Kvaternaari periood (kvaternaar): jääaeg, inimeste areng ja väljasuremised
Kvaternaari periood: jääaegade, inimkonna arengu ja megafauna väljasuremiste ülevaade — teaduslik selgitus, ajaskaala ja põhjused tänapäevani.
Kvaternaari on praegune geoloogiline periood, mis algas umbes 2,58 miljonit aastat tagasi ja kestab tänapäevani. See on kainosoikumi kolmest perioodist kõige hilisem — kvaternaar järgneb neogeenile, mis on kainosoikumi teine periood. Kvaternaari alguse ja piiri kinnitab rahvusvaheline stratigraafiakomisjon (ICS) ning selle algus on rahvusvaheliselt fikseeritud umbes 2,58 Ma (miljonit aastat tagasi).
Kvaternaari ajastule on iseloomulik tugev kliimamuutlikkus: korduvad glatsiaalsed (jääaja) ja interglatsiaalsed perioodid, suured temperatuurivariatsioonid ning nendega seotud meretaseme kõikumised. Need muutused mõjutasid oluliselt maastikke, taimestikku ja loomastikku ning kujundasid tänapäevaseid kliima- ja ökosüsteeme.
Kvaternaari jooksul toimus inimeste tähtis arenguhüpe. Selles ajaperioodis:
- arenesid välja anatoomiliselt kaasaegsed inimesed (Homo sapiens) ja levisid nad üle maailma;
- võrgustusid ränded ja kolonisatsioonid (näiteks Ameerikate asustus läbi Beringi väina), mis olid tihti seotud glatsiaali taandumisega ja meretaseme langustega;
- arenesid kiviaja tehnoloogiad, hiljem tekkis põllumajandus ja püsiasulate tekkimine Holotseeni jooksul, mis pani aluse tsivilisatsioonide sünnile.
Kvaternaari ajal toimusid ka suured väljasuremised — eriti hilispleistotseeni megafauna massiline kadu. Paljud suured imetajate liigid (näiteks mammutid, mastodontid, suured laiskloomad ja mitmed teised suurloomad) kadusid. Nende väljasuremise põhjuseid uuritakse jätkuvalt; tähtsamad seletused hõlmavad nii kliimamuutusi (kiired ja ulatuslikud ökosüsteemi ümberkorraldused) kui ka inimeste poolt korraldatud küttimist ja inimasustusega seotud keskkonnamõjusid.
Peamised omadused ja mõjud
- Jääpiirkondade liikumine ja kontinentaalsete jääkate areng: suur osa Põhja-Ameerikast, Põhja-Euroopast ja põhjapoolsetest piirkondadest kattus kordades suurema jääga kui tänapäeval.
- Muutused meretasemes: glatsiaalide ajal oli meretase oluliselt madalam, mis võimaldas inimeste rännet ning moodustas landbridže (nt Beringia).
- Permafrosti laienemine ja sulamine, mis mõjutas maastikke ja teketekkeprotsesse.
- Kiire bioloogiline ümberkorraldus: liigid kas kohanesid, migratsesid või surid välja.
Kvaternaari ajal eristatakse kahte peamist geoloogilist ajastut:
- Pleistotseeni ajastu (umbes 2,58 Ma kuni ca 11 700 aastat tagasi) — iseloomustavad korduvad glatsiaalsed ja interglatsiaalsed faasid, tähtsad inimliikide arenguhüpped ning paljude megafauna liikide väljasuremised;
- Holotseeni ajastu (umbes 11 700 aastat tagasi kuni tänapäev) — praegune soojem ja suhteliselt stabiilsem interglatsiaalne periood, mille jooksul tekkis põllumajandus, kasvavad inimasulad ja arenenud tsivilisatsioonid.
Tänapäeval jätkuvad kvaternaari uurimised mitmes suunas: paleokliima rekonstruktsioonid, jää- ja sedimentiprofiles tehtavad uuringud, DNA‑analüüsid väljasuremistest ning inimtegevuse ja kliimamuutuste rolli täpsustamine. Samuti arutatakse mõisteid nagu Antropotseen — inimese põhjustatud eraldi ajastuperioodi kirjeldus — kuid seda ei ole ICS ametlikult kvaternaari asendajana kinnitanud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Quaternary?
V: Kvaternaari on praegune geoloogiline periood, mis algas umbes 2,6 miljonit aastat tagasi ja kestab tänapäevani.
K: Mis on neogeen?
V: Neogeen on kvaternaari ajastule eelnev kainosoikumi teine periood.
K: Mitu perioodi on praeguses eoonis, fanerosoikumis?
V: Praeguses eoonis, fanerosoikumis, on kaksteist perioodi, millest kvaternaari on kõige hilisem.
K: Kes kinnitab kvaternaari kui perioodi staatust?
V: Kvaternaari kui perioodi staatuse kinnitab Rahvusvaheline Stratigraafiakomisjon (ICS).
K: Millised on mõned olulised sündmused, mis toimusid kvaternaari ajal?
V: Kvaternaari ajal toimusid jääaegadena tuntud liustikud, arenesid välja anatoomiliselt tänapäevased inimesed ning paljud suured imetajaliigid surid välja kliimamuutuste ja inimeste poolt korraldatud küttimise tõttu.
K: Millised kaks geoloogilist ajastut kuuluvad kvaternaari hulka?
V: Kvaternaari hõlmab kahte geoloogilist ajastut, nimelt pleistotseeni ja holotseeni.
K: Milliseid tegureid võetakse arvesse, kui geoloogid arutavad ajastute ajastust?
V: Kui geoloogid arutavad perioodide ajastamist, võetakse arvesse väga palju teavet, näiteks radiomeetriline dateerimine, indeksfossiilid ja geoloogilised sündmused.
Otsige