Viverriidid (Viverridae) — kassilaadsed lihasööjad: liigid, levik, elupaik
Viverriidid — kassilaadsed lihasööjad. Tutvu 33 liigi, nende leviku ja elupaikadega Aafrikast Ida‑Aasiani, sh troopilised metsad, savannid ja mäestikud.
Viverridae on väikeste ja keskmise suurusega imetajate sugukond, Viverridae (varem mõnikord nimetatud ka perekond). Nad kuuluvad kassilaadsete suuremasse rühma (Feliformia) — need on kassilaadsed lihasööjad, kellel on mitmesugused kohastumused nii metsas kui põllumaadel ja äärealaelupaikades.
Perekonda/sugukonda kuulub umbes 15 erinevat perekonda ja ligi 33 tuntud liiki (liikide arv võib sõltuvalt taksonoomiast ja liigituse ümbervaatamisest veidi erineda). Sugukonna teadusliku nime pani paika 1821. aastal John Edward Gray.
Levik ja elupaik
Viverriidid elutsevad peamiselt Vana Maailma aladel: neid leidub suurel alal idapoolses Aasias, kogu Aafrikas ning osades piirkondades Lõuna-Euroopas. Nad on laiali levinud nii madalikel kui ka mägedes ning kohanevad mitmesuguste elupaikadega.
Selle sugukonna liikide esinemine Madagaskaril ja Celebesil (Sulawesi) näitab, et viverriidid on olnud osa Vana Maailma troopika faunast ning ületanud ka geograafilisi barjääre — nende levik ulatub väljapoole traditsioonilist Aasia-Aafrika piiri, mõnel juhul isegi üle Wallace'i joone.
Tüüpilised elupaigad on troopilised vihmametsad, aga viverriidid elavad ka metsades, savannides ja mägedes. Mõned liigid taluvad hästi inimtegevuse mõjusid ning ilmnevad agroökosüsteemides ja äärelinna aladel.
Välimus ja käitumine
Viverriidid on üldjuhul väikese kuni keskmise kehaehitusega, pikliku kehaga ja suhteliselt pika sabaga. Paljudel liikidel on hästi arenenud lõhna- ja analnäärmed, mida kasutatakse territooriumi märgistamiseks ja suhtlemiseks. Karvkate võib olla triibuline, laikuline või ühevärviline — see aitab neil peituda ja jahipidamisel.
- Tüüpilised tunnused: pikk keha, lühikesed jalad, pikk saba, teravad hambad ning tugev lõhn.
- Eluviis: enamasti öine või hämarikus aktiivne (nocturnal/crepuscular) ja peamiselt ühetaoline ehk solitaarne eluviis.
- Liikumine: osad liigid on hea ronijad, teised eelistavad maa peal varitseda.
Toitumine
Viverriidid on enamikul juhtudel oportunistlikud lihasööjad — nende menüü sisaldab väikseid imetajaid, linnuja, linde, linde mune, linde, putukaid ja maoosakesi. Paljud liigid tarbivad ka vilju ja puuvilju, mistõttu neid võib pidada osaliselt omnivoorseteks. Mõned liigid, näiteks palmikivett (asian palm civet), võivad tagada märkimisväärset seemnete disperseerimist.
Reproduktiivne bioloogia
Reproduktiivsüsteem varieerub liikide lõikes, kuid üldine muster on sarnane teiste väikeste kiskjatega: paaritumine toimub kindlal aastaajal või sõltuvalt toidu kättesaadavusest, rasedusaeg on suhteliselt lühike ja pesakonnas on tavaliselt 1–4 järglast. Emad hoolitsevad poegade eest, kuni need on piisavalt suured iseseisvaks eluks.
Tuntud liigid ja näited
- Genetid (Genetta) — välimuselt kassilaadsed, osavad ronijad ja saakide otsijad.
- Aafrika tsivet (Civettictis civetta) — tuntud oma analnäärme eritise tõttu, mida ajalooliselt kasutati parfüümitööstuses.
- Viverra-liigid (nt Viverra tangalunga ja Viverra zibetha) — suurte viverride rühm Aasias.
- Viverricula indica (väike India tsivet) ja palmitsivet (Paradoxurus spp.) — levinumad Aasia liikmed, kellega inimestel sageli kokkupuude tekib.
- Binturong (Arctictis binturong) ja mitmed linsangid — ebatavaliste kohastumustega liikide näited.
Ökoloogiline tähtsus ja inimtegevus
Viverriidid mängivad olulist rolli ökosüsteemis kui väikeste loomade populatsioonide reguleerijad ja mõnel juhul ka seemnete levitajad. Inimesega suhtlemisel on mitmeid külgi: osa liike jahitakse liha või karvade pärast, teisi püütakse lemmikloomadena, ning mõned liigid — nt palmikivettus — on seotud kommertstoote "kopi luwak" ehk kivi kohvi tootmisega, mis tekitab eetilisi ja looduskaitselisi küsimusi.
Kaitse ja ohud
Paljud viverriidid ei ole otseselt ohustatud ning mõni liik on laialt levinud, kuid teised liigid kannatavad elupaikade kadumise, salaküttimise ja tarbimise tõttu. Kohalikud populatsioonid võivad olla haavatavad ka metsade lühikestele fragmenteerumisele ja inimtegevuse laienemisele. Mõned liigid on kantud kaitseprogrammi või rahvusvaheliste kaitsekonventsioonide alla.
Kokkuvõttes on Viverridae mitmekesine ja kohanemisvõimeline sugukond, mille liikidel on oluline koht tropikaliste ja subtropikaliste ökosüsteemide toimimises. Nende kaitse seisukohalt on tähtis säilitada elupaiku, piirata metsaraie ja pöörata tähelepanu ebaeetilistele ärimeetoditele, mis kahjustavad nii loomade heaolu kui ka bioloogilist mitmekesisust.
"Civet cat"
Paljud viverriidid on tsivetikassid, näiteks perekonnad Vivera, Civettictis ja Viverricula. Nimetus viitab nende märgatavale ja (meile) ebameeldivale lõhnale. Mõnikord kasutatakse seda ka teiste kasside kohta, kes juhtuvad olema üsna haisevad.
Genetta perekonda kuuluvaid vivverriide nimetatakse "genetideks" ja veel üks perekond, Poiana, mida nimetatakse "linsangideks". Genetta genetta genetta on ainus Euroopas elav viverid. Ta on ülaltoodud joonisel paremal üleval triibuline.
Omadused
Viverriidid on kõige algelisemad ("primitiivseimad") kassilaadsete loomade perekonnad ja vähem spetsialiseerunud kui Felidae. Nende skeletid on sarnased kuni 50 miljoni aasta taguste fossiilide skelettidega.
Väliste tunnuste poolest eristuvad nad Felidae'idest selle poolest, et tagajalg on viie varbaga ning tavaliselt on neil pikem suu ja lühemad jäsemed. Kallo erineb, nagu ka hambumus. Neil on pärakunäärmed, mis võivad eritada tugevat lõhna. Paljudel liikidel on triibuline saba.
Viverriidid, kuigi nad kuuluvad Carnivora-seltsi, on enamasti kõikehõlmavad. Liigid, mida kutsutakse tavaliselt "palmiktsivettideks", on täielikult taimtoidulised.
Civets ja SARS
13. jaanuaril 2004 kehtestas Ameerika haiguste kontrolli ja ennetamise keskus (CDC) embargo tsivettide importimisele Ameerika Ühendriikidesse. Nad ütlesid, et Hiinast pärit tsivettidel on leitud raske ägeda hingamisteede sündroomi (SARS) viirus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Viverridae perekond?
V: Viverridae perekond on väikeste kuni keskmise suurusega imetajate rühm, mida tuntakse ka viverride nime all.
K: Millisesse kategooriasse kuuluvad viverriidid?
V: Viverriidid kuuluvad Feliformia, kassilaadsete lihasööjate rühma.
K: Mitu perekonda ja liiki kuulub viverridae perekonda?
V: Viverridae perekonnas on 15 perekonda ja 33 liiki.
K: Kes andis Viverridae perekonnale nime?
V: Viverridae perekonna nimetas John Edward Gray 1821. aastal.
K: Kus leidub viverridae?
V: Viverrideid leidub kogu idapoolsetes piirkondades, kogu Aafrikas ja Lõuna-Euroopas. Nad elavad ka Madagaskaril ja Celebesil, mis näitab, et nad elasid Vana Maailma troopikas ja sellest väljaspool, üle Wallace'i joone.
K: Millist elupaika eelistavad viverriidid?
V: Viverriidid elavad enamasti troopilistes vihmametsades, kuid nad elavad ka metsades, savannides ja mägedes.
K: Mille poolest erinevad viverriidid teistest imetajatest?
V: Viverriidid on ainulaadsed, sest nad on väikeste ja keskmise suurusega imetajate perekond Feliformia grupis ning nad on kohanenud elama erinevates elupaikades, sealhulgas troopilistes vihmametsades, metsades, savannides ja mägedes.
Otsige