Wallace'i joon
Wallace'i joon (või "Wallace'i joon") on piir, mis eraldab Aasia ja Austraalia ökotsooni. Üleminekuvööndit nimetatakse mõnikord Wallacea'ks.
Loodeosas leidub Aasia liikidega seotud taimi ja loomi. Austraalia liike leidub peamiselt kagus, mõned Aasia liigid on esindatud ka kagus. Joon on nime saanud Alfred Russel Wallace'i järgi, kes märkas seda selget eraldusjoont oma 19. sajandi Ida-India reisidel.
Liin kulgeb läbi Indoneesia, Borneo ja Sulawesi (Celebes) vahel ning läbi Lomboki väina Bali (läänes) ja Lomboki (idas) vahel.
Kaugus Bali ja Lomboki vahel on vaid umbes 35 kilomeetrit. Üllataval kombel järgivad paljude linnuliikide levikud seda joont, sest paljud linnud ei ületa isegi väikseimaid avamerelõike. Mõnede nahkhiirte levik ületab Wallace'i joont, kuid teiste imetajate levik piirdub üldiselt ühe või teise poolega; erandiks on krabisööjamakaak. Muude taime- ja loomarühmade levik on erinev, kuid üldine levik on silmatorkav ja üsna järjepidev.
Terminit "Wallace'i liin" kasutas esmakordselt Huxley 1868. aastal.
Wallace'i joon piiritleb Austraalia ja Kagu-Aasia loomastiku. Halliga on näidatud maa viimasel jääajal, kui merepind oli üle 100 m madalam kui praegu.
Põhjus
Wallace'i joone algpõhjus on see, et iidne superkontinent Gondwana eraldus pärast Pangaia lagunemist täielikult teistest maailma osadest. Austraalasia ja selle väiksemad saared olid osa Gondwanast ja seetõttu erineb nende loomastik Kagu-Aasia omast nii palju. Wallace'i joon märgib, kus osa vanast Gondwana plaadist puudutab osa vanast Laurasia plaadist.
Jääaeg
Kvaternaari jääaja külmade perioodide ajal, kui ookeanide tase oli kuni 120 m madalam, olid nii Aasia kui ka Austraalia ühendatud oma saartega. Nende kahe suure mandrilava vahel olev sügav vesi oli üle 50 miljoni aasta tõkkeks, mis hoidis Austraalia taimestikku ja loomastikku Aasia omast eraldi. Wallacea koosneb saartest, mis ei olnud kunagi hiljuti kuivamaaga ühendatud kummagi mandriosa maismaamassiga, ja seega asustasid neid organismid, mis olid võimelised ületama saarte vahelisi väinasid. Weberi joon läbib seda piirkonda (pigem keskusest ida pool), kus toimub üleminek Aasia ja Austraalia päritolu liikide domineerimise vahel.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Wallace Line?
V: Wallace'i joon on piir, mis eraldab Aasia ja Austraalia ökotsooni.
K: Kuidas nimetatakse üleminekuvööndit?
V: Üleminekuvööndit nimetatakse mõnikord ka Wallaceaks.
K: Kelle järgi on joon nime saanud?
V: Liin on nime saanud Alfred Russel Wallace'i järgi.
K: Kus kulgeb joon läbi Indoneesia?
V: Liin kulgeb läbi Indoneesia, Borneo ja Sulawesi (Celebes) vahel ning läbi Lomboki väina Bali (läänes) ja Lomboki (idas) vahel.
K: Miks paljud linnuliigid jälgivad seda joont?
V: Paljud linnuliigid jälgivad joont, sest paljud linnud ei ületa isegi väikseid avamerelõike.
K: Kas mõlemal pool joont leidub ka imetajatest loomi?
V: Erandiks on krabisööjamakaak, kuid enamik imetajatest piirdub üldiselt ühe või teise poolega.
K: Kes kasutas esimesena mõistet "Wallace'i joon"?
V: Terminit "Wallace'i joon" kasutas esmakordselt Huxley 1868. aastal.
