klassis ja imetajate (Mammalia) klassis?

K: Milline on hyaenade tähtsus nende ökosüsteemis?

K: Kuidas käivad hüaanid ja miks on nende hammustusvõime märkimisväärne?

K: Mis on hyaenade alternatiivne kirjaviis?

Otsing